2-22-17833/100 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Otsuse kuupäev

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17833

Tsiviilasi

I.L-i hagi Z.Q.M OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

I.L-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

43 879,72 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) I.L (isikukood XXX)

Kostja (vastustaja) Z.Q.M OÜ (registrikood XXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige S.C

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 05.01.2026, millel pooled ei osalenud

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. I.L (hageja, töötaja) esitas 25.11.2022 Harju Maakohtule hagi Z.Q.M OÜ (kostja,

tööandja) vastu saamata töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt

välja 01.–28.07.2022 eest töötasu 9879,47 € (bruto), kasutamata puhkuse hüvitise 2879,93 €

(bruto) ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 31 120,32 €

(bruto). Maakohtu menetluse kestel lisas hageja neilt summadelt viivise nõude.

1.1.

Hageja väitel sõlmis ta 13.04.2022 kostjaga suulise tähtajatu töölepingu projektijuhi

ametikohale. Töölepingu sõlmimise ettepaneku tegi ja kostja nimel pidas läbirääkimisi PP

(otsene juht). Töötasuks lepiti 10 373,44 € kuus (bruto või 8000 € neto), katseaeg oli kolm

kuud, tööaeg 9–17 ja töö tegemises koht oli kostja kontor aadressil Rävala pst 2, Tallinn.

1.2.

Hageja allus kostja juhtimisele ja kontrollile, pidi igapäevaselt kostjale aru andma ning

talle anti kostja pangakaart töövahendite ostmiseks. Hageja ülesanne oli StockTreasury

projekti edendamine: analüüs, arenguplaan, meeskonna komplekteerimine ja juhtimine,

arenduse vedamine ja müügi kontroll. StockTreasury oli kostja projekt, mitte eraldi tööandja.

Hageja värbas turundusjuhi ja valmistas koos otsese juhiga ette tema töölepingu.

Turundusjuhile andis samuti korraldusi otsene juht. Hageja, turundusjuht ja otsene juht

suhtlesid igapäevaselt ning pidasid iganädalasi koosolekuid.

1.3.

Kostja pidi maksma töötasu kuu viimasel päeval, kuid viivitas maksetega (mai töötasu

laekus üks päev hiljem, juuni töötasu 12 päeva hiljem) ja jättis juuli eest töötasu maksmata.

Hageja peab selgitusega „ST“ ülekandeid kostja tehtud töötasu makseteks ja viitab kirja-

vahetusele, kus ta edastas otsesele juhile oma pangakonto andmed töötasu maksmiseks.

1.4.

Hageja ütles 28.07.2022 töölepingu erakorraliselt üles, põhjendades seda viivitusega

töötasu maksmisel, samuti kostjapoolse alandava ja vaimse vägivallaga ning nõuetele mitte-

vastava töökeskkonnaga.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja otsene juht olid tuttavad, aga otsesel juhil pole

kostja esindamise õigust ja ta pole sõlminud kostjaga töölepingut – seega poolte vahel puudus

töösuhe. Hageja oli vaidlusalusel ajal StockTreasury UÜ (ühing) tegevjuht ja töötas ühingu

huvides. Ühing ja kostja pole samastatavad. Enne kostja ümberkujundamist osaühinguks oli

hageja kostja nõukogu liige, aga sellega poolte suhted piirdusidki. Kostja ei ole saanud

hagejalt ülesütlemise avaldust ja selleks poleks ka alust. Vajaduse korral palub kostja töösuhte

kohtuotsusega lõpetada.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 20.12.2024 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus otsustas määrata kulud

rahaliselt kindlaks edaspidi. Sama otsusega jäid rahuldamata hageja taotlus täiendava tõendi

vastuvõtmiseks ja kostja taotlus protokolli parandamiseks.

3.1.

Maakohus kohaldas TLS § 1 lg 1 ls 1 (alluvus ja kontroll), TLS § 1 lg 2 (tasulise töö

eeldus töölepingu olemasoluks), TLS § 4 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 (olulistes tingimustes

kokkulepe), TLS § 4 lg 2 (töölepingu sõlmimine kirjalikult või kaudse tahteavaldusega).

Nende sätete kohta kujunenud kohtupraktika (RKTKm 30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11;

RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1) ja tuvastatud asjaolude põhjal leidis kohus, et

hageja ei tõendanud kostjaga töölepingu sõlmimist.

3.2.

