2-22-9145/85 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Otsuse kuupäev

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9145

Tsiviilasi

G.A hagi X OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 13.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

G.A apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

19 554,66 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) G.A (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja (vastustaja) X OÜ (registrikood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Rando Maisvee ja

tegevjuht Ott Licht

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.01.2026, millel osalesid hageja ja

poolte lepingulised esindajad

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 13.11.2024 otsus osas, milles hagi jäi

rahuldamata 9909,39 € ja sellelt viivise saamiseks. Teha tühistatud osas uus

otsus, milles hageja alternatiivne nõue nimetatud ulatuses rahuldada.

Tühistada sama otsus osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja kanda, ja

jätta see kulu kostja enda kanda. Tühistada sama otsus osas, milles

maakohus otsustas määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks edaspidi, ja

jätta kulud rahaliselt kindlaks määramata. Ülejäänud osas jätta sama otsus

muutmata.

I.2.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi osaliselt.

II.2. Jätta rahuldamata töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu

lõpetamise ning sel alusel hüvitise ja viivise nõuded.

II.3. Mõista kostjalt X OÜ hageja G.A kasuks välja TLS § 100 lg 5 järgne

hüvitis 4563,39 €, TLS § 100 lg 1 järgne hüvitis 5346 €, viivis 4096,59 € ja

alates 17.01.2026 eelnimetatud hüvitiste summa 9909,39 € tasumata osalt

viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kummagi poole enda kanda.

II.5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. G.A (hageja, töötaja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) 02.04.2022 avalduse X OÜ

(kostja, tööandja) vastu järgmiste nõuetega:

(a) tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel ülesütlemise tühisus;

(b) lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.04.2022;

(c) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu

töötasu summas 18 000 € (bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras samalt summalt

alates 05.04.2022 kuni hüvitise tasumiseni;

(d) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja täiendav hüvitis TLS § 100 lg 1 alusel 5346 €

(bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras samalt summalt alates 05.03.2022 kuni

hüvitise tasumiseni;

(e) mõista tööandjalt töötaja kasuks välja täiendav hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 5346 €

(bruto) ja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras samalt summalt alates 05.03.2022 kuni

hüvitise tasumiseni.

2. Tööandja vaidles avaldusele vastu ja palus selle (osalise) rahuldamise korral tasaarvestada

nõude (c) töötajale lepingu lõppemisel makstud hüvitistega summas 1308 €.

3. TVK tegi 18.05.2022 otsuse, millega rahuldas nõude (a); lõpetas nõude (b) ja TLS § 107

lg 2 alusel töölepingu alates 04.03.2022; rahuldas nõude (c) summas 1308 € ja tasaarvestas

selle summa töötajale makstud hüvitistega ning jättis muud nõuded rahuldamata.

4. Pooled esitasid tähtaegselt Harju Maakohtule avaldused sama töövaidluse

läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja taotles oma nõuete tervikuna rahuldamist ja selgitas,

et tema primaarnõuded on (a)–(c) ning alternatiivsed nõuded on (d) ja (e). Kostja avaldus oli

suunatud vaidluse uuele lahendamisele osas, milles TVK hageja nõuded rahuldas. Maakohus

võttis avaldused menetlusse eraldi tsiviilasjades ja liitis need läbivaatamiseks käesoleva

tsiviilasjana.

5. Poolte kohtule ja TVK-le esitatud avalduste järgi ei vaielnud nad järgnevas:

2 (6)

-

12.08.2019 töölepingu dokumendi järgi võttis kostja hageja tähtajatult tööle

peadirektori asetäitja arenduse alal ametikohale alates samast kuupäevast, aga hageja

ei asunud tööülesandeid täima, sest jäi kohe lapsehoolduspuhkusele;

-

töölepingu sõlmimisel esindas kostjat üldvolikirja alusel hageja abikaasa;

-

töölepingu tingimustes nähti ette kuupalk 6000 € (bruto);

-

kostja ütles 04.03.2022 töölepingu erakorraliselt ja ilma ette teatamata üles

koondamise tõttu pärast seda, kui hageja oli avaldanud soovi lõpetada

lapsehoolduspuhkus ja asuda tööle;

-

töölepingu ülesütlemise ajal ei kasvatanud hageja nooremat kui kolmeaastast last;

-

kostja arvestas lepingu lõpetamisel hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 654 € ja TLS § 100

lg 1 alusel 654 €, mis vastasid sel ajal kehtinud töötasu alammäärale, ning tegi

hagejale kokku väljamakse netosummas 1046,60 €.

6. Hageja märkis esimese võimalusena esitatud nõuete põhjenduseks, et koondamisolukorda

tegelikult ei esinenud ja talle oleks saanud pakkuda ka muud tööd (teadus- ja

arendusosakonna juhataja või väiksema töötasuga töö, nt koristaja). Alternatiivnõudeid

põhjendas hageja väitega, et koondamise põhjendatuse korral oli tal õigus saada hüvitisi

lähtudes kokku lepitud töötasust, st TLS § 100 lg 5 alusel 6000 € ja TLS § 100 lg 1 alusel

6000 €. Kui arvata neist kummastki maha kostja makstud 654 €, tuleb täiendavalt hüvitada

kokku 10 692 €. Kõnealused hüvitised tulnuks maksta koos lõpparvega töölepingu lõppemise

päeval, st alates järgmisest päevast saab hageja nõuda viivist.

7. Kostja vaidles hagile kõigis nõuetes vastu.

7.1.

Töölepingu sõlmimise tegelik eesmärk ei olnud reguleerida töösuhte tingimusi ja

hagejalt ei eeldatudki selle alusel töötamist. Kostja lubas hageja abikaasal hageja kostja juurde

tööle vormistada, sest see oli vajalik hagejale Eestis elamise seadusliku aluse tõendamiseks,

toetuste taotlemiseks vm sarnasel eesmärgil. Kostja teadis, et hageja ei ela Eestis ja hageja

tööleping on sisutu dokument, mida ei täideta ega kavatsetagi täita.

7.2.

Kostja juhatus ei teadnud palga suurust kuni 2021. a jaanuarini. Vormistatud töötasu on

ebatavaliselt kõrge, arvestades nii Eesti üldist elatustaset ja keskmiseid töötasusid, kui ka

kostja ettevõttes 2019. a makstud töötasusid. Enamus kostja töötajate palkadest on väiksemad

kui 1800 €. Hageja varasem töösuhe kostjaga kestis 02.05.2017 –31.08.2018, mis töötasu oli

550 € kuus.

7.3.

Praeguse vaidluse põhjustanud töölepingu sõlmimisel esines sõltuvussuhe vm sarnane

asjaolu ja palgatingimus oli kostja jaoks äärmiselt ebasoodne TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses

kostjat esindanud hageja abikaasa tõttu.

7.4.

Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et töötasu kokkulepe oli kooskõlas heade

kommetega, tugineb kostja selle kehtetusele TsÜS § 131 lg 1 alusel. Palgatingimus lepiti

kokku pärast 14.08.2019, st kostja minetanuks TsÜS § 131 lg 3 järgi palgatingimuse

tühistamise õiguse kõige varem 14.08.2022.

7.5.

Hageja koondati põhjendatult. Töö ümberkorraldamise tõttu kadus vajadus hageja töö

järele ja töölepingulised ülesanded jagati täitmiseks peadirektorile. Hagejale ei olnud teist

tööd pakkuda. Põhjendamatu on hageja soov saada kostja tegevdirektori töökoht, sest kostjal

on tegevdirektor olemas. Kostjal puudus kohustus tegevdirektor koondada ja pakkuda sama

tööd eesti keelt mittevaldavale hagejale. Koondamise põhjendamatuse tuvastamise korral

palus kostja vähendada hüvitist TLS § 109 lg 1 ls 2 alusel ühe euroni. Kostja järgis TVK-s

esitatud tasaarvestuse taotluseid.

3 (6)

MAAKOHTU OTSUS

8. Maakohus jättis hagi 13.11.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud

rahaliselt kindlaks edaspidi.

8.1.

Töölepingu koondamise alusel lõpetamise formaalsed (TLS § 95 lg 1 ja 2, TsÜS § 69)

ja materiaalsed (TLS § 89 lg 1) eeldused on täidetud. Kostja ettevõtte struktuuris puudusid

peadirektori asetäitja arenduse alal ning teadus- ja arendusosakonna juhataja ametikohad.

