2-25-108427/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-108427

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R He vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1966,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A V

Kostja: R H (isikukood xxx)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenev põhivõlg 727,62 eurot, viivis perioodi

11.01.2025-16.01.2026 eest 36,91 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingutest nr xxx ja xxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti

määratud põhiosamaksed:

10.02.2026 47,83 eurot

10.03.2026 47,83 eurot

10.04.2026 47,83 eurot

10.05.2026 47,83 eurot

10.06.2026 47,83 eurot

10.07.2026 47,83 eurot

10.08.2026 47,83 eurot

10.09.2026 47,83 eurot

10.10.2026 47,83 eurot

10.11.2026 47,83 eurot

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 342,10 euro ulatuses, intressinõue 141,25 euro

ulatuses, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot ning 14.05.2025 seisuga

sissenõutavaks arvestatud viivisenõue 98,46 euro ulatuses.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kuigi tegemist on lihtmenetlusega, annab kohus menetlusosalistele loa käesoleva otsuse

edasikaebamiseks.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas kostja vastu 14.05.2025 hagi ja 17.11.2025 ning 05.12.2025 alternatiivsed

nõuded. Menetluses on järgmised nõuded:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 1471,45 eurot, intress 175,73 eurot, viivis 119,97 eurot ning

sissenõudmiskulud 35 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1471,45 eurot) alates 15.05.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.3. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx

tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 593,37 eurot ja

intressimaksed 14,62 eurot, vastavalt 17.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

1.4. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel

sõlmitud laenulepingust nr xxx ning 25.04.2024 sõlmitud lisalaenu lepingust nr xxx

tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, kokku 573,96 eurot ja

intressimaksed 1,69 eurot, vastavalt 05.12.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Kostja ja BB Finance OÜ (registrikood 11306564, edaspidi krediidiandaja) sõlmisid

20.03.2024 lepingu xxx. Lepingu personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas

1294,70 eurot (väljamakse 1210 eurot), mis tuli teabelehe punkti 2 kohaselt tagastada 20 kuu

jooksul igakuise maksegraafikust tuleneva osamaksega 93,57 eurot.

Lepingut sõlmides logib klient enda isikliku kliendikontoga www.raha24.ee

kliendikeskkonnas sisse ja esitab laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks peab klient tegema

endale kasutajakonto. Laenu taotledes pidi kostja esitama kõik laenuandja poolt nõutavad

andmed ning dokumendid. Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto 20.03.2024,

tuvastades enda isikusamasuse ning esitades enda andmed. Lepingu üldtingimuste p 3.2.

sätestab, et enne laenu taotlemist kohustub laenusaaja tutvuma Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe, personaalsete tingimuste ja üldtingimustega. Kostja andis

laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib

sõlmida laenulepingu. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja

nendega nõustunud, andis kostja kinnitused üldtingimuste p 5.1. alusel. Laenutaotluse

esitamine ja olemasolu on kliendipoolne tahteavaldus lepingu sõlmimiseks, millega kostja

kinnitas, et „nõustub positiivse laenuotsuse korral laenulepingu sõlmimisega ülaltoodud

tingimustel ega vaja seejuures täiendavaid selgitusi“. Ilma tingimusteta nõustumata pole

kliendil võimalik laenutaotlust esitada.

Klõpsates nuppu „Esitan taotluse“ on klient väljendanud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.

Kostja esitas laenutaotlused 20.03.2024 kell 14:09:58 ja 25.04.2024 kell 11:39:26. Peale

laenutaotluse esitamise kinnitust sai lugeda kostja lepingu tingimustega nõustunuks. Seega

loeti laenuleping sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist

juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Positiivne laenuotsus on

krediidiandaja poolt tehtud 20.03.2024 kell 14:25:59 ja 25.04.2024 kell 11:41:06.

VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud lepingu

personaalsetes tingimustes, üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehes, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Kõik lepingu dokumendid on kostjale

edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile xxx (vt. lisa 4,

20.03.2024 kell 14:27:16 ja 25.04.2024 kell 11:42:19 lk 74 ja 79 „Kirja manused“), mis on

kostjale ka tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral ka alla laetavad.

Krediidi kulukuse määr on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et

laenusumma on 1294,70 eurot (sh lepingutasu 84,70 eurot), intressimäär 45,58% aastas,

laenutähtpäev 10.12.2025 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse.

Antud lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole.

2.2.

Lisalaenu taotlemisel tuli laenusaajal sõlmida uus leping, kuna Raha24 ülesehitatud

süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks mitu kehtivat

lepingut. Seega tõsteti eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid järgmisesse

lepingusse ning eelmine leping suleti. Eeltoodust tulenevalt sõlmisid kostja ja krediidiandaja

25.04.2024 lisalaenu lepingu xxx.

Lisalaen 225 eurot on kostja arvelduskontole nr. xxx kantud 25.04.2024.

Lepingu personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas

1610,88 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1294,70 eurot + lisalaenu

väljamaksest 225,00 eurot + lisalaenu lepingu lepingutasust 91,18 eurot), intressimääras

37,29% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras

52% aastas, maksete kogusummaga 2534,61 eurot.

Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laen

kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

tebelehe punktis 2 (Krediiditoote kirjeldus) tulenevalt kuulub igakuiselt tasumisele vastavalt

maksegraafikule laenu põhiosa tagasimaksest, muudest kuludest ja intressist koosnev igakuine

osamakse 84,49 eurot ülekandega krediidiandaja kontole. Kokku 30 järjestikust osamakset.

Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: laenujäägilt arvestatud intress kuulub tasumisele

igakuiselt koos laenu põhiosa tagasimaksega ja lepingutasu makstakse väljastatava laenu

arvelt (sisaldub laenusummas ja tagastatkse laenu põhiosa tagasimaksete koosseisus).

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Lepingu xxx puhul märkis kostja krediidiküsitlust täites enda netosissetulekuks 1750 eurot.

Krediidiandaja kontrollis kostja esitatud sissetuleku õigsust Maksu- ja Tolliameti päringust

saadud andmete alusel, mille analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (november 2023 –

veebruar 2024) keskmiseks netosissetulekuks 1382,62 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti

Maksu-ja Tolliameti päringust saadud keskmisest netosissetulekust.

Kostja märkis krediidiküsitlust täites enda finantskohustusteks 340 eurot. Teavet kontrolliti ja

omandati lisaks, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfo,

Krediidiregister, Ametlikud teadaanded. Krediidiandaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi

esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja poolt

märgitud finantskohustustest summas 340 eurot.

Kostja ei märkinud enda majapidamiskulusid, mistõttu võeti krediidiandaja poolt

majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed kooskõlas

krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal:

sissetulek 1382,62 * 0,204 + 157,32 eurot. Seega arvestati krediidiotsuse tegemisel

majapidamiskuludega summas 439 eurot. Kostjal puudusid rahvastikuregistri päringust

tulenevalt ülalpeetavad, mistõttu ülalpeetava kuluga ei arvestatud.

Kuigi kostjale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga

krediidikohustusega, mistõttu tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu

perioodi vältel ei suurenenud, arvestas krediidiandja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga

summas 69 eurot muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks.

Arvutamisel ei arvestata kuludega, millest on võimalik loobuda. Kostja igakuise osamakse

ehk maksevõime suuruseks hinnati 534 eurot.

Lisalaenu lepingu xxx puhul avaldas kostja enda netosissetuleku ja finantskohustused samas

suuruses, nagu algse lepingu puhul. Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmete saadi

kostja nelja kuu (detsember 2023 – märts 2024) keskmiseks netosissetulekuks 1515,36 eurot

(sellest lähtuti krediidiotsuse tegemisel). Finantskohustustena arvestati kostja avaldatud 340

eurot. Majapidamiskulusid kostja ei avaldanud, seega arvestati 466 euroga, mis arvutati

valemi põhjal: sissetulek 1515,36 * 0,204 + 157,32 eurot. Krediidiotsuse tegemisel lisaks

puhvriga 75 eurot muude ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks ning kostja

igakuise osamakse ehk maksevõime suuruseks hinnati 634 eurot.

2.4. Lepingu xxx katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku 343,67 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud maksegraafikujärgne põhiosa makse 139,43 eurot, intressi

katteks 193,89 eurot, viivise katteks 0,71 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 4,64

eurot ja meeldetuletuskirjade tasude katteks 5 eurot.

2.5. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.10.2024, 10.11.2024, 10.12.2024

osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.12.2024 teatisega võimaluse täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 24.12.2024 ei likvideerinud, olles täielikult

viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütleski krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 25.12.2024 seisuga.

