1-26-267/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-267

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Kriminaalasi

Reigo Riismaa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Mirjam Haldre

Süüdistatav

Reigo Riismaa

isikukood 37904125210; xxx kodanik; elukoht xxx; xxx;

emakeel xxx keel; töökoht xx; kehtivaid

kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud 16.02.2023 Harju

Maakohtu otsusega asjas 1-23-586 KarS § 424 lg 2 järgi

KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud ja

20 päeva, mida suurendati Harju Maakohtu 26.10.2020

otsusega asjas 1-20-3803 ärakandmata osa võrra 1 aasta

ja 3 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati

eelvangistuses viibitud aeg ning liitkaristuseks mõisteti 2

aastat, 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistus täidetud

28.11.2025.

Kahtlustatavana kinni peetud 16.01.2026 kell 05.08.

Kaitsja

Andreas Otti määratud korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306, § 309 lg-st 3 ja § 130 lg 2 ja 130 lg-st 41 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Reigo Riismaa KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 1 aasta ja 8 kuud.

1-25-267

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mis

teeb Reigo Riismaale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva

vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda

karistusaja kandmise algust alates Reigo Riismaa kahtlustatavana kinnipidamisest,

s.o alates 16.01.2026.

4. KrMS 130 lg 41 ja § 130 lg 2 alusel kohaldada Reigo Riismaa suhtes tõkendit

vahistamine ning vahistada Reigo Riismaa kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend

tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt

sellest, kumb tähtaeg saabub varem.

5. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1329

eurost ½, s.o 664,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 ja alusel joobe

tuvastamisega seotud kulu summas 22 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4

alusel kaitsja tasu osutatud õigusabi eest summas 200,88 eurot, so kokku summas

887,38 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: esimesed 11 kuud kuulub

igakuiselt tasumisele 73,95 eurot ning 12. kuul 73,93 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is

EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR

BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700001685 ja selgitus „Reigo

Riismaa, kriminaalasi 1-26-267, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab

kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates

apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud

või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava ja tema kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule.

1-25-267

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on

kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest

alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse

pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav.

Tõkendi vahistamise

kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil

põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS

Reigo Riismaad süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 16.02.2023. a Harju Maakohtu

poolt KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 16.01.2026. a kella 04.00

ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Iru külas Vana-Narva mnt ja Saha-Loo tee ringristmikul

suunaga Metsa tee 1 poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles

joobeseisundis (etanooli sisaldus veres on 2,25 ± 0,06 mg/g, k=2, joobeseisundi tuvastamise

saatekiri teenusjuhtumis nr 26T-TXT0025), rikkudes liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja

korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lõikes 3 nimetatud

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 р 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Reigo Riismaa toime korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

Prokurör taotles kohtuistungil Reigo Riismaa vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel, kuivõrd

tema suhtes esineb vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht.

KrMS § 130 lg 2 sätestab, et kohus võib süüdistatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja

kohtumääruse alusel, kui ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid ning vahistamine on

vältimatult vajalik.

KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

1-25-267

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega

valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see

tühistada.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega leides, et Reigo Riismaa suhtes esineb KrMS § 130 lg 2

sätestatud vahistamisalus ehk uute kuritegude toimepanemise oht ning tema vahistamine on

vältimatu. Samuti tuleb tõkendit vahistamine kohaldada ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Reigo Riismaa näol on tegemist isikuga, kelle poolt

toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest

mõlemad on korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Harju Maakohtu 16.02.2023. a kohtuotsusega mõisteti Reigo Riismaa süüdi KarS § 424 lg 2

järgi. Temale mõisteti karistuseks 2 aastat ja 1 kuu vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 1 aasta, 4

kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (1 aasta, 4

kuud ja 20 päeva) Harju Maakohtu 26.10.2020. a otsusega nr 1-20-3803 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses

viibitud aeg kaks päeva ning ärakandmata karistuseks oli 2 aastat, 7 kuud ja 18 päeva

vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.04.2023 ning lõpp 28.11.2025.

Seega on Reigo Riismaa pärast viimasest vangistusest vabanemisest (28.11.2025) kõigest 1,5

kuud hiljem toime pannud korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kuivõrd ta peeti

käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni 16.01.2026. See näitab, et Reigo Riisma ei

ole teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Varasemad karistused, sh pikk reaalne

vangistus ei ole tema käitumist mõjutanud, vaid ta jätkab vabaduses olles mootorsõiduki

juhtimist joobeseisundis.

Nii käesolev juhtum kui ka karistusregistri väljavõte varasemate karistustega joobeseisundis

mootorsõiduki juhtimise eest kinnitab, et Reigo Riismaa kuritarvitab alkoholi ja ka pikk

reaalne vangistus ei ole seda olukorda muutnud. Samuti on seda tunnistanud ka sisuliselt

Reigo Riismaa oma ütlustes ise, tunnistades vajadust ampulli järele ja lubab vabanedes

pöörduda Wismarisse. Kuigi Reigo Riismaal oli võimalus peale vanglast vabanemist koheselt

asuda tegelema ka oma alkoholiprobleemiga, ta seda vajalikuks ei pidanud. Seetõttu esineb

igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses mootorsõiduki juhtimist

joobeseisundis. Kohtul puudub veendumus, et isik ei pane kuni karistuse kandmisele

asumiseni toime uusi kuritegusid.

Eeltoodud asjaoludel ei ole Reigo Riismaa isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav

karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, mistõttu on ka igati põhjendatud alus arvata,

et tal tõenäoliselt puudub tahe minna vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Ka oma

ütlustes on Reigo Riismaa avaldanud, et ta ei taha vanglasse minna. Nimetatud asjaoludest

tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada tema seaduskuulekat käitumist ega

ka kohtuotsuse täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest

kõrvale hoiduma. Lisaks on ta ise oma käitumisega üheselt kinnitanud, et tema suhtes esineb

1-25-267

põhjendatult vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei hoidnud ära ka

tema paranenud suhted oma lapsega.

Sellest tulenevalt on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik

kohtuotsuse viivitamatu täideviimine ja uute kuritegude jätkuva ohu ärahoidmiseks isiku

vahistamine. Vahistamine on vältimatult vajalik ka õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd

Reigo Riismaa on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi

kuritegusid. Mootorsõiduki joobes juhtimine on ühiskonnaohtlik kuritegude mis seab ohtu nii

süüdistatava enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Reigo Riismaa vahistamine on

vältimatult vajalik seega ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate õigushüvede

vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive. Seetõttu on

vältimatult vajalik Reigo Riismaa suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel tõkendit

vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks ja uute kuritegude

ärahoidmiseks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik