3-25-2837/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2837

Haldusasi

X.Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2025 otsuse nr

P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/18721-2 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X.X, seaduslik esindaja Y.Y

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Anastassia Grigorjeva

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.Xi kaebus ning tühistada Sotsiaalkindlustusameti 01.07.2025 otsus nr

P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/18721-2. Kohustada

Sotsiaalkindlustusametit lahendama X.Xi puude tuvastamise taotlus hiljemalt 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Tagastada vastustaja 20.10.2025 menetlusdokumendi lisa 1.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimi

tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-2837

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X esitas 19.06.2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme

tuvastamiseks.

2. SKA 01.07.2025 otsusega nr P26-2025-313500 taotluse esitajal puude raskusastet ei

tuvastatud ning puudega lapse toetust ei määratud. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult

järgmised.

SKA ekspertarst L. Noormets hindas taotleja liikumise valdkonna piirangut

arvväärtusega 0,33, käelise tegevuse valdkonna piirangut arvväärtusega 1, teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonna piirangut arvväärtusega 1,33 ning keele- ja kõne

valdkonna piirangut arvväärtusega 1. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna

piirangut hindas ekspertarst arvväärtusega 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonda arvväärtusega 0,67 ning inimestevahelist lävimist ja suhteid arvväärtusega

1. Nägemise ja kuulmise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud.

Lapsel on diagnoositud pervasiivsed arenguhäired, spetsiifilised segatüüpi häired ning

aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Peamiseks probleemiks lapse puhul on õpiraskused, mis

on koolivahetusega süvenenud. Koolis sai laps logopeedi ja psühholoogi abi. Koolis

on rakendatud individuaalne õppekava praktiliselt kõikides ainetes. Aktiivsus- ja

tähelepanuhäire osas on laps saanud vastavat ravimravi, mille efekt on hinnatud heaks.

Vanema sõnul on sekkumiste foonil tema õppeedukus koolis paranenud, ta on

püsivam ning suudab paremini keskenduda. 2024. aasta detsembris teostatud

kognitiivsete võimete uuringute alusel on lapse vaimsete võimete koondtulemus 74, 4

protsentiili, sooritus varieerub: 68-80. Raskused on keskendumisega,

infotöötluskiirusega, voolava järeldamisvõimega. Võrreldes teiste funktsioonidega on

oluliselt parem verbaalne võimekus. Objektiivsete terviseandmete kohaselt on lapsel

igapäevaseks toimetulekuks vajalik sõnavara ja kõnelemisoskus olemas.

Lisaks on laps jälgimisel nefroloogi juures vasakpoolse multitsüstilis/düsplastilise

neeruga, järgmine kontroll on kahe aasta möödudes. Samuti oli lapsel vastsündinuna

jämesoole perforatsioon (4. elupäeval diagnoositud, rajatud kolostoom). Kolostoomi

sulgemine toimus jaanuaris 2015. Lapsel on Rajaleidja soovitused edaspidiseks: õpe

eriklassis, eripedagoogi ning psühholoogi abi. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on

üldjoontes ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega korrigeeritav haigusseisund.

Autismispektri häirete puhul on oluline tagada lapsele tema eripärasid toetav ja

arvestav keskkond nii kodus kui koolis. Lastel on puude raskusastme tuvastamise

aluseks püsivad piirangud liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja

suhtlemisel, mida ei saa leevendada arendustegevuste ega raviga. Olemasolevad

terviseandmed ei võimalda hinnata lapsel diagnoositud häiret ravimravi ja hariduslike

tugimeetmetega mittekorrigeeritavaks. Soovitatav on regulaarne ravisoovituste

järgimine, koolis vajalikud õppetingimused ja tugiteenused otsustab Rajaleidja keskus.

Käesolevalt puudub alus puude tuvastamiseks.

3. X.X esitas 16.07.2025 SKA 01.07.2025 otsusele nr P26-2025-313500 vaide.

4. SKA 31.07.2025 vaideotsusega nr 5.2-3/18721-2 jäeti X.Xi vaie rahuldamata. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

2(10)

3-25-2837

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 11 p 3 kohaselt on keskmine

puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või

juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule

iseseisvalt toime söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise

või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse

või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või

varale.