Laenutoote spetsiifikast tulenevalt kasutab krediidiandja õiguslikke tagajärgi toovate teadete

edastamiseks lepingu sõlmimisel kostja poolt kinnitatud e-posti aadressi, kuniks kostja ei ole

teatanud oma kontaktandmete muutumisest kirjalikult või kirjalikku taaskasutamist

võimaldavas vormis (lepingu üldtingimuste punkt 23.2). Krediidiandja edastas kostjale

lepingu ülesütlemise teatise 24.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxx.

2.6. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.01.2025 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.

2.7. Hageja nõuab põhivõlga 1471,45 eurot (laenusumma 1610,88 eurot – tagasimaksed

põhiosamaksete katteks kokku 139,43 eurot), intressi 37,29% aastas perioodi 10.09.2024-

09.01.2025 eest kokku 175,73 eurot ja viivist perioodi 11.01.2025-14.05.2025 eest 24% aastas

kokku 119,97 eurot. Edasiulatuvat viivist nõuab hageja seadusjärgses määras.

2.8. Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo tebelehe punktist 3 (kaasnevad kulud) peale lepingu lõppu tekkinud võla

sissenõudmiskulu 35 eurot. Kostja e-posti aadressile xxx on saadetud tasulised nõudekirjad:

28.01.2025 (250 eurot), 10.02.2025 (5 eurot) ja 20.02.2025 (5 eurot).

3. Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on

menetlusse võtmise määrused Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud ning

saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud

lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis üksikasjalikult

selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 11.11.2025 ja 27.11.2025

kirjadega.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas laenuleping kehtis ja kas laen on välja makstud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

5.2. Hageja on kohtule tõendina esitatud pdf formaadis laenulepingud nr xxx (dtl 134) ja nr

xxx (dtl 146), millele ei ole kostja ega krediidiandja allkirju. Lepingud sisaldavad kostja nime,

kontaktandmeid ning vastavalt kuupäevi 20.03.2024 ja 25.04.2024.

Hageja on esitanud tõendi „isikusamasuse tuvastamine“ (dtl 47), millel on kostja digiallkiri ja

kuupäev 20.03.2024. Selles sisaldub kostja kinnitus, et ta loob kliendisuhte BB Finance OÜ-

ga ning on nõustunud BB Finance OU kliendikeskkonna kasutajatingimustega. Hageja on

esitanud ka tõendi „Kostja esitatud andmed“ (dtl 49), milles on kostja isiku- ja kontaktandmed

ning rida „Max. Laenusumma 2000“. Hageja esitatud tõendis „Laenutaotlused“ (dtl 51) on

kirjed kuupäevade, kellaaegade, laenulepingute numbrite, summadega ning kostja isikukood.

Kirjetel 20.03.2024 14:09 leping nr xxx, summa 1294,70, ning 25.04.2024 11:39 leping nr

xxx, summa 1610,88, on staatus „LoanFinished“, ülejäänud kolmel kirjel on staatus

„RejectedBySystem“.

Hageja esitatud failis „Edastatud teated“ on ka 20.03.2024 14:06 xxx e-postiaadressile

saadetud e-kiri sisuga, et Raha24 kasutajakonto on kinnitatud, 20.03.2024 14:25 e-kiri sisuga,

et laenutaotlus sai positiivse vastuse, 20.03.2024 14:27 e-kiri, et taotletud summa on kantud

arvelduskontole, 20.03.2024 14:27 e-kiri, mille manusteks on Leping nr xxx, tarbijakrediidi

teabeleht, laenulepingu üldtingimused, laenulepingu personaalsed tingimused. Hageja esitatud

krediiditoimiku failist (dtl 183) nähtub kirje, et taotlus on esitatud 20.03.2024 14:09:58.

Kuivõrd see sisaldab selgelt ka andmeid, mida ei saanud kostja ise esitada, siis ei ole selge,

milliseid selles failis olevatest andmetest on käsitletavad kostja tahteavalduse sisuna.

Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 138), millest nähtub, et 1210 eurot on kostjale üle

kantud 20.03.2024 14:27.

Eeltoodust nähtub, et kostja tegi 20.03.2024 14:09 tahteavalduse laenu saamiseks,

tahteavalduse sisu on tõendamata. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks otseselt väljendatud

tahteavaldusega kinnitanud talle pakutud laenutingimustega nõustumist. Kuivõrd hageja ei ole

esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks pidanud raha väljamaksmiseks eraldi

tahteavalduse tegema, siis ei saa ka raha kostjale välja maksmisest järeldada tahteavaldust.

Kostja tahteavaldust lepingutingimustega nõustumiseks saab järeldada vaid sellest, kui kostja

asus laenu tagasi maksma. VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Hageja

väitel kostja selle lepingu katteks tagasimakseid ei teinud.

Küll aga on hageja esile toonud, et kostja taotles lisalaenu. Lisaks eeltoodule nähtub hageja

esitatud failist „Edastatud teated“, et 25.04.2024 11:41 on kostjale saadetud e-kiri sisuga, et

laenutaotlus sai positiivse vastuse, 25.04.2024 11:42 e-kiri, et taotletud laenusumma on

kantud arvelduskontole ning 25.04.2024 11:42 on saadetud lepingudokumendid: leping nr

xxx, tarbijakrediidi teabeleht, laenulepingu üldtingimused, laenulepingu personaalsed

tingimused.

Hageja esitatud failis „Krediidiküsitlused“ ei sisaldu 25.04.2025 kuupäevaga ühtegi kirjet.

Selles on kirjed: 20.03.2024 14:07, 17:04.2024 (millise kohta hageja esitatud teadete failis on

e-kirjad, et taotlus on aegunud) ja 24.04.2024 23:59. Hageja esitatud krediiditoimiku failis (dtl

189) on kirje „taotlus esitatud 25.04.2024 11:39:26“.

Hageja on esitanud maksekorralduse (dtl 138), millest nähtub, et 1210 eurot on kostjale üle

kantud 20.03.2024 14:27.

Eeltoodu põhjal peab kohus usutavaks, et kostja tegi 25.04.2024 11:39 mingisuguse

tahteavalduse, kuid selle sisu on tõendamata. Hageja väitel on selle lepingu katteks kostja

teinud ka tagasimakseid. Tagasimaksete tegemist saab kohtu hinnangul arvestada

nõustumuseks, sest kostjale oli saadetud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, milles oli välja

toodud, et kostjal on võimalik lepingust taganeda; kostja lepingust ei taganenud.

Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud

andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud

andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama

(mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on tõendanud, et krediidiandja maksis

kostjale laenu välja.

Samuti on tõendatud, et krediidiandja saatis kostjale lepingudokumendid püsival

andmekandjal (e-kirja manustena).

Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra ning tuvastas, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

2024. a I poolaastal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 52,08%).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis

2.3. toodud väited. Hageja väidetest ilmneb, et krediidiandja ei kogunud enne laenude andmist

kostja kontode väljavõtteid. Laenud anti seejuures 2024. a märtsis ja aprillis, ehk peale seda,

kui Riigikohus tegi 2023.a novembris lahendi (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098), milles

selgitas, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja väitel lähtus ta kostja finantskohustuste puhul kostja enda väidetest ning kontrollis

neid Krediidiinfost, Krediidiregistrist ja Ametlikest teadaandetest. Ükski neist registritest ei

sisalda andmeid tarbijate finantskohustuste kohta, mille osas tarbija pole võlgnevusse

sattunud. Seega ei sobi need registrid tarbija finantskohustuste väljaselgitamiseks.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja professionaalse laenuandjana lähtuda sellest, et

tarbijad esitavad alati tõeseid andmeid; see ilmselgelt eiraks tegelikkust. Ka antud juhul

tuvastas krediidiandja lahknevuse kostja väidetud sissetuleku ja tegelike laekumiste vahel.

Lisaks võimaldas krediidiandja kostjal jätta esitamata andmed oma igakuiste

majapidamiskulude kohta ega uurinud ka seda mõjutavaid asjaolusid, nt kas kostja elab endale

kuuluvas korteris või peab tasuma üüri, mis Tallinnas elava tarbija puhul on reeglina

märkimisväärne kulu.

Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes

kontrollimata kostja finantskohustused ja majapidamiskulud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja

kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on

seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust.

7. Hageja nõuded

7.1. Kohus tegi hagejale tulenevalt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest

ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, ning arvestades, et laenu

tagastamise lõpptähtaeg (mis lepingu järgi oli 10.11.2026) ei ole saabunud, siis määrata ka

tagasimaksed uuesti. Kohus selgitas hagejale, et ei saa seadusjärgses määras intressi välja

mõista edasiulatuvalt aja eest, mille kohta intressimäära ei ole teada.

Hageja määras tagasimaksed uuesti mõlema lepingu järgi.

Lepingu nr xxx alusel määras hageja uuesti 20 makset perioodile 10.05.2024-10.12.2025,

lepingu nr xxx alusel määras 30 makset perioodile 10.06.2024-10.11.2026, arvestades ka

intressi laenude andmise ajal kehtinud seadusjärgse määra 4,5% alusel läbivalt kogu

maksegraafiku ulatuses, st kuni 10.11.2026.