Hageja vande all antud ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt kui erapoolikut tõendiallikat;

nende tõendusväärtus sõltub kooskõlast muude tõenditega. Dokumentaalsed tõendid hageja

väiteid ega ütlusi ei kinnita. Kostja esitatud veebiväljavõtetest nähtub hageja seotus

StockTreasury’ga tegevjuhi ja kaasasutajana. Äriregistri väljavõte tõendab ühingu kui eraldi

juriidilise isiku olemasolu. Hageja kasutas @stocktreasury.com e-posti. Värbamisteenus viitas

2 (5)

turundusjuhi otsimisele just ühingule. Kostja ja turundusjuhi tööleping ei tõenda hageja

töösuhet kostjaga ega hageja rolli turundusjuhi ülemusena. Maksed selgitusega „ST“ tegid

IBOX HOLDING LIMITED ja S.C , kes on nii ühingu kui ka kostja juhatuse liige. Maksed

koostoimes viitavad hageja suhetele ühinguga, mitte kostjaga. Ülekannete summad ja ajad on

vastuolus hageja väidetud töötasu ja maksepäevadega. Hageja töösuhet kostjaga 2022. a

kevadel ja suvel ei tõenda 19.06.2023 loodud dokumendid.

3.3.

Otsene juht ei olnud kostja juhatuse liige, tal puudus seadusest tulenev esindusõigus

kostja nimel tehingute tegemiseks (TsÜS § 34 lg-d 1 ja 2; ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1).

Esindusõigus oleks saanud tuleneda volitusest või seadusest (TsÜS § 115 lg 1 ls-d 1 ja 2; §

117 lg 2), kuid volituse kohta tõendeid pole. Puudus ka talumisvolitus või näivusvolitus kostja

nimel tehingute (sh väidetava töölepingu) tegemiseks (TsÜS § 118 lg 1 alt 1 ja 2), sest

tehingu tegemine teise isiku nimel peab olema väljapoole äratuntav. See tingimus pole

täidetud.

3.4.

Töösuhte puudumise tõttu ei hinnanud maakohus hageja ülesütlemise kehtivust ega

käsitlenud poolte muid väiteid.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1.

Esiteks

leiab hageja jätkuvalt, et töösuhe on tõendatud. Maakohus eksis, kui ei

tuvastanud hageja tõenditest töösuhet ja jättis hindamata kostja esitatud veebiväljavõtete

usaldusväärsuse.

4.2.

Teiseks

rikkus maakohus hageja tõenditaotluste lahendamisel TsMS § 5 lg 1, § 235 lg 2,

§ 236 lg 1 ning § 333 lg-d 1 ja 5. Maakohtu otsustused tõendite vastu võtmata ja kogumata

jätmise kohta polnud piisavalt põhjendatud. Maakohus viivitas tunnistajataotluse lahenda-

misega ega kaalunud tunnistaja videosilla teel ülekuulamise võimalust. Kokkuvõttes ei

andnud maakohus hagejale kui töösuhte nõrgemale poolele piisavalt võimalusi oma väiteid

tõendada.

4.3.

Kolmandaks

pidanuks maakohus hageja (samuti kui töösuhte nõrgema poole) kasuks

tõendeid ja andmeid koguma omal algatusel. Maakohus pidanuks ebaselgete asjaolude kohta

hagejat küsitlema, mitte aga tõlgendama vastuolusid hageja avaldustes hageja kahjuks.

4.4.

Neljandaks

kohtles maakohus pooli ebavõrdselt, lubades kostjal esitada täiendavaid

küsimusi, aga keelates hagejal vande all ütlusi andes kõrvale kalduda kitsastest küsimustest.

4.5.

Viiendaks

jaotas maakohus valesti menetluskulud, jättes arvestamata töövaidluse

eripära.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist.

7.1.

Esimene väide pole piisavalt selge hageja etteheidete osas ega ka sisuliselt põhjendatud.

Eelkõige ei ole hageja näidanud, millisest konkreetsest tõendist tulnuks teha vaidlustatud

otsusest erinev järeldus. Maakohus hindas tõendeid õigesti kogumis ja otsustas nende põhjal

arusaadavalt, millised poolte väited on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Sarnaselt

maakohtuga ei tähelda ringkonnakohus toimikus tõendeid, mis kinnitaks hageja töösuhet

3 (5)

kostjaga. Maakohus ei eksinud veebilehtede väljavõtete usaldusvääruse hindamisel ega

pidanud neid täiendavalt kontrollima, sest neist nähtuvat hageja seotust StockTreasury’ga

kinnitavad mõlema poolte väited ja lisaks ka teised tõendid. Kõnealused tõendid üksnes

toetavad kostja väiteid hageja võimalikust seotusest ühinguga ega ole seetõttu määrava

tähtsusega.

7.2.

Teine väide etteheidetega tõenditaotluste osas pole samuti edukas.

7.2.1.

Maakohus lahendas hageja taotlused esmalt 30.05.2023 kirjaga, st umbes pool aastat

pärast hagi esitamist – see on mõistlik aeg ja kooskõlas maakohtu üldise töökoormusega.

Maakohus põhjendas asjakohaselt, et hagejal oli suurema osa taotletud tõendite kohta esile

toomata, millist asjaolu ta soovib tõendada. Ringkonnakohus nõustub, et ilma tõendatavat

vaidlusalust asjaolu selgelt nimetamata ei saa pool edukalt tõendite kogumist taotleda (TsMS

§ 236 lg 3). Võimaliku viivituse põhjustas hageja ise.

7.2.2.

Seejärel kordas hageja taotlusi 20.06.2023 menetlusdokumendis. Maakohus lahendas

taotlused (uuesti) 02.04.2024 kirjaga, mis jääb samuti mõistliku aja piiridesse. Kostjalt

dokumentide väljanõudmise taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et kostja vastuse kohaselt tal

nõutud dokumente polnud. Hageja ei esitanud TsMS § 278 kohaseid piisavaid põhjendusi,

mistõttu ei olnud maakohtul otseselt vaja kostjat TsMS § 283 lg 1 järgi vande all üle kuulata.

Lisaks ei tugine hageja kaebuses viimati viidatud sätte rikkumisele, aga menetlusõiguse normi

rikkumist saab ringkonnakohus üldjuhul kontrollida vaid poole väite alusel.

7.2.3.

Maakohus rahuldas 02.04.2024 kirjas hageja taotluse kuulata turundusjuht üle

tunnistajana. Pärast kohtukutse saatmist selgus, et tunnistaja viibib Araabia Ühendemiraatides

ega saa kohtusse ilmuda. Seepeale esitas hageja 07.06.2024 maakohtule avalduse, et loobub

tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Kostja ei esitanud taotlusest loobumisele vastuväiteid,

mistõttu jättis maakohus kokkuvõttes õigesti tunnistaja üle kuulamata. Asja materjalidest ei

nähtu, et tunnistaja ülekuulamise takistus oleks tekkinud kohtu tegevuse tagajärjel.

7.3.

Kolmas väide lähtub ekslikust eeldusest, et maakohus pidanuks töövaidlusest

tõusetunud hagiasjas rakendama uurimispõhimõtet. Seadusest (eelkõige TsMS ega TVLS) ei

tulene kohtule kohustust ega isegi võimalust kohelda töövaidluse pooli ebavõrdselt ja

erinevalt hagimenetluses üldiselt kehtivatest reeglitest (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, §

230 lg-d 1 ja 2). Töösuhte eeldus (TLS § 1 lg 2) rakendub juhul, kui kohtu ette on toodud ja

vaidluse korral üldises korras tõendatud asjaolud selle kohta, et töötaja tegi tööandjale tööd,

mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest. Käesoleval juhul maakohus neid asjaolusid ei

tuvastanud ega rikkunud sealjuures menetlusnorme. Seega ei rakendu hageja kasuks ka

töölepingu eeldus.

7.4.

Neljas väide on ainetu. Maakohtu 23.10.2024 istungiprotokollist (II kd tl 14–15, dtl

388–391) ei nähtu, et kohus oleks takistanud hagejal ütluste andmist või muul viisil kohelnud

pooli ebavõrdselt. Hageja ei taotlenud protokolli parandamist, st protokoll kajastas tema

hinnangul õigesti istungi olulist käiku ja muud asja lahendamise või edasikaebamise

seisukohalt olulist (TsMS § 50 lg 1). Hageja kinnitas 04.11.2024 menetlusdokumendis, et

kohus võimaldas tal oma ütluste sõnastust protokollis täpsustada ja veel ka siis ei olnud

hagejal protokollile ega maakohtu tegevusele etteheiteid. Sisuliselt soovib hageja kõnealuse

apellatsiooniväitega vaidlustada maakohtu menetluslikku käitumist ilma maakohtule

vastuväidet esitamata, aga sellesisuline etteheide on hilinenud (TsMS § 333 lg-d 1–3).

7.5.

Viies väide menetluskulude jaotuse kohta on põhjendamatu. Maakohus jättis hagi

rahuldamata ja kohaldas õigesti TsMS § 162 lg 1. Maakohtu ega ka ringkonnakohtu ette ei ole

toodud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks TsMS § 162 lg 4 rakendamist. Muud menetlus-

õiguslikku võimalust kulude teisiti jaotamiseks seadus ette ei näe.

4 (5)

8. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

9. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)