Vaide lahendamisel tugines SKA taotleja taotlusele, vaidele, tervise infosüsteemi

(TIS) andmetele, samuti ekspertarst dr Liis Noormetsa arvamusele ning ekspertarst dr

Eve Männiku täiendavale selgitusele. Ekspertarst dr E. Männik tõi enda arvamuses

välja, et taotlejal esinevad raskused sotsiaalsel suhtlemisel, õppetöös ja

igapäevatoimingutes. Vaimse võimekuse uuringu tulemusel esinevad raskused

keskendumise, infotöötluskiiruse ja voolava järeldamisvõimega. Võrreldes teiste

funktsioonidega on oluliselt parem lapse verbaalne võimekus. Keelekeskkonna

vahetus ja õppetöö korraldamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks,

vajalikud tugiteenused tagatakse koolis, vajadusel tehakse kohandused õppetöö sisus

ja vormis. Lapsel kehtis kuni 21.06.2025 keskmisele puude raskusastmele vastav

keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle, viimane rehabilitatsiooniplaan kuni

16.06.2022, uut plaani ei ole koostatud. Kõnes on hääldusprobleeme, igapäevase

eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab isik hakkama, püsivaid käitumisraskusi ei

ole objektiivsetes terviseandmetes kirjeldatud. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire

sümptomeid leevendav ravim osteti esmakordselt välja 19.12.2024, viimati

22.03.2025 2 kuu jagu. Ravi foonil on olemas positiivne dünaamika, suvel ravipaus.

Alaealise juhendamine suukaudsete ravimite manustamisel ei ole keeruline

ravitoiming. Käeliste tegevuste raskuste, tasakaalu- ja koordinatsiooniprobleemide

neuroloogilist põhjust ei ole tuvastatud, tõsiseid traumasid ei ole esinenud. Lapse

abistamine ja juhendamine igapäevatoimingutes ei võta ajaliselt kokku olulist osa

päevast. Logopeedilist ja psühholoogilist abi ning füsioteraapia teenust on võimalik

saada Tervisekassa poolt rahastatuna, füsioteraapia teenus ei asendada igapäevast

mõõdukat liikumist. Kaasuvana vasaku neeru arenguhäire, parem neer

kompensatoorselt tavapärasest veidi suurem, neerufunktsioon normis, sagedasi

urotrakti infektsioone ei esine. Arstide külastamise vajadus, toitumise ja režiimi

korraldamine, juhendamine koduses õppetöös, saatmine väljaspool kodu liiklemisel ja

ortopeediliste abivahendite vajadus ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks.

Terviseandmete alusel ei esine lapse põhitegevustes: liikumisel, riietumisel,

hügieenitoimingutel, söömisel (närimine, neelamine, käeline tegevus), nägemisel,

kuulmisel, kõnelemisel ja vaimses tegevuses piiranguid puude raskusastmele vastavas

ulatuses.

Ekspertarst E. Männik leidis, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine taotlejal

eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust

PISTS toodud puude tuvastamise kriteeriumidest lähtuvalt. Kõrvalabi vajadus on

eakohane. Puude raskusastme mittetuvastamise otsuse muutmine ei ole seega

põhjendatud.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.08.2025 X.Xi kaebus SKA 01.07.2025 otsuse nr P26-

2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/18721-2 tühistamise nõudes.

6. Tallinna Halduskohus võttis 17.09.2025 määruse p-ga 1 menetlusse X.Xi kaebuse

järgmistes nõuetes: 1) tühistada SKA 01.07.2025 otsus nr P26-2025-313500; 2) tühistada

3(10)

3-25-2837

SKA 31.07.2025 vaideotsus nr 5.2-3/18721-2; ning 3) kohustada vastustajat vaatama kaebaja

19.06.2025 taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.

7. Tallinna Halduskohtu 24.11.2025 määruse p-ga 2 palus kohus SKA-l täiendavalt

hiljemalt 08.12.2025 selgitada: 1) kas vaidlusaluste otsuste tegemisel on lähtutud lapse puude

raskusastme tuvastamise juhendist ning juhul, kui siis selgitada, kus on sellekohased

põhjendused vaidlusalustes otsustes ning esitada kohtule ka vastav juhend; 2) kuidas on

kaebaja tervislik seisund muutunud võrreldes varasema puude raskusastme tuvastamise

otsusega (2024), mil kaebajale määrati keskmine puue.

8. SKA esitas 08.12.2025 kohtule SKA peadirektori 30.05.2025 käskkirjaga nr 93 kinnitatud

„Laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude raskusastme tuvastamise juhendi“ (juhend)

ning selgitas oma vastuses järgnevat.

Juhend on loodud töövahendina SKA ekspertarstidele PISTS § 2 lg 11 mõistes lapse

ning vanaduspensioniealise inimese toetus- ja abivajaduse hindamiseks. See ei sisalda

hindamisvahendeid, vaid annab üldise raamistiku – mida ja kuidas hinnatakse, et

puude raskusastet võimalikult sarnastel alustel tuvastada. Seetõttu ei pea SKA

vajalikuks eelnimetatud juhendile otsuses eraldi viidata, kuid otsuse tegemisel

võetakse aluseks juhendis kirjeldatud puude raskusastme tuvastamise metoodikat.

Seoses kaebaja tervisliku seisundi muutumisega jääb SKA oma 20.10.2025 vastuses

kaebusele esitatud seisukohtade juurde. Kaebajal ei ole tuvastatud põhifunktsioonide

häireid ulatuses, mis annaks aluse tuvastada vähemalt keskmine puude raskusaste

(püsiva iseloomuga tegutsemispiirang, mida ei ole võimalik leevendada ravi, ravimite,

abivahendite ja asjakohase sekkumisega haridussüsteemis).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et SKA vaidlusalused otsused on õigusvastased.

9.1. Viimase üheksa aasta jooksul oli lapsel tuvastatud keskmine puue. Jääb arusaamatuks,

mis on muutunud, et lapsel sel korral puuet ei tuvastatud. Vaatamata psühhiaatri ja

psühholoogi ravile ning kooli individuaalsele õppekavale ei ole lapsel toimunud paranemist

ega märkimisväärset edasiminekut. Laps vajab pidevat riigipoolset abi.

9.2. Lapsel diagnoositi autismispektrihäire ning tal on tõsised probleemid igapäevaelu

ülesannete täitmisega. Laps ei tule igapäevaelus eakohaselt toime ning vajab kõrvalist abi, mis

ületab tavapärase eakaaslaste abivajaduse. Laps ei oska iseseisvalt pesta ega riietuda (nt

nööpide kinni panemine, kingapaelte sidumine), sest tema peenmotoorika on väga nõrk ja

käelised tegevused valmistavad suurt raskust. Vajalik on pidev vanema juuresolek ja

järelevalve.

9.3. Häiritud on ka lapse suurmotoorika, tema liigutuste koordinatsioon on puudulik, ta

komistab ja kukub, põrkub takistustele, tasakaal on halb, kõnnib jalad sissepoole suunatult.

Laps vajab spetsiaalseid ortopeedilisi jalanõusid, mis on pidevas kasutuses. Ilma Tervisekassa

toeta ei ole meil võimalik neid soetada.

9.4. Iga päev vajab laps saatmist kooli ja tagasi, sest ta ei orienteeru ajas ega ruumis. Ta

kardab üksi tänaval viibimist, pelgab valjusid helisid ja autosid. Laps vajab süstemaatilist

psühholoogilist abi ja rehabilitatsiooni. Lapsevanemad ei tule nende probleemidega toime,

vaja on rehabilitatsiooniplaani koostamist ja spetsialistide regulaarset tööd.

4(10)

3-25-2837

9.5. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire raviks on laps saanud medikamentoosset ravi, mis siiski ei

aita tal paremini keskenduda isegi vähendatud koormusega individuaalõppel. Kooli ja

psühhiaatri soovitusel plaanime järgmisel õppeaastal üle minna lihtsustatud õppekavale, kuna

praegune programm on lapsele liiga raske. Laps vajab pidevat kordamist ja meeldetuletust,

unustab numbrid, kellaajad ja sõnad.

9.6. Vastsündinuna diagnoositi lapsel jämesoole perforatsioon (4. elupäeval), mille

tulemusena tehti kolostoomia. Eelneva tulemusel vajab laps pidevat kontrolli toitumise ja

soolte tühjendamise osas. Autismispektri häire tõttu on lapsel valiv söömine, sagedased

muutused eelistustes raskendavad toidukordi nii kodus kui koolis. Ta ei talu teatud toitude

nägemist ega lõhna.

9.7. Füüsilise arengu toetamiseks vajab laps sportlikku tegevust. Rehabilitatsiooniplaanis ette

nähtud füsioteraapia on andnud häid tulemusi.

0. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1. Vaidlusalused otsused on õiguspärased. Vastustaja jääb vaideotsuses toodu juurde.

10.2. Kaebajal tuvastati viimati 2024. aastal keskmine puude raskusaste kestusega 22.06.2024

kuni 21.06.2025 (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 123). Puude raskusastme põhjustanud

piirangud tuvastati keele- ja kõnefunktsioonis. 2025. aastal ekspertarstid keele- ja

kõnefunktsioonis puuet põhjustavaid kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Nimetatud funktsioonis

esinevaid piiranguid on ekspertarst L. Noormets hinnanud arvväärtusega 1 (kerge piirang).

Kergeid piiranguid on ekspertarst leidnud ka teistes funktsioonides, mis ei ole andnud siiski

alust puude tuvastamiseks vähemalt keskmise puude raskusastme määras. Vaidemenetluses

arvamuse andnud ekspertarst on leidnud, et kõnes on hääldusprobleeme, igapäevase

eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab laps hakkama, püsivaid käitumisraskusi ei ole

objektiivsetes terviseandmetes kirjeldatud. Ka kohtumenetluse ajal arvamuse andnud

ekspertarst Meris Tammik on hinnanud kaebajal esineva piirangu kõne osas kergeks (dtl 146).

10.3. Taotluses kirjeldatud terviseseisundist tulenevat kõrvalabi ja juhendamise vajadust

võetakse küll arvesse, kuid seda teavet peavad kinnitama ka objektiviseeritud terviseandmed.

Seejuures ei lähtu ekspertarst üksnes diagnoosist, vaid hindab terviseandmete alusel ka seda,

milliseid ja kui raskeid piiranguid see taotlejale põhjustab ehk kuidas anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle taotleja

tegutsemisvõimet mõjutab. Ekspertarstide antud arvamustest järelduvalt ei põhjusta

autismispektri häire terviseandmete põhjal kaebajal igapäevaelus piiranguid vähemalt

keskmise puude raskusastme tuvastamist tingival määral. Ekspertarstid on leidnud, et

igapäevase eneseväljenduse ja kõne mõistmisega saab kaebaja hakkama. Inimestevahelise

lävimise ja suhete valdkonnas on ekspertarst M. Tammik märkinud, et piirangud vastavad

lapse diagnoosidele, aga avalduvad kergel kujul. Häireid ohu tajumisel terviseandmed ei

kirjelda.

10.4. Eksperdiarvamuses võetakse sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused” (määrus nr 18) § 5 lg 9 kohaselt arvesse ka mitmete kergemate piirangute

võimalikku koosmõju. Praegusel juhul sellist võimendavat koosmõju eksperdiarvamustes ei

tuvastatud, mistõttu ei ole kohaldatud ka erijuhtumit.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(10)

3-25-2837

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna rahuldada, kuivõrd vaidlusalused otsused on nii

formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased. Arvestamata on jäetud oluliste asjaoludega,

esinevad põhjendamispuudused ning rikutud on uurimiskohustust.

12. Kohus tagastab vastustaja 20.10.2025 menetlusdokumendi lisa 1, kuivõrd kaebaja on juba

esitanud kaebuse lisana (dtl 5) puude raskusastme tuvastamise taotluse kuni 16-aastasele

lapsele (HKMS § 62 lg 2).

6. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

jätnud kaebajal puude raskusastme tuvastamata.

7. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

8. Vaidlusaluse otsuse õiguslikeks alusteks on PISTS § 2 lg-d 11 ja 2, § 23 lg-d 1-6, 9, § 24 lg

1, § 25 lg 1 ning määruse nr 18 § 5 lg 1.

9. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega

tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1). Vastavalt PISTS

§ 2 lg-le 2 on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime

söömise, ravitoimingute, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega.

Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib

tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Riigikohtu

halduskolleegium on leidnud, et haigus, mis on tänu vanemate intensiivsele kõrvalabile ja

juhendamisele veel kontrolli all ega tõkesta tänu sellisele abile teiste lastega eakohastes

tegevustes võrdset osalemist, on hõlmatud PISTS eesmärgi ja selles seaduses sätestatud puude

mõistega (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-130/42, p 12). „Oluline on hinnata, kas vajadus

kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv; samuti abi või juhendamise intensiivsust ning

tagajärgi, mis võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse puude

raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki lapse tervisliku seisundi tõttu vajaliku

püsiva iseloomuga kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. Kuna seaduses on lünk,

mis välistab üldse puude raskusastme tuvastamise ravitoimingute tegemiseks kõrvalabi või

juhendamise vajaduse korral, siis mõjutab see kolleegiumi arvates PISTS § 23 lg 6 p 3

kohaldamist. See säte seostab puude raskusastme tuvastamise eakohasest suurema kõrvalabi

või juhendamise vajadusega. Selles sättes peetakse silmas lapsele tavapäraseid eakohaseid

tegevusi: söömist, suhtlemist, liikumist, hügieenitoimingute tegemist. Mõõdupuuks on

seaduses mõeldud samaealise terve lapse keskmist võimekust teha neid igapäevaseid

toiminguid.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-20-130/42, p 17).

10. Vastavalt PISTS § 23 lg-le 1 tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral

arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 7).

11. Vaidlusaluses otsuses on leitud, et lapsel on diagnoositud pervasiivsed arenguhäired,

spetsiifilised segatüüpi häired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire; peamiseks probleemiks on

õpiraskused, mis on koolivahetusega süvenenud; koolis sai laps logopeedi ja psühholoogi abi;

koolis on rakendatud individuaalne õppekava praktiliselt kõikides ainetes; aktiivsus- ja

tähelepanuhäire osas on laps saanud vastavat ravimravi, mille efekt on hinnatud heaks;

vanema sõnul on sekkumiste foonil tema õppeedukus koolis paranenud, ta on püsivam ning

suudab paremini keskenduda; 2024. a detsembris teostatud kognitiivsete võimete uuringute

alusel on lapse vaimsete võimete koondtulemus 74,4 protsentiili, sooritus varieerub 68-80;

raskused on keskendumisega, infotöötluskiirusega, voolava järeldamisvõimega; võrreldes

teiste funktsioonidega on oluliselt parem verbaalne võimekus; objektiivsete terviseandmete

kohaselt on lapsel igapäevaseks toimetulekuks vajalik sõnavara ja kõnelemisoskus olemas;

6(10)

3-25-2837

lisaks on laps jälgimisel nefroloogi juures; lapsel on Rajaleidja soovitused edaspidiseks: õpe

eriklassis, eripedagoogi ning psühholoogi abi; aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üldjoontes

ravimravi ja hariduslike tugimeetmetega korrigeeritav haigusseisund; autismispektri häire

puhul on oluline tagada lapsele tema eripärasid toetav ja arvestav keskkond nii kodus kui

koolis; olemasolevad terviseandmed ei võimalda hinnata lapsel diagnoositud häiret ravimravi

ja hariduslike tugimeetmetega mittekorrigeeritavaks (dtl-d 16-17).

12. Vaidlusaluses otsuses ei kirjeldatud metoodikat, sh SKA peadirektori 30.05.2025

käskkirjaga nr 93 kinnitatud juhendit „Laste ja vanaduspensioniealiste isikute puude

raskusastme tuvastamise eksperdiarvamuse andmiseks“ (dtl 155), kuigi sellele juhendile on

otsuse tegemisel tuginetud (vt vastustaja 08.12.2025 menetlusdokument, p 3; dtl 196).

Riigikohus on selgitanud, et puude raskusastme tuvastamise otsuses piisab põhjendamiseks

sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat

rakendades tema puhul tulemuseni jõuti; see eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb

selgitada ka metoodikat; selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist

haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist; haldusakti põhjendamine on oluline

tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Sellekohaseid põhjendusi ei ole ka

vaideotsuses, mistõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega otsustega (HMS § 56 lg-d

1 ja 2).

13. Kuigi vaideotsuses on leitud, et kaebaja ei vaja eakohasest suuremat kõrvalabi

hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel (vt dtl 25), siiski

puuduvad igasugused põhjendused, milline on eakohane areng võrdluses kaebaja

terviseandmetega.

14. Vaidlusaluses otsuses on viidatud, et tuginetud on TIS-s sisalduvatele raviarst Mihhail

Beljajevi poolt kirjeldatud terviseseisundi andmetele ja raviarst Edgar Tarelkini poolt

kirjeldatud terviseseisundi andmetele (dtl 16). Samas pole otsuse põhjendustes konkreetsetele

epikriisidele ega nende sisule viidatud, mistõttu on kontrollimatu, millistele konkreetsetele

andmetele on tuginetud. Seetõttu puudub võimalus ka hinnata, kas terviseandmetest tehtud

järeldused on õiged. Ka vaideotsuses ei ole viidatud eelmärgitud arstide konkreetsetele

epikriisidele (sh objektiivsele leiule või kokkuvõttele ravist). Nenditud on üksnes, et arstide

Edgar Tarelkin, Ülle Toots ja Olga Dudareva terviseandmete alusel ei esine lapse

põhitegevustes: liikumisel, riietumisel, hügieenitoimingutel, söömisel (närimine, neelamine,

käeline tegevus), nägemisel, kuulmisel, kõnelemisel ja vaimses tegevuses piiranguid puude

raskusastmele vastavas ulatuses (dtl-d 24-25).

15. Samas nähtub TIS-s perearsti O. Dudareva 11.06.2025 sissekandest järgmine: „Obj:

orienteerumine ajas, endas osaline. Kõne düsartriline. /…/ Üldine motoorne kohmakus.

Tasakaal halb. Kõndimisel pö[i]ad roteeritud sissepoole. Palju kukub, komistab. Pikivõlve

lamenemine. Lapsel esinevad olulised õpiraskused, ta vajab jätkuvalt ja pikaajaliselt õppetöös

individuaalset lähenemist. Lapse toetamiseks on vajalik rakendatud meetmete rakendamise

jätkamist, et Rajaleidja saaks jälgida lapse arengut dünaamikas. Vajab oma igapäevaelu

tegevuste ja toimetuste juures nii kodus kui ka väljaspool kodu meeldetuletust, juhendamist,

suunamist ja kõrvalabi.“ (dtl 127). Sellele sissekandele vastustaja viidanud ei ole ega ole

andnud ka selgitusi, miks ei ole perearsti hinnangust lähtutud kõrvalabi ja juhendamise osas

ka väljaspool kodu. Juhul, kui vastustajale jäi ebaselgeks perearsti 11.06.2025 sissekanne, siis

oleks uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud vastustaja omal algatusel küsima perearstilt

täpsustusi. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kui TIS andmed on ebapiisavad, tuleb küsida

taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud

arstidelt; vastustaja pidi kontrollima tervenemisperspektiivi esinemist ning täpsustama, kas

kaebajale on nt määratud ravi ja kas kaebaja on sellest loobunud või seda saades, millised on

7(10)

3-25-2837

olnud ravi tulemused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 28).

Asja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks täiendavalt andmeid kogunud, et hinnata kaebaja

tervenemisperspektiivi. Seejuures on väheusutav, et kui 28.06.2024 tuvastati kaebajal

keskmine puue, siis aasta aega hiljem on kaebaja tervenenud sedavõrd, et puuet ei tuvastata.

16. Lisaks on puude tuvastamise taotluses märgitud eriarstina Elena Ermakova, psühholoog

Rajaleidja keskuse Tallinna esinduses (vastuvõtt 24.04.2025) (dtl 12). Taotluse kohaselt on

koolivälise nõustamismeeskonna otsus lisatud manusena (dtl 12). Samas vaidlusalustes

otsustes nimetatud psühholoogi hinnangule tuginetud ei ole. Samuti ei ole viidatud taotlusele

lisatud õpetaja 23.03.2025 hinnangule (dtl 14). Sellega on vastustaja rikkunud nii

uurimiskohustust (HMS § 6) kui ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg-d 1-2), mis on

toonud kaasa õigusvastase otsuse. Tegemist on oluliste puudustega, mis on raskendanud

kaebajal mõista vaidlusaluste otsuste tulemuse kujunemist. Ka kohtule jääb arusaamatuks,

kuidas on vastustaja hinnang aasta jooksul nii kardinaalselt muutunud, seda enam, et kohtu

täpsustavale küsimusele kohtumenetluses, kuidas on kaebaja tervislik seisund paranenud,

vastustaja sisuliselt vastata ei osanud (dtl-d 196-197). Pelgalt asjaolu, et TIS-s puuduvad

andmed, ei ole piisav järeldamaks kaebaja sedavõrd ulatuslikku tervenemist (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 28). Tõendamiskoormus küsimuses, et

kaebaja terviseseisund on oluliselt paranenud