Kohus möönis, et on varasemalt tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul andnud

juhise, et tagasimaksete uuesti määramisel tuleb lähtuda lepingu sõlmimise ajal kehtinud

seadusjärgsest intressimäärast, seda põhjusel, et leping oli fikseeritud intressimääraga. Kuid

hilisemates aruteludes ringkonna- ning riigikohtunikega ei leidnud selline käsitlus toetust;

leiti, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär muutuva seadusjärgse

intressimääraga. See tingib olukorra, kus tagasimaksed tuleb iga kuue kuu järel uuesti määrata

(v.a kui seadusjärgse intressi määr ei muutu). Kuivõrd aga kohus ei saa lähtuda eeldusest, et

seadusjärgse intressi määr ei muutu, ei saa kohus ka välja mõista intressi aja eest, mille kohta

tegelik tulevane seadusjärgse intressi määr pole teada. Nii võiks juhtuda, et kohus mõistab

võlgnikult välja rohkem, kui seadus ette näeb. Kohus selgitas seda hagejale ning palus hagejal

tagasimaksed uuesti määrata muutuva seadusjärgse intressimäära alusel.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja esimese alternatiivse nõude, milles

hageja nõudis intressi väljamõistmist kuni 10.11.2026.

7.2. Hageja määras 05.12.2025 tagasimaksed teistkordselt uuesti, vastavalt kohtu poolt antud

juhistele.

Lepingu nr xxx alusel määras hageja uuesti 20 makset perioodile 10.05.2024-10.12.2025,

lepingu nr xxx alusel määras 30 makset perioodile 10.06.2024-10.11.2026, arvestades ka

intressi laenude andmise ajal kehtinud seadusjärgse määra alusel kuni 2025. a lõpuni.

Lepingu nr xxx alusel tagasimaksete uuesti määramisel on hageja arvestanud laenusummaks

lepingu nr xxx alusel 20.03.2024 kostja kasutusse antud 1210 eurot ja 25.04.2024 antud

lisalaenu 225 eurot, kokku 1435 eurot. Kohus saab aru, et hageja on seega intressi 1210 eurolt

arvestanud lepingu nr xxx alusel perioodi eest kuni lisalaenu andmiseni, st 20.03.2024 –

24.04.2024 eest kokku 5,37 eurot.

Lepingu nr xxx katteks kostja hageja väitel midagi tasunud ei ole. Lepingu xxx katteks on

kostja hageja väitel tagasimakseid teinud kokku 343,67 eurot. Arvestades selle summa

lepingu nr xxx alusel arvestatud intressi 5,37 eurot ja lepingu nr xxx tagasimaksete katteks,

oleks kostjal täielikult tasutud 6 uuesti määratud makset, kuni 10.11.2024 (kokku 315,64

eurot) ning osaliselt, 22,66 euro ulatuses ka 10.12.2024 makse.

Tasumata oleks osaliselt, 29,18 euro ulatuses 10.12.2024 makse ning edasised maksed.

Hageja tugineb hagis sellele, et leping on erakorraliselt üles öeldud 25.12.2024 seisuga.

Eeltoodu alusel ei oleks kostja nõude ümberarvestuse kohaselt 25.12.2024 olnud viivitusest

vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, üles ütlemise eeldused on seega täitmata ning

üles ütlemine toimetu.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud 10.12.2024 makse 29,18 euro

ulatuses ning 10.01.2025 kuni 10.01.2026 maksed, kokku 727,62 eurot. Kohus mõistab selle

summa VÕS § 396 lg 1, 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel kostjalt välja.

Hageja esitas sellest tulenevalt ka edasiulatuva nõude, mille kohus menetlusse võttis. Kohus

nõustub, et hagejal on põhjendatud alus arvata, et kostja ei maksa uuesti määratud

tagasimakseid ka tulevikus, mistõttu kohus rahuldab hageja teise alternatiivse nõude ja

mõistab kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates 10.02.2026

kuni 10.11.2026, 47,83 eurot kuus.

7.3. Algses hagis nõuab hageja viivist põhivõlalt perioodi 11.01.2025 – 14.05.2025 eest 24%

aastas ja alates 15.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent

seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast.