Kostja ei saanud palgata hagejat tegevdirektoriks, sest see koht oli juba täidetud. Kostja ei

pidanud pakkuma hagejale oluliselt lihtsamat ja väiksema tasuga tööd. Koristaja ametikohta

kostja struktuuris sel ajal samuti polnud. Seega ei ole kostja ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi

tühine. Nii pole alust töölepingut TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada ega mõista välja hüvitist TLS

§ 109 lg 1 alusel. Nõuded (a)–(c) jäid neil kaalutlustel rahuldamata.

8.2.

Alternatiivsete hüvitisnõuete (d) ja (e) lahendamiseks hindas maakohus, kas töölepingus

sisalduv palgakokkulepe on kehtiv. Maakohus leidis, et palgakokkulepe on TsÜS § 86 lg 2 p

1 järgi tühine, sest hagejale pidi olema lepingu sõlmimisel teada, et ta teeb tehingu enda

erakorralisest vajadusest tulenevalt ja teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.

Poolte palgakokkuleppe tühisuse tõttu maksis kostja töösuhte lõppemisel hüvitised õigesti

lähtudes töötasu alammäärast. Hagejal ei ole alust nõuda täiendavate hüvitiste maksmist.

Seega jäid nõuded (d) ja (e) nii põhivõla kui viiviste osas rahuldamata.

POOLTE SEISUKOHAD

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu

järeldusega palgakokkuleppe tühisuse kohta. Kostja on hageja abikaasaga peetud vaidluses ka

ise tuginenud palgakokkuleppe kehtivusele. Maakohus kohaldas ekslikult TsÜS § 86 lg 2 p 1

ja jättis kohaldamata TLS § 12, mis võimaldaks palgakokkulepet muuta vaid poolte

kokkuleppel. Hageja möönis, et ta ei suuda tõendada talle teise töö pakkumise võimalust.

10. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles jäid rahuldamata hüvitisnõuded

(d) ja (e) kokku summas 9909,39 € ja sellelt summalt arvutatud viivise nõue (TsMS § 657 lg 1

p 2). Ühtlasi tuleb muuta menetluskulude jaotust ja korrigeerida otsustust kulude rahalise

kindlaksmääramise kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Nii kaebus kui ka

hagi rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad kumbki ise oma menetluskulud.

12. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 5

refereeritud asjaoludest, mis olid ka vaidlustatud otsuse tegemise alus (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte sisuliselt õigesti töölepinguks (TLS § 1 lg 1),

samuti on põhimõtteliselt kohane nõuete (a)—(e) õiguslik kvalifikatsioon.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esile toodud ja tõendatud asjaoludel olid

täidetud koondamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Vastavaid põhjendusi pole vaja

korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus ei eksinud selles osas asjaolude tuvastamisel ega õiguse

kohaldamisel. Kaebuse ainus väide hageja tõendamisraskuste kohta ei võimalda teha nõuete

(a)—(c) kohta maakohtust erinevat otsustust.

14. Palgakokkuleppe kehtivuse osas asub ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale,

mis toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise tühistamise ning nõude (d) tervikuna ja nõude (e)

osalise rahuldamise. Põhjendused on järgmised.

4 (6)

14.1. Esmalt tuleb märkida, et maakohus eksis TsÜS § 86 lg 2 p 1 kohaldamisel. Viidatud

norm eeldab lepingutingimuse kahjulikkust poole suhtes, kes sõlmis lepingu äärmiselt

ebasoodsas olukorras. Maakohus tuvastas hageja ebasoodsa olukorra ja kostjale kahjuliku

palgatingimuse, st normi kohaldamise subjektiivne külg ei olnud täidetud.

14.2. Palgakokkulepe ei ole tühine muul TsÜS § 86 lg-tes 1–3 nimetatud alustel. Kostja tõi

ise esile, et töölepingu sõlmimise ajal olid tema tippjuhtide palgad 5000–7000 € (tl 124, dtl

366). Hagejaga kokku lepitud 6000 € jääb sellesse vahemikku ega viita poolte kohustuste

tasakaalu olulisele rikkumisele. Vaidlustamata asjaoludel pole hageja tööd teinud, aga kostja

ei väida ega tõenda, et hagejaga kokku lepitud töö sisu ei oleks vastanud kõnealuses suuruses

tasule. Tööleping ega selles sisalduv palgakokkulepe ei ole tühine ka muul alusel.

Töölepingut ja töösuhet on kostja tunnistanud, tehes kande töötajate registrisse (tl 13, dtl 12),

samuti töölepingut koondamise alusel üles öeldes (tl 15–17, dtl 15–19).

14.3. Kostja ei saanud kokkulepet eksimuse, pettuse ega esindaja tõttu tühistada. TsÜS § 99

lg 1 p 2 ja § 131 lg 3 ls 1 järgi on tühistamise tähtaeg kuus kuud vastavatest asjaoludest

teadasaamisest. Kostja enda väidete järgi sai ta palgakokkuleppe sisust teada hiljemalt 2021. a

jaanuaris. Sellest alates kuue kuu jooksul kostja palgakokkuleppe (ega töölepingu tervikuna)

tühistamise avaldust hagejale ei teinud. Seega kaotas kostja võimaluse tühistamisele tugineda.

Ekslik on kostja arusaam, et lähtuda tuleks TsÜS § 99 lg 2 või § 131 lg 3 ls 2 tähtajast.

14.4. Maakohus sedastas asjakohaselt, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel

(TLS § 12). Hageja ei ole nõustunud töölepingus sisalduva palgakokkuleppe muutmisega, st

see on pooltele jätkuvalt siduv (TLS § 1 lg 3, VÕS § 8 lg 2).

14.5. Vahekokkuvõttena saab märkida, et palgakokkulepe on kehtiv ja sellest tuleb lähtuda

TLS § 100 lg-te 1 ja 5 järgsete hüvitiste arvutamisel.

15. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe

kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1). Selle nõude summa osas lähtub hageja

õigesti kokku lepitud töötasu suurusest 6000 €. Kostja maksis hüvitise lähtudes summast 654

€, st täiendavalt tuleb tasuda 5346 € (= 6000 – 654). Nõue (d) on põhivõla osas põhjendatud.

16. Vaidlustamata asjaoludel ütles kostja töölepingu üles 04.03.2022 ega teatanud sellest ette.

Kostjal oli TLS § 97 lg 2 p 2 järgi kohustus teatada ette vähemalt 30 kalendripäeva.

Etteteatamistähtaja järgimise korral lõppenuks töösuhe 03.04.2022. Kui tööandja teatab

ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada keskmist

tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati (TLS

§ 100 lg 5). Keskmine tööpäevatasu tuleb arvutada Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr

91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 3 lg 3 alusel, sest vaidlustamata

asjaoludel hageja töölepingu kehtivuse ajal ei töötanud. Hüvitise arvutamise kuu on 2022. a

märts, milles oli 23 tööpäeva ja vähem ette teatatud aja sisse jäi 20 tööpäeva. Seega on

hüvitise suurus 5217,39 € (≈ 6000 : 23 × 20). Kostja maksis hüvitise lähtudes summast 654 €,

st täiendavalt tuleb tasuda 4563,39 € (= 5217,39 – 654). Nõude (e) põhivõlast jääb

rahuldamata osasumma 782,61 € (= 5346 – 4563,39).

17. Viivise nõuded VÕS § 113 lg 1 alusel saab rahuldada vastavalt põhinõuete rahuldamise

ulatusele. Kokku on kostja viivituses alates 05.03.2022 summa 9909,39 € (= 4563,39 + 5346)

tasumisega. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras ja sellele ei esitanud kostja

vastuväiteid. Viivisekalkulaatori järgi on otsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis eeltoodud andmete põhjal 4096,59 €. Edaspidi tuleb viivist maksta sama

määraga kuni põhinõude täitmiseni.

18. Kõik senised menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hageja

nõudis esimese võimalusena 18 000 € suurust hüvitist ja tänase otsusega rahuldatakse

alternatiivne nõue 9909,39 € saamiseks. Esimese võimalusena esitatud nõuded jäävad

5 (6)

rahuldamata. Kirjeldatud olukorras on põhjendatud ja õiglane, et pooled kannavad ise oma

menetluskulud. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

19. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)