2-25-6658/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-6658

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

T. P. hagi Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus vastu

töövaidluses

(SA

Jõhvi

Hooldekeskus

taotlus

T.

P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks

hagimenetluses, töövaidlusasi nr 4-1/136/25)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2025 ja 8. detsember 2025

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja

lepinguline

esindaja:

T. P. (ik XXX elukoht: XXX E-

postiaadress: XXX)

Vandeadvokaat Hillar Villers

(JeweLex

Advokaadibüroo

OÜ;

Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald,

41531

Ida-Virumaa;

e-post:

hillar.villers@jewelex.ee)

SA Jõhvi Hooldekeskus (rk 90003172,

Kaare tn 3, Jõhvi, Ida-Virumaa 41531;

e-post: XXX)

T.-A. K. (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. P. hagi osaliselt.

2. Tuvastada, et T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus vahel 1.10.2021.a. sõlmitud

töölepingu erakorraline ülesütlemine SA Jõhvi Hooldekeskus 23.12.2024.a.

ülesütlemisavalduse alusel on tühine.

1(17)

3. Lugeda T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 23.12.2024.a.

4. Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hüvitis 2343 (kaks tuhat

kolmsada nelikümmend kolm) eurot 08 senti (TLS § 109 lg 1 alusel).

5. Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hüvitis vähem etteteatatud aja

eest 1007 (üks tuhat seitse) eurot 46 senti (TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 2 alusel).

6. Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks viivis väljamõistetud hüvitiselt

3350 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 54 senti (2343,08 eurot + 1007,46 eurot,

vt resolutsiooni p-d 4 ja 5) alates 24.12.2024 kuni 3350,54 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses määras).

7. Jätta poolte menetluskulud kostja SA Jõhvi Hooldekeskus kanda.

7.1

Välja mõista SA-lt Jõhvi Hooldekeskus T. P. kasuks hageja menetluskulude

katteks 2938 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot 06 senti.

7.2

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I MENETLUSE EELNEV KÄIK

1. T. P. esitas 21.01.2025.a. töövaidluskomisjonile avalduse SA Jõhvi Hooldekeskus vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötasu ja hüvitise nõudes.

Töövaidluskomisjon rahuldas 01.04.2025.a. avaldaja nõuded osaliselt:

-

tuvastas, et T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskuse vaheline töösuhe ei lõppenud tööandja

töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 23.12.2024 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel

(ülesütlemisavaldus on tühine);

-

luges T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskuse vaheline töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2

alusel 23.12.2024;

-

mõistis SA-lt Jõhvi Hooldekeskus välja T. P. kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kahe

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2343,08 eurot (bruto); jättis rahuldamata hüvitise

nõude TLS § 109 lg 1 ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1171,54 eurot (bruto);

-

mõistis SA-lt Jõhvi Hooldekeskus välja T. P. kasuks hüvitise vähem etteteatatud aja

eest TLS § 100 lg 5 alusel 18 tööpäeva eest 1007,46 eurot (bruto); jättis rahuldamata hüvitise

nõude 4 tööpäeva eest 223,88 eurot (bruto);

-

alates 23.12.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhikohustuse täieliku tasumiseni.

2. SA Jõhvi Hooldekeskus esitas 30.04.2025. a. taotluse T. P. töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses avalduse rahuldatud osas.

2(17)

2.06.2025.a määrusega luges kohus T. P. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse SA Jõhvi

Hooldekeskus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, viivise ja hüvitise nõudes

hagiavalduseks, võttis selle menetlusse (töövaidluskomisjoni rahuldatud osas) ning andis SA-le

Jõhvi Hooldekeskus tähtaja omapoolsete vastuväidete täiendamiseks /täpsustamiseks.

II T. P. HAGI

3. T. P. .palub maakohtus (dtl 448):

- tuvastada Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus 23.12.2024 ülesütlemise tühisus, lõpetada

poolte vahel 01.10.2021 sõlmitud tööleping nr 197 TLS § 107 lg 2 alusel;

-

mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses brutosummas 3514,62 eurot ja TLS § 100 lg 5 alusel brutosummas 1007,46

eurot;

-

mõista tööandjalt välja töötaja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates töölepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24.12.2024.a. kuni põhisumma

4522,08 eurot (hüvitiste brutosumma) tasumiseni.

-

menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus 01.10.2021. a tähtajatu

töölepingu nr 197. Hageja töötas hooldustöötajana. 23.12.2024.a. vormistas tööandja teatise

töölepingu lõpetamise kohta (õiguslikus mõttes avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise

kohta), milles teatas töötajale, et lõpetab töölepingu 23.12.2024.a. TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3

alusel. Ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise põhjuseid ei toodud. Tööandja maksis

töölepingu lõpetamisel välja maksmata jäänud töötasu ja hüvitise kasutamata puhkuse eest.

Hagejale on välja maksmata hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatamise eest. Avaldaja

ei nõustu töölepingu ülesütlemise alusega, nõuab ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu

lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel.

4.1 Tööandja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt võib tööandja

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud

toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

TLS § 88 lg 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

TLS § 95 lg 2 esimeses lauses sätestatu kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama.

Avalduses ei ole toodud ühtegi töölepingu ülesütlemise põhjendust, sisuliselt puuduvad

ülesütlemise materiaalsed eeldused. Tööandja poolne TLS § 95 lg 2 sätestatud kohustus on

sisuliselt täitmata. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse

rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud

tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Tööandja ei ole avaldajale ühtegi hoiatust teinud ega andnud ka mõistlikku

tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks.

Ülesütlemisavaldusest ei selgu, millal ja millised teod on avaldaja toime pannud, mis võisid

olla aluseks töölepingu ülesütlemisele. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta

või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Avaldaja on seisukohal, et

töölepingu ülesütlemine on tühine eelkirjeldatud põhjustel.

4.2 Avaldaja on töölepingu alusel töötanud tööandja juures üle 3 aasta. TLS § 97 lg 2 p 2

sätestab, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja

töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva.

3(17)

Tööandja ei ole eelnimetatud kohustust täitnud. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või

töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus

kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest,

mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati.

Avaldaja soovib hüvitist etteteatamise järgimata jätmise eest 1007,46 eurot (18 tööpäeva x

55,97 keskmine töötasu päevas)

4.3 TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §

107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Avaldaja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine ja tal on õigus

nõuda tööandjalt hüvitist avaldaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 3514,62 eurot (3 x

1171,54 keskmine töötasu kuus).

4.4 Koostoimes TvLS § 2 lg 3, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 sätestatuga nõuab hageja ka

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.12.2024.a. (töölepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni põhisumma 4522,08 eurot (hüvitise brutosumma)

tasumiseni.

5. 20.10.2025 ja 8.12.2025.a. kohtuistungitel jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde.

Hageja märkis, et täiendavalt mingeid nõudeid esitada ei ole. Samuti nõuded ei ole muutunud.

Läbivalt on selles menetluses hagejat süüdistatav tegevus muutuv. Kord väidetavalt vehkis

linaga, siis lõi, siis lükkas hooldatavat. Hooldatav oli lamav haige. Ilmselgelt ei saanud hageja

mitte mingil viisil teda lükata. Antud asjas oli alustatud ka kriminaalmenetlus kehalise

väärkohtlemise paragrahvi alusel. See menetlus lõpetati. Hageja süüd ei tuvastatud.

Kostja esitatud fotod ei ole tehtud mitte 20. detsembril mil väidetav väärkohtlemine aset leidis,

vaid metaandmetest tulenevalt 23. detsembril peale kella kaheksat ehk kolm päeva hiljem. Mis

leidis aset kolme päeva jooksul, ei ole hagejale teada.

6. Hageja jäi oma seisukohtade juurde ka lõppseisukohtades.

23.12.2024.a. vormistas kostja avalduse töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3

alusel. Töölepingu ülesütlemist kostja avalduses ei põhjendanud, tõi üksnes viited ülesütlemise

alustele - TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3. 17.06.2025.a. kohtule esitatud seisukohas märgib kostja, et

ütles töölepingu üles, kuna hageja pani toime kaks rikkumist, mis ka ükshaaval annaksid

piisava aluse töölepingu ülesütlemiseks. Kostja heidab hagejale ette, et viimane oma

tegevusega põhjustas kehavigastuse liikumisvõimetule hooldatavale (E. L.) ja põhjustas sellega

kostja usalduse kaotuse enda vastu (TLS § 88 lg 1 p 5). Lisaks sellele rikkus tööandja arvates

hageja oma töökohustusi, jättes toimunu valvepäevikus kajastamata ja teabe järgmisele

vahetusele edastamata. Kostja ei ole ülesütlemisel alusena välja toonud TLS § 88 lg 1 p 3

(töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi).

Hageja selgitas 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil töölepingu ülesütlemise menetlust

(protokollis salvestuste algused 00:08:43, 00:14:58) Kostja kinnitas 20.10.2025.a. toimunud

kohtuistungil, et hagejalt seletusi seoses väidetavate hageja poolsete rikkumistega ei võetud.

Seletuskirja mittevõtmist hagejalt kinnitas kostja juhatuse liige R. L. 08.12.2025.a. toimunud

kohtuistungil (protokollis 00:08:54). Samuti ei suhelnud kostja otse (nt kostja juhatuse liige)

hooldatava E. L., selgitamaks välja kehavigastuste tekke põhjuseid. Kostja lepinguline esindaja

väitis küll 20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil, et R. L. (kostja juhatuse liige) suhtles mitmel

korral E. L., kuid need väited on paljasõnalised ja tõendamata. Fotod E. L. kehavigastuse osas

tehti nende metaandmete kohaselt alles 23.12.2024.a. mitte 20.12.2024.a. ehk 3 päeva hiljem

pärast kehavigastuste avastamist. Seda kinnitas ka kostja juhatuse liige R. L. (08.12.2025.a.

kohtuistungi protokoll, salvestuse algus 00:16:26).

T. B. 06.11.2025.a. seletuskirjast nähtuvalt sooviti algselt hagejaga lõpetada tööleping poolte

kokkuleppel ja kui hageja ei olnud sellega nõus, siis ütles kostja otsitud põhjustel töölepingu

erakorraliselt üles. Samuti viidatud seletuskirja kohaselt ei olnud töölepingu erakorralise

4(17)

ülesütlemise põhjuseks hoolduspäevikusse kande tegemata jätmine. Kostja ei ole välja

selgitanud E. L.l kehavigastuste tekkimise põhjuseid, neid tekitanud isikut (sh võis need

tekitada ka hooldatav) ega ka tekke aega. Kostja on leidnud, et lihtsam on nö leida isik, kellele

omistada kehavigastuste tekitamine hooldatavale (so leida süüdlane) ja antud juhul osutus

selleks kahjuks hageja. Hageja on seisukohal, et sellisel viisil juhtumi menetlemisega on kostja

ka rikkunud TLS § 28 lg 1 sätestatut (lojaalsuskohustus) ja ka TsÜS § 138 lg 1 sätestatut,

millise kohaselt tuleb kõigil isikutel toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas

usus.

20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil kostja väitis, et hooldatav E. L. oli liikumisvõimetu ja ei

saanud ennast pöörata ka. Ei suuda liigutada ennast ja ei suuda midagi teha (protokollis

salvestuse algused 00:16:34, 00:34:33). Nimetatud väide ei vasta tõele. Nähtuvalt kostja

kohtule esitatud hoolduspäeviku kannetest (2024.a. kanded 2.11-3.11, 20.12-21.12, 25.12-

26.12, 26.12-27.12, 31.12. ning 2025.a. kanded 12.01.-13.01 ja hageja poolt 16.12.2025.a.

esitatud hoolduspäeviku kannetest 20.01-21.01, 24.01-25.01, 25.01-26.01, 29.01-30.01, 31.01-

1.02, 3.02-4.02) oli hooldatav E. L. liikumisvõimeline, veelgi enam ka konfliktne ja sisuliselt

sai ka ise endale vigastusi tekitada. Ka kostja esindaja on 08.12.2025.a. kohtuistungil

(protokollis 00:31:04) märkinud, et hooldatavad võivad ennast ise vigastada.

Kostja on lugenud tõendatuks E. L.le kehavigastuste tekitamise järgnevate tõenditega: V. V.

avaldus, S. K. ema seletuskiri, S. K. ütlused. Hageja on seisukohal, et mitte ühestki kostja

esitatud tõendist ei nähtu, et hageja oleks hooldatavat E. L.e väärkohelnud (sh tekitanud talle

vigastusi näos, kätel). Samuti on asjas kogutud kaudsete tõendite kohaselt kõik

seletused/ütlused vigastuste tekke osas vastuolulised – kord vehkis keegi linaga, löödi linaga

vastu kätt ja nägu, vehiti lina või rätiga, hooldatavat lükati.

Hooldatava E. L. kätel olevaid sinikaid ei ole üheski töölepingu ülesütlemise aluseks olevas

tõendis (sh hoolduspäevikus) käsitletud. Hageja rõhutab, et kostja ei fikseerinud hooldatava E.

L. vigastusi 20.12.2024.a. vaid alles 3 päeva hiljem, kui silma ümber sinikad olid juba välja

tulnud (08.12.2025 kohtuistungi protokoll 00:08:54). hagejale on teadmata sündmused

perioodil 20-23.12.2025.a. Hageja suhtes algatatud kriminaalasi nr 25244050023 lõpetati

12.03.2025.a. hageja tegevuses ei tuvastatud hooldatavale E. L.le kehavigastuste tekitamist ega

ka väärkohtlemist.

20.10.2025.a. toimunud kohtuistungil selgitas kostja hoolduspäevikusse kannete tegemist

(protokollis salvestuse algus 00:02:07). Selgituse kohaselt

peaksid hooldajad

hoolduspäevikusse kandma tähelepanekud hooldatava seisundi kohta, kui seisund muutub, kui

on midagi ebaharilikku. Kõiki asju ei pea kirja panema. Kirjas peavad olema ainult olulised

hooldatava hooldusravi ja tervisega. Hageja rõhutab, et hooldatava E. L. kätel olevaid sinikaid

ei ole üldse hoolduspäevikusse kantud. Nähtuvalt kohtule esitatud hoolduspäeviku kannetest

(2024.a. kanded 10.11-11.11-F., 11.11-12.11-J., 12.11-13.11 – J., L., 26.11-27.11-E., 27.11-

28.11-K., K., 11.12-12.12-S., 14.12-15.12-S., 16.12-17.12-S., 27.12-28.12-M., 29.12-E. ning

2025.a. kanded 02-03.01-B., 7-8.01-L. ) nähtuvalt on kirjeldatud hoolealuste tervislikku

seisundit, kuid ajaliselt järgnevates kannetes puuduvad kanded tervisliku seisundi muutuse osas

(sh on paremaks/halvemaks läinud). Seega on hooldajad jätnud kanded tegemata. Eriti

tähelepanuväärne on kannete (sh V. V. poolt) puudumine E. L. kätel olevate sinikate kohta.

Hagejale teadaolevalt ei ole hooldajatega (sh V. V.) töölepinguid üles öeldud põhjusel, et

hoolduspäevikusse on kanded tegemata.

Tööandja ei ole avaldajale ühtegi hoiatust teinud ega andnud ka mõistlikku tähtaega rikkumise

kõrvaldamiseks. TLS § 3 sätestatu kohaselt tööandja on kohustatud järgima võrdse kohtlemise

põhimõtet (sarnases olukorras olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt) Antud juhul ei ole kostja

vastavat põhimõtet hageja osas järginud. Hagejaga on tööleping üles öeldud põhjendusel, et

hageja ei teinud kannet hoolduspäevikus, kuid teiste töötajatega ei ole hageja töölepinguid üles

öelnud, kuigi ka nemad ei teinud vastavaid kandeid hoolduspäevikus. Rahalise hüvitise

arvestustes tugineb hageja töövaidluskomisjonis kostja esitatud arvestuskäigule (toodud TVK

otsuse p. 57, 64, 66).

5(17)

III SA JÕHVI HOOLDEKESKUS VASTUVÄITED

7. SA Jõhvi Hooldekeskus hageja nõudeid ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja märgib, et töötaja (hageja) pidi oma töös juhinduma tööandja kehtestatud töökorralduse

reeglitest, mis olid töötajale allkirja vastu teatavaks tehtud. 26.04.2023 muutis tööandja

töökorralduse reegleid. Muudetud reeglite kohaselt pidid hooldajad fikseerima hooldatavate

tervisliku seisundi vahetuse üleandmise kaustikusse (hoolduspäevikusse). Töökorralduse

reegleid tutvustati ja selgitati tööandja korraldatud koosolekul 11.05.2023, millel osales ka

avaldaja. Avaldaja on läbinud tööandja kulul kõik tööks vajaminevad koolitused, sh

Hooldustöötaja tase 3, esmaabikoolitus, ergonoomika koolitus, eesti keel A2 tasemel. 01.10.21

on vormistatud tööohutusalase juhendamise väljaõppe kaart. Seega oli töötaja tööülesannete

kohaseks täitmiseks saanud piisava väljaõppe ja instrueerimise.

20.12.2024 avastas hommikul tööle tulnud hooldaja V. V., et hooldataval E. L.l on silm sinine

ja käel suur verevalum (lisatud fotod), mille kohta ei ole valvepäevikus midagi kirjas.

Hooldatav suutis tööle tulnud hooldajale selgitada, et seda tegi varem seal olnud naine, valge

peaga (kirjelduse järgi avaldaja T. P.) V. V. tegi valvepäevikusse kande. Sündmuse juures

viibis samas palatis olev hooldatav S.K., kes nägi, kuidas avaldaja liikumatult lamavat

hooldatavat valge asjaga (linaga) lõi. Avaldaja imelikku käitumist pani tähele ka 19.12.2024

tööl olnud toidukoordinaator V. S. (seletuskiri lisatud).

23.12.2024.a. vormistas tööandja teatise töölepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et

lõpetab töölepingu 23.12.2024.a. TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, seoses töölepingu rikkumise erilise raskusega.

Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on alusetud ning hagejaga on tööleping üles öeldud

õigel alusel ning tööandjalt ei saanud nendel asjaoludel eeldada töösuhte jätkamist. Hoiatus

olnuks avaldaja rikkumise puhul selgelt ebapiisav.

SA Jõhvi Hooldekeskus ei saa töösuhet jätkata hooldajaga, kes on abitule voodis lamavale

hooldatavale põhjustanud oma tegevusega kehavigastuse. Nii hooldatav ise kui ka samas palatis

olev tunnistaja kinnitavad, et hooldaja T. P. lõi hooldatavat linaga. Hooldatava löömine on väga

raske töökohustuste rikkumine ja töötaja on seega sedavõrd raskelt rikkunud oma

hoolsuskohustust TLS § 16 lõike 2 mõttes, et töösuhte jätkamine on võimatu. Tööandja on

seisukohal, et töötaja oli vajalikul määral koolitatud ja juhendatud ning pidi aru saama, et

liikumatult lamava hooldatava suhtes vägivalla tarvitamine on andestamatu rikkumine.

Tööandja on hinnanud töötaja hoolsuse määra ja jõudnud järeldusele, et selline töölepingu

rikkumine on eriliselt raske rikkumine. Tööandja ei saa aktsepteerida töötaja vägivaldset

käitumist abitus seisundis oleva hooldatava suhtes, see peaks igale mõistlikule inimesele olema

arusaadav ja ka see peaks olema selge, et töötajat, kellel puudub enesekontroll ja kes on

hoolealuste suhtes vägivalda tarvitanud, tööandja enam usaldada ei saa, seega ei ole ka töösuhte

jätkumine võimalik.

Tööandja esindaja R. L. selgitas töölepingu ülesütlemise põhjuseid T. P.le suuliselt 23.12.2024

ja assistent T. B. saatis T. P.le samal päeval avalduse ja tunnistajate seletuskirjad e-kirjaga,

mille peale T. P. palus 02.01. 2025 saata ka kannatanust tehtud fotod. Seega on ilmne, et T. P.le

oli tutvustatud asjas kogutud materjale, sh fotosid kannatanust. Fotodest nähtub selgelt, et ise

lamav haige endale selliseid vigastusi põhjustada ei saa, need pidi põhjustama teine isik ja just

avaldajat nähti hooldatavat löömas, mida kinnitas ka hooldatav.

Töötaja rikkus töökohustusi ka sellega, et jättis toimunu valvepäevikus kajastamata ja teabe

järgmisele vahetusele edastamata. Ka see näitab, et töötaja püüdis oma tegu varjata ja lootis, et

see ei tule välja, sest verevalumid muutuvad siniseks alles teatud aja möödudes ja siis ei pruugi

hooldatav enam mäletada, kuidas sinikad tekkisid. Kui juhtunud oleks lihtsalt õnnetus, poleks

olnud põhjust toimunut varjata ja seda valvepäevikusse märkimata jätta. Vigastuste tekkimine

6(17)

on ilma igasuguse kahtluseta teave, mida personal vajab ja peab teadma, et teenust kohaselt

osutada.

8. Lõppseisukohtades jääb kostja oma vastuväidete juurde leides, et tööleping öeldi

hagejaga üles õiguspäraselt.

Kohtuistungi käigus uuritud tõendid ja protokollis kajastatud ütlused kinnitavad kostja

seisukohta. Tõenditest ja tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et hooldatav E. L. sai

kehavigastused ajavahemikul, mil tööl oli hageja; vigastuste olemasolu on objektiivselt

tõendatud fotode ja terviseportaali HEDA kannetega; hooldatav ise on järjekindlalt selgitanud,

et vigastused põhjustas hooldustöötaja; sama kinnitas ka palatis viibinud hooldatav S. K., kelle

ütlused on eluliselt usutavad; valveõde J. B. fikseeris vigastused vahetult pärast vahetuse

algust ning kajastas need ametlikus tervisedokumentatsioonis.

Need tõendid moodustavad loogilise ja vastuoludeta terviku, mis võimaldab järeldada, et

vigastused ei saanud tekkida juhuslikult ega muude isikute tegevuse tulemusena. Tunnistajate

ütlustest nähtub, et töötaja teadis vigastuste tekkimisest, kuid ei informeerinud sellest tööandjat

ega järgmist vahetust. Kui vigastused ei tekkinud töötaja tegevuse tulemusena, on selline

varjamine arusaamatu ja käsitletav eraldi töölepingu olulise rikkumisena, sest teave

patsientidega toimunu kohta võib olla kriitilise tähtsusega.

Hageja käitumine kujutab endast rasket töökohustuste rikkumist, arvestades, et hooldatav oli

liikumisvõimetu ja täielikult sõltuv personali abist. Mistahes vägivald või agressiivne

käitumine sellise isiku suhtes on tööandja tegevusvaldkonnas absoluutselt lubamatu ning isegi

juhul, kui kohus ei peaks tõendatuks otsest löömist, on vaieldamatu, et töötaja ei täitnud

kohaselt oma hoolsuskohustust, põhjustades või võimaldades hooldatava vigastuse.

Hageja on olnud vastava väljaõppega, läbinud vajalikud koolitused ning pidi täielikult mõistma

oma tegevuse võimalikke tagajärgi. Tööandja ei pea usaldusväärseks töötaja versiooni E. L.

võimaliku enesevigastamise kohta, kuivõrd plastikust ülikerge ümara kruusiga, mida

hooldekeskuses kasutatakse, ei ole võimalik sellist vigastust tekitada, kui ei kasutata ülisuurt

jõudu, mida lamaval haigel ei ole.

Lisaks füüsilisele kahjule rikkus hageja oluliselt ka kohustust dokumenteerida hooldatava

terviseseisundi muutused ja kohustust edastada kriitiline teave järgmisele vahetusele.

Valvepäevikusse ei tehtud ühtegi kannet, kuigi vigastused olid objektiivselt olemas. Selline

käitumine ei ole seletatav hooletusega, vaid viitab teadlikule tegevusetusele, mis kahjustab

tööandja usaldust töötaja vastu veelgi.

Eelnev hoiatus ei olnud selles olukorras vajalik ega mõistlik ning arvestades rikkumise

iseloomu ja raskust ei saanud tööandjalt mõistlikult eeldada töösuhte jätkamist. Tööandja

vastutab hooldatavate turvalisuse eest ning peab reageerima viivitamatult, sest hooldatavate

turvalisuse osas ei saa teha mööndusi.

Töövaidluskomisjoni seisukoht, et hoiatuse puudumine muudab ülesütlemise õigusvastaseks, ei

arvesta TLS § 88 lg 3 teist lauset ega tööandja tegevusvaldkonna eripära.

Kohtuistungil käsitletud asjaolu, et kriminaalmenetlust ei alustatud, ei oma käesolevas

tsiviilasjas otsustavat tähendust. Töölepingu ülesütlemise õiguspärasus ei sõltu kriminaalkorras

süü tuvastamisest, vaid tööandja usalduse kaotusest ja töösuhte jätkamise võimatusest. Kostja

hinnangul on asjas tõendatud, et hageja rikkus raskelt oma töökohustusi, rikkumine tõi kaasa

tööandja põhjendatud usalduse kaotuse, töölepingu erakorraline ülesütlemine oli selles

olukorras põhjendatud, sest tööandja ei saa usaldada töötajat, kes ei suuda oma tööülesandeid

korrektselt täita nii hoolealuste kohtlemise kui probleemide dokumenteerimise osas.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

7(17)

9. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused

ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et T. P. hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

- T. P. ja SA Jõhvi Hooldekeskus sõlmisid 1.10.2021.a. töölepingu nr 197 (dtl 27-31), leping

sõlmiti määramata ajaks (lepingu p 2.3) ja T. P. asus tööle hooldustöötajana (p 2.5); 1.07.2024

muutsid pooled töölepingut Lisa nr 2, T. P. töötasu täistööajaga töötamise korral 1100 eurot (dtl

33)

- 23.12.2024.a lõpetas SA Jõhvi Hooldekeskus T. P.ga töösuhte TLS § 88 lg 1 p 5 ja 3 alusel;

töölepingu lõpetamise päev on 23.12.2024 (dtl 33).

11. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3

alusel on põhjendamatu ja tühine (TLS § 104 lg 1):

- tööandja ei ole töölepingu lõpetamist põhjendanud (ülesütlemisavalduses), täitmata on

ülesütlemise materiaalsed eeldused; töötaja ei ole talle ette heidetavaid rikkumisi toime

pannud, ei ole eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ega rikkunud töökohustusi;

- tööandja ei ole teinud töötajale eelnevat hoiatust ega andnud tähtaega rikkumise

kõrvaldamiseks.

Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud:

- töösuhe lõpetati töötajast tulenevalt põhjusel seoses töölepingu rikkumise erilise raskusega,

millest tulenevalt ei saanud tööandjalt eeldada töösuhte jätkamist, seetõttu polnud ka eelneva

hoiatamine vajalik ega asjakohane;

- töötaja põhjustas hooldatavale kehavigastuse (verevalumid) ning jättis toimunu hooldus

päevikus kajastamata ja teabe järgmisele vahetusele edastamata.

12. T. P. palub kohtul tuvastada, et 23.12.2024.a töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS §

88 lg 1 p 5 ja lg 3 alusel on tühine.

Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud

formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab:

-

tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS

§ 85-93);

-

vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik.

Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad

asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase

ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.

Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine.

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2).

TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid

kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3).

Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna

töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet

lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub

kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles

öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest.

8(17)

Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud

tahteavalduse tõlgendamise reeglitest.

Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas

ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning

kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai.

SA Jõhvi Hooldekeskus ülesütlemisavaldus on vormistatud kirjalikult (dtl 32).

Kohus nõustub, et ülesütlemise põhjendus ülesütlemisavalduses puudub, on üksnes viide

ülesütlemise alusele. Ülesütlemise alusena on märgitud TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3.

Kohus möönab, et ülesütlemisavalduse sõnastus on mõnevõrra segane ja vastuoluline „…SA

Jõhvi Hooldekeskus ja T. P. leppisid kokku, et alates 23. detsembrist 2024 lõpetatakse poolte

vahel 1. oktoobrist 2021 sõlmitud töölepingu nr 197. alljärgnevalt…..“ (dtl 32); edasi järgneb

teavitus, et „…tööleping lõpetatakse erakorraliselt töötajast tuleneval põhjusel kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu…“

TLS § 88 näeb ette töölepingu erakorralise lõpetamise tööandja poolt töötajast tuleneval

põhjusel, seega ei ole asjakohane viidata mingisugusele kokkuleppele.

Samas leiab kohus, et töölepingu lõpetamisena pealkirjastatud ülesütlemisavaldusest nähtub

tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning töösuhte

lõpetamise päev on 23.12.2024.

Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on tööandja tahteavalduse kätte saanud

23.12.2024 (kinnistus ülesütlemisavaldusel) ning aru saanud et töösuhe on lõppenud

Sellega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.

13. Materiaalse alusena tugineb tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 5 ja lg 3.

Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel järgides etteteatamistähtaegu.

TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval

mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist,

kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse

kaotuse enda vastu.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sätte 2.

lause sätestab, et töölepingu ülesütlemisest eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena

vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse

kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine,

mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist.

TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama

paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi (sh lg 2 p 5 hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või

teiste isikute elu, tervist või vara, p 3 täita õigel ajal ja täpset tööandja seaduslikke korraldusi)

Vastavalt TLS § 16 lg 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja

oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku

hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr,

mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema

töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tooge seotud tavalisi riske, töötaja

9(17)

väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja

omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus.

Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii

tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist

mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Tööandja ei ole ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte

erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise.

14. Etteheidetavat tegu/tegusid selgitas tööandja töötajale 23.12.2024 kabinetis (00:08:43,

00:14:58 dtl 330-331; T. B. seletus dtl 408; 23.12.2024 saadeti hagejale töölepingu lõpetamise

materjalid: töölepingu lisa (lõpetamine), hooldaja seletus, seletuskirjad dtl 93).

Vaidlust ei ole selles, et T. P.t varasemalt ei ole karistatud ning töölepingu lõpetamise alusena

etteheidetu eest töösuhte lõpetamise hoiatust ei tehtud.

Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks

jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17)

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise

rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud

asjaolud (VÕS § 196 lg 2).

TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole

võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui

töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude

kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks

(vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

15. Iseenesest nõustub kohus, et hooldekeskus ei saaks töösuhet jätkata hooldajaga, kes on

abitule voodis lamavale hooldatavale põhjustanud oma tegevusega kehavigastuse. Lamava

hooldatava suhtes vägivalla tarvitamine oleks rikkumine, mille puhul on ilmselgelt õigustatud

töösuhte erakorraline lõpetamine ja seda eelnevat hoiatust tegemata ning etteteatamistähtaega

järgimata. Kohus nõustub, et tööandja tegevusvaldkonnas on mistahes vägivald või

agressiivne käitumine abitute hooldatavate suhtes lubamatu ning sellele tuleb reageerida

koheselt ja adekvaatselt. Sel juhul oleks tegemist usalduse kaotusega (TLS § 88 lg 1 p 5)

töötaja suhtes.

Küll aga on kohus seisukohal, et lõpetades töötajaga töösuhte TLS § lg 1 p 5 alusel et viimane

väärkohtles hooldatavat, pidi tööandja tuvastama millal ja kuidas ja kelle poolt ja kas üldse

on väidetav väärkohtlemine aset leidnud.

16. Hooldekeskus heidab hagejale ette

- hooldatava E. L. väärkohtlemist;

- dokumenteerimiskohustuse rikkumist (hoolduspäevikusse kande tegemata jätmist)

TLS § 88 lg 1 p 5 eeldab, et töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega

põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

Kui tööandja lõpetab töösuhte tuginedes asjaolule, et töötaja pani toime teo, millega põhjustas

tööandja usaldus kaotuse enda vastu, peab selle teo toimepanemine olema ka tuvastatud ja

tõendatud.

Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole tuvastanud ega tõendanud kas, mil viisil, kelle poolt

hooldatava väidetav väärkohtlemine aset leidis.

10(17)

17. Esmalt märgib kohus, et ühtegi tõendit, millest tuleneks, et verevalumid (dtl 91-92) E.

L.le tekitas T. P., kohtu ette toodud ei ole.

E. L. enda väide/kinnitus, et teda lõi/väärkohtles T. P., tõendatud ei ole.

Kostja tugineb juhatuse liikme sõnadele, kellele väidetavalt E. L. ütles, et seda tegi valge peaga

naine; hooldaja V. V. ja hooldatava S. K. ja tema ema seletustele ehk kolmandate isikute

selgitustele, mis on vastuolulised.

17.1 20.12.2024 T. P.lt vahetuse üle võtnud V. V. märgib oma seletuskirjas, et …küsisin ta (E.

L.) käest mis juhtus, vastas, et naine, kes siin oli tegi, valge peaga, seda kinnitas ka tema

naaber..“ (dtl 80) Samas ei märgita, millal see toimus.

V. V.i selgitus tõendab asjaolu, et sinikas E. L. silmanurgas avastati 20.12.2024 hommikul,

kuid ei tõenda, millal ja kes selle tekitas.

Samas ei tuvastanud V. V. samal hommikul sinikat hooldatava käel, vähemalt märge

hoolduspäevikus selle kohta puudub (dtl 79).

8.12.2025 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud V. V.i ütluste kohaselt avastas sinika E. L.

vasaku silma nurgas 20.12.2024 hommikul medõde (dtl 372 00:21:35) tunnistaja küsis, kes

seda tegi, E. L. sõnade kohaselt tegi seda see, kes oli hommikul tööl, sama kinnitas samas toas

naaber S. K..

Kohtu küsimusele, kas nad selgitasid ka kuidas seda tehti, vastas tunnistaja, et „…alguses ütles,

et niisama, pärast et rätikuga vehkis…“. Kriminaalmenetluses ülekuulamisel on V. V.

tunnistajana andnud ütlusi, et E. L. sõnade kohaselt … naine, kes siin oli valge peaga, vehkis

rätikuga (dtl 441). Nimele ei viitatud.

Kohtu hinnangul saanuks tööandja tuvastada konkreetselt verevalumi tekitaja, minnes koos

töötajaga palatisse ja küsida E. L.lt ja tema naabrilt, kas see isik lõi, vehkis või mida veel tegi.

Seda ei tehtud. Tööandja ei pidanud vajalikuks ka töötajalt selgitust nõuda, kas midagi toimus,

mis toimus ja kuidas toimus. Selgitus, et töötaja oleks niikuinii eitanud ning poleks midagi

öelnud, ei ole tõsiseltvõetav.

17.2 E. L. samas palatis olev S. K. on kirjutanud, et nägi kuidas hooldaja vehkis linaga (dtl

82). Kes oli see hooldaja, millal vehkis, teada ei ole. Samuti jääb arusaamatuks kuidas linaga

vehkimine on põhjuslikusk seoses sinikatega E. L.l.

17.3 S. K. ema L. K. selgitab oma kirjas, et käis 20.12.2024 oma tütart vaatamas ja viimane

rääkis intsidentist 19.12.2024 mil tööl olnud hooldaja lõi kõrval voodis olevat haiget linaga

vastu kätt ja nägu ning L. K. vaatas, et need olid sinised (dtl 81).

20.12.2024 oli nii hooldekeskuse juhataja, tunnistaja V. V.i kui S. K. sõnul märgata E. L.

vasaku silma nurgas väikest sinist täppi. Sinisele käele ei viita ei vahetuse ülevõtnud hooldaja

ega ka medõe kanne (dtl 421), ega ka keegi teine. Hoolduspäevikusse tehti kanne sinika kohta

silma juures, kuid ei ole märgitud sinikat käel (dtl 79). Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas sai

L. K. märgata 20.12.2024 sinikat E. L. käel, samas ei viita sellele medõde, hooldaja ega

hooldekeskuse juhataja.

17.4 Medõe J. B. kande kohaselt ütles patsient, et teda lükkas hooldustöötaja (dtl 421).

Siinkohal ei ühti kanne V. V.i ja S. K.i selgitustega, mille kohaselt vehkis hooldustöötaja

rätikuga, lina või tekiga.

Medõde J. B. on andnud kirjaliku seletuse 11.06.2025 (dtl 317), milles märgib, et 20.12.2024

informeeris teda E. L. verevalumitest V. V., kes nägi esimesena, et E. L.l on verevalumid.

Samas toas on ka S. K., kes nägi hommikust juhtumit pealt ja kirjeldas seda mitmel korral.

Tema ütluste järgi, tegi seda tööl olnud heleda peaga töötaja, kes

vehkis räti või tekiga.

Siin on vastuolu V. V.i ütlustega, kelle sõnade järgi, avastas verevalumi E. L. silma juures

medõde , samuti on vastuolu S. K.i ema selgitusega, mille järgi tütre sõnade kohaselt toimus

intsident 19.12.2024.

Seega ei ole tõendatud, millal konkreetselt intsident toimus, kas toimus, mil viisil toimus.

17.5 Kostja tugineb küll V. V.i selgitustele/ütlustele, S. K.i väidetele ning väidetavalt E. L.

sõnadele, küll aga ei kinnita ega tõenda need seda et vigastused (sinika) silma juures tekitas T.

11(17)

P., ei tõenda ega kinnita seda, mil viisil seda tekitati (kas löömisega, voodipesu/pampersite

vahetamisega.

ei ole leidnud ka vigastuste tekkimise aeg, kas 19.12.2024 (nagu väidab L. K. oma seletuses),

sellisel juhul tekib küsimus, kelle vahetuse ajal, või 20.12.2024 hommikul, sellest tulenevalt

kelle tekkis dokumenteerimiskohustus.

17.6 Hooldekeskuse toidukoordinaatori V. S. 19.12.2024 avaldus (dtl 83, tõlge dtl 84) ei

tõenda mingil viisil väidetavalt toimunud sündmusi, vaid töötaja annab oma hinnangu T. P.

seisundile 19.12.2024 hommikul.

17.7 Tööandja ei ole menetluse vältel selgitanud ega tõendanud, mil viisil ta välistas

võimaluse, et hooldatav tekitas verevalumid endale ise või need tekkisid näiteks

voodipesu/riiete/pampersite vahetamise käigus.

Asjas on tõendatud, et E. L. oli küll voodihaige, kuid sai ülakeha liigutada, sai endalt

pamperseid ja ka voodipesu ära kiskuda. (dtl 370 00:11:50; dtl 372 00:24:22; dtl 371

00:11:50) Hooldataval esines ka agressiivsusehoogusid, mil ta karjus, kakles.

Tunnistajana üle kuulatud V. V. märkis, et E. L. on kiskunud endalt pamperseid. Hoolealused,

kellel on hooldajaga keelebarjäär, võivad mitte lasta endale pamperseid vahetada, karjuvad, et

mingu ära (dtl 373). Hooldatavad võivad ise endale sinikaid tekitada (00:31:04, dtl 375).

20.12.2024 oli silma juures väike sinikas (dtl 374).

8.12.2025 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud S. K. rääkis, et 20.12.2024 hommikul lõppes

tal vahetus ning T. P. sõnul oli probleem E. L. tema ümber riietamisega, patsient vehkis kätega,

veekruus kukkus vasakule kulmu peale ja T. P. muretses et tekib sinikas. Läksid vaatama, nägi

E. L.l väikest sinikat silma juures (dtl 377 00:42:16).

Hooldekesksuse juhataja 8.12.2024 istungil antud väited, et E. L. loopis pamperseid ära algul,

hiljem seda ei teinud (dtl 370 00:11:50 ja dtl 371 00:14:11) on ümber lükatud hoolduspäeviku

sissekannetega: 20.12 ei maganud, kiskus endalt kõik ära dtl 387; 25.12. dtl 389 sama; 26-

27.12 sama; 31.12. terve öö kisub ära pamperseid ja voodipesu dtl 390, sama 12.01 dtl 391;

2.02 dtl 398, 20.01.2025 kanne - kakles, kiskus pamperseid 399, 23.01 kisub pamperseid

fekaalidega, loobib laiali dtl 401; 24.01.2025 kanne - ärritunud dtl 401, rahutu dtl 402, 29-

30.01.2025 rebib pamperseid, viskab põrandale, kuseb, kakab voodisse, kui hakkad vahetama,

näitab rusikaid (dtl 403). Hoolduspäeviku kanded kinnitavad, et E. L.l esines

agressiivsushoogusid, loopis pidevalt mähkmeid ja voodipesu, seega oli võimalus, et võis end

vigastada ise.

17.8 Eeltoodust tulenevalt on kohu seisukohal, et hooldatava väärkohtlemine hageja T. P. poolt

tõendatud ei ole. Väärkohtlemist ei tuvastatud ka kriminaalmenetluses (dtl 105-106). Iseenesest

märgib kostja esindaja õigesti, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista vastutust

töölepingus seadusest tulenevalt, kuid see ei tähenda omakorda seda, et tööandja ei peaks

töösuhte lõpetamisel materiaalseid eelduseid tuvastama ja tõendama.

Kostja tugineb oma järeldustes kaudsetele selgitustele, oletustele.

Kohtu hinnangul lõpetas tööandja töösuhte tuvastamata millal ja kuidas, mis sündmuse/ kelle

tegevuse kaudu sinikad E. L.le tekkisid.

Tööandja sai 20.12.2024 teada, et E. L.l on sinikas silmanurgas, samas vigastusi samal päeval

ei fikseeritud. Fotod tehti 23.12.2024 ehk kolme päeva möödumisel väidetava sündmuse

toimumist. Fotol (23.12.2024) on sinikad ka hooldatava käel, mida nt üheski 20.12.2024

selgituses, sissekandes fikseeritud ei ole. Toanaabri ema on küll viidanud sinikale käel, kuid ei

vahetuse üle võtnud hooldaja, medõde ega ka juhataja pole viidanud käe sinikale. Ei ole

eeltoodu kajastatud ka hoolduspäevikus.

18. Kostja tugineb töölepingu lõpetamisel ka töötajapoolsele dokumenteerimiskohustuse

täitmata jätmisele.

Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei tulene hoolduspäeviku täitmise kohustust.

12(17)

Alates 26.04.2023 kehtestatud töökorralduste reeglite muudatusele (dtl 77, 78) fikseerivad

hooldajad hoolealuste tervisliku seisundi vahetuse üleandmise kaustikusse.

Reeglite muudatus on töötajale teatavaks tehtud, selles osas vaidlust poolte vahel ei ole (töötaja

on tutvumist oma allkirjaga kinnitanud).

Kohus uuris menetluses SA Jõhi Hooldekeskus hoolduspäeviku (originaali) kandeid.

Kannete olulisust rõhutas kostja 20.10.2025 kohtuistungil (dtl 331-332). Samas märkisid nii

hageja kui tunnistajana üle kuulatud V. V. ja S. K., et kanded tehakse siis kui on patsiendi

seisundis muutused või vajab midagi jälgimist.

See nähtub ka hoolduspäeviku kannetest (väljavõtted dtl 383-391, 398-405), kandeid ei ole iga

vahetuse kohta ning mitte kõigi hoolealuste suhtes, kandeid on tehtud minimaalselt.

Seega faktiliselt tehti märkmed hoolduspäevikusse ainult üksikute hoolealuste kohta, mitte

kõigi konkreetsel korrusel oleva hooldusaluse kohta ja mitte igapäevaselt, kuigi töökorralduse

reeglitest loeb kohus, et kanded tuleks teha kõigi suhtes ja iga vahetuse kohta.

Töökorralduse reeglite järgi annab tööpäeva lõpetav hooldaja vahetuse üle tööd alustavale

hooldajale konkreetsel korrusel. Vahetuse üleandmisel käiakse läbi kõik üleantava korruse

toad, jagatakse olulist informatsiooni hoolealuste vajadustest lähtuvalt. Võetakse vastu ja

jälgitakse toa hügieeninõudeid (laudade, voodite, riiete puhtus ja kord) (dtl 77,78)

Ka seda faktiliselt ei tehtud (dtl 368-380 V.V.i ja S. K. ütlused).

Kohtul puuduvad andmed, et kostja oleks hooldajaid (sh hagejalt 20.12.2024 vahetuse üle

võtnud hooldajat) rikkumisest teavitanud, hoiatanud, karistanud.

Arvestades eeltoodust ei saa eraldivõetuna dokumenteerimiskohustuse rikkumist lugeda

sedavõrd oluliseks rikkumiseks, mis põhjustaks tööandjal töötaja suhtes usaldamatuse, mille

tõttu ei saa temalt oodata enam töösuhte jätkamist selle töötajaga ning õigustaks töösuhte

erakorralist lõpetamist eelneva hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata.

Vahetuse üleandmisel oleks tulnud koheselt tuvastada, mil viisil, kelle poolt hooldatavale

verevalumid tekkisid, võtma selgitused nii töötajalt kui hoolealuselt. Vahetuse töökorralduse

reeglite järgset üleandmist ei toimunud, ka hooldatava seisundit (verevalumeid) nende

avastamise päeval ei fikseeritud. Käsivarrel oleva verevalumi kohta puuduvad kanded nii 20.

12.2024 kui ka hiljem.

Põhjendamatu on töötajate ebavõrdne kohtlemine, kui ühe töötaja kande tegemata jätmine on

oluline dokumenteerimiskohustuse rikkumine, mis päädib töösuhte erakorralise ülesütlemisega,

teiste puhul tehakse kandeid üksikult ja hooldaja hinnangu alusel ja kontroll puudub (pole teada

kas ja millised olulised märked on tegemata jäetud).

Kuivõrd tööandja on jätnud tuvastamata, kelle tegevuse tulemusena verevalumid hooldataval

tekkisid, kas selle eest on vastutav töötaja (hageja) ning kas selles tulenevalt rikkus töötaja

töökorralduse reegleid (hoolduspäeviku täitmata), ei saanud kostjal tekkida usalduse kaotust

töötaja suhtes, mille tõttu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töösuhe lõpetada.

23.12.2024 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on tühine eeltoodud

põhjendustel.

TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine.

19. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab

kohus või töövaidluskomisjon töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2).

Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning hageja sai

ülesütlemisavalduse kätte 23.12.2024.

Riigikohus on märkinud, et varasem seisukoht, et tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 järgi lõpetada

ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel, kohaldub üksnes koostoimes

enne 17. märtsi 2023 kehtinud TLS § 109 lg-tega 1 ja 2. Kuivõrd töölepingu erakorralise

ülesütlemise kehtivus ei sõltu sellest, kas tööandja järgis töölepingu ülesütlemisel

13(17)

etteteatamistähtaega ning alates 17. märtsist 2023 kehtiva TLS § 109 lg-tes 1 ja 2 ettenähtud

hüvitis ei ole käsitatav mh töötaja saamata jäänud töötasu sisaldava kahjuhüvitisena, tuleb

alates 17. märtsist 2023 kohalduva TLS § 109 lg-te 1 ja 2 korral lõpetada tööleping TLS § 107

lg 2 alusel ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemisavalduse järgi, või poole taotlusel muust

ajast (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-23-6597 p 32).

Seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu alates 23.12.2024.a.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses 3514,62 eurot. Hageja tugineb arvestuses kostja esitatud keskmise töötasu

tõendile (dtl 76) mille kohaselt oli T. P. keskmine töötasu 1171,54 eurot kuus.

TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-

s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. TLS § 109 lg 1 teine lause sätestab, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega, kuigi töösuhte

lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel ei ole jäetud töövaidlusorganile kaalumisruumi, on

seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale

tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda

kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või

suurendada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 p 32.2)

Töövaidluskomisjon rahuldas hüvitise nõude osaliselt – kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Ühe kuu keskmise töötasu ulatuses jättis töövaidluskomisjon nõude rahuldamata.

(töövaidluskomisjoni rahuldatud osas).

Hageja osas, milles töövaidluskomisjon nõude rahuldamata jättis, hagiavaldust kohtule ei

esitanud.

TvLS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab

selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata

osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina.

Kohus saab lahendada need nõuded, mida on töövaidluskomisjon rahuldanud (osas, mida

töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, ei ole kohtule nõuet esitatud, rahuldamata jäetud

ulatuses on TVK otsus jõustunud).

Kohus, juhindudes TLS § 109 lg 1 toodud hüvitise eesmärgist, arvestab hüvitise suuruse

määramisel ülesütlemise asjaolusid. Kohus võtab arvesse, et tööandja ei ole tõendanud

töötajapoolset töökohustuste rikkumist, hooldatava väärkohtlemist, samas on kinnitust leidnud

asjaolu, et töökorralduse reegleid kohaselt ei täidetud, hoolduspäevikut korrektselt ei peetud,

vahetust üle ai antud (nagu töökorralduste reeglid ette nägid). Samas möönab kohus, et

hoolduspäeviku täitmise üle puudus ka adekvaatne kontroll.

Kohus peab mõistlikuks välja mõista hüvitisena töötaja kahe kuu keskmise töötasu 2343,08

eurot (2 x 1171,54 eurot).

21. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja eest

hüvitis 1007,46 eurot.

Poolte vaheline töösuhe algas 1.10.2021 ning kestis töölepingu ülesütlemise ajaks üle kolme

aasta.

Tööandja peab töölepingu lõpetamisest ülesütlemisest ette teatama töötajale vähemalt 30

kalendripäeva, kui töösuhe on kestnus 1-5 aasta (TLS § 97 lg 2 p 2).

14(17)

Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema esimesel päeval pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist

ehk 24.12.2024 ning lõpeb viimsel päeval ehk 30. päeval. 30 kalendripäeva

ülesütlemisavalduse kättesaamisest täitus 22.01.2025.a

Etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale võimalus leida uus töökoht, et töötajal ei tekiks

töövaba perioodi pärast töölepingu lõppemist. TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal õigus saada

keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette

teatati, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud (jõustunud 17.03.2023).

Etteteatamise hüvitise väljamõistmise eelduseks on kehtiv tööleping, tehtud ülesütlemisavaldus,

mis on teisele poolele kätte toimetatud, see kehtib ning pole järgitud etteteatamistähtaega ega

seda põhjendatud.

Kohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. TLS § 100 lg 5 kohaselt

makstakse hüvitist nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja

mille võrra vähem ette teatati.

Avaldajale oleks tulnud töölepingu lõpetamisest ette teatada 30 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p

3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 24.12.2024 ning lõppes

22.01.2025.

Seega jäi hagejal saamata keskmine töötasu 18 tööpäeva eest.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise

1007,46 eurot.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista Avaldaja palub vastaspoolelt välja mõista viivise alates

töölepingu lõppemisele järgnevast päevast 24.12.2024 kuni kõikide väljamõistetavate rahaliste

nõuete tasumise päevani VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest arvates kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas.

Tööandja rahaline kohustus hageja ees on 3350,54 eurot (hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2343,08

eurot + hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 1007,46 eurot

TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega sissenõutavaks kõik töösuhtest

tulenevad nõude.

Kohus rahuldab viivise nõude VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses

määras).

Menetluskulude jaotus

23. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus rahuldab hagi osaliselt üksnes TLS § 109 lg 1 rahalise hüvitise osas.

Kuivõrd TLS § 109 lg 1 rahaline hüvitis tuleneb sellest, et töölepingu lõpetamine tööandja

ülesütlemisavalduse alusel on tühine, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses tööandja kanda

TsMS § 162 lg 4 alusel. Vastaspoole menetluskulude (ka osaliselt) väljanõudmine töötajalt,

kellega töösuhte lõpetamine on TLS § 104 lg 1 tulenevalt tühine, on kohtu hinnangul töötaja

suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

15(17)

24. Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 2 938,06

eurot (dtl 450-452, sh esindaja kulu töövaidluskomisjoni menetluses 1 264,56 eurot, maakohtu

menetluses 1612 eurot; tõlketeenus 20.10.2025 kohtuistungil summas 37,20 eurot (koos

käibemaksuga), tasutud tunnistajatasu 24.30 eurot.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TvLS § 16 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS §

144 punkti 4 tähenduses.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Menetlusosalise esindaja kulu on kohtuväline kulu TsMS § 144 p 1 mõttes.

25. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline

esindaja.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele, lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust

mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-17-13164 p 9).

Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Hagejat esindas menetluses kvalifitseeritud vandeadvokaat.

Hageja esindaja tunnitasu suurus on kulunimekirja kohaselt 130 eurot/h käibemaksuta, 161,20

eurot käibemaksuga.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu

lahendid 11.02.2015 nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on

pidanud mõistlikuks tunnitasu suuruseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul 180

eurot (ilma käibemaksuta) (Riigikohtu lahend 10.07.2023, 2-22-359/30, p 17), 200 eurot

(Riigikohtu 29.05.2025 lahend tsiviilasjas nr 2-20-17399, p 26.1.). Seega on hageja lepingulise

esindaja tunnitasu mõistliku suurusega, arvestades käesolevas asja sisu, mahtu ja keerukust

(tavapärase mahu ja keerukusega vaidlus), hageja esitatud dokumentide sisu ning teostatud

õigusabitoiminguid.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja kulu põhjendatud (TsMS § 175 lg 1), osutatud toimingud

asjakohased menetlusosalise esindamiseks ja toimingutele kulutatud aeg vajalik.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 2938,06 eurot.

Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10)

TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega

avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel

käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

16(17)

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-24-06, p 12; nr 3-2-1-65-13, p 16).

Hageja on arvestanud menetluskulu 2938,06 eurot koos käibemaksuga (kuigi märgib et

käibemaksuta; nt 12.01.2026 toiming 30 min = 80,60 eurot (ehk 161,20 eurot/h).

Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks 2938,06 eurot.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik

17(17)