Lepingujärgne viivisemäär oli kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast. Seega mõistab kohus

VÕS 113 lg 1 kohaselt välja viivise seadusjärgse viivisemäära alusel sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksetelt järgmiselt:

Põhiosamakse

tasumise

tähtaeg

Tasumata

põhiosamakse

summa

viiviseperiood

Viivise summa

10.12.2024

29,18 € 11.12.2024 – 16.01.2026

3,44 eurot

10.01.2025

47,83 €

11.01.2025– 16.01.2026

5,16 eurot

10.02.2025

47,83 € 11.02.2025– 16.01.2026

4,71 eurot

10.03.2025

47,83 € 11.03.2025– 16.01.2026

4,30 eurot

10.04.2025

47,83 € 11.04.2025– 16.01.2026

3,84 eurot

10.05.2025

47,83 € 11.05.2025– 16.01.2026

3,41 eurot

10.06.2025

47,83 € 11.06.2025– 16.01.2026

2,95 eurot

10.07.2025

47,83 € 11.07.2025– 16.01.2026

2,53 eurot

10.08.2025

47,83 € 11.08.2025– 16.01.2026

2,11 eurot

10.09.2025

47,83 € 11.09.2025– 16.01.2026

1,70 eurot

10.10.2025

47,83 € 11.10.2025– 16.01.2026

1,30 eurot

10.11.2025

47,83 € 11.11.2025– 16.01.2026

0,89 eurot

10.12.2025

47,83 € 11.12.2025– 16.01.2026

0,49 eurot

10.01.2026

47,83 € 11.01.2026– 16.01.2026

0,08 eurot

Kokku 36,91 eurot.

Alates 17.01.2026 mõistab kohus välja viivise põhivõlalt, s.o 727,62 eurolt, kuni põhivõla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras.

Edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt viivise väljamõistmise nõuet

hageja esitanud ei ole.

Kohus jätab rahuldamata hagis 14.05.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivisenõude

summas 98,46 eurot (119,97-21,51).

7.4. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Hageja väitel tekkisid kulud seetõttu, et kostjale saadeti tasulised nõudekirjad 28.01.2025

(250 eurot), 10.02.2025 (5 eurot) ja 20.02.2025 (5 eurot).

Kohus tuvastas, et lepingut ei saa kehtivalt üles öelduks lugeda, mistõttu leping ei olnud

lõppenud, kui eeltoodud kirjad saadeti ning seega ei ole ka nõude eeldused täidetud. Seetõttu

jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine

8.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis välja toonud, et tema

menetluskulud olid 315 eurot riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja nõudnud intressi 210,52 eurot,

olles märkinud intressimääraks 24,33%. Hagis nõuab hageja intressi 175,73 eurot 37,29%

aastas perioodi 10.09.2024- 09.01.2025 eest, selgitades, et Lepingu xxx katteks on kostja

poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 343,67 eurot (lisa 16), millest põhiosa katteks on

arvestatud maksegraafikujärgne põhiosa makse 139,43 eurot, intressi katteks 193,89 eurot,

viivise katteks 0,71 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 4,64 eurot ja

meeldetuletuskirjade tasude katteks 5,00 eurot (lisa 17 vt. tulp „Makstud“ ja rida „Kokku“).

Lepingu nr xxx maksegraafiku järgi ning nagu hageja hagis on arvestanud, oleks kostjal

olnud täielikult tasutud 4 esimest põhiosa- ja intressimakset, so 10.06.2024 kuni 10.09.2024.

Lepingu maksegraafiku järgi olid edasised intressimaksed järgmised: 10.10.2024 45,72 eurot,

10.11.2024 44,55 eurot, 10.12.2024 43,35 eurot, 10.01.2025 42,11 eurot, so kokku 175,73

eurot.

Hageja väitel öeldi leping üles alates 25.12.2024. Hagis on hageja aga intressi arvestanud,

nagu märgitud, kuni 09.01.2025, sh perioodi 10.12.2024-09.01.2025 eest 42,11 eurot, st

samas summas, mis oli maksegraafikus. Seega, esiteks nõuab hageja hagis intressi aja eest,

mil leping oli hageja enda väitel lõppenud ning teiseks nõudis hageja maksekäsu

kiirmenetluses intressi täiesti arusaamatus summas, mida hageja enda poolt esile toodud

asjaolud kuidagi ei õigusta.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on

maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud ka varasemalt ning maksekäsuavaldused on

edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla

teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega.

Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist

eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi

sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud

andmed on õiged.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid arvestades, et hageja on nii maksekäsu kiirmenetluses kui

ha hagis proovinud kostjalt nõuda alusetult rohkem intressi, jätab kohus poolte menetluskulud

poolte endi kanda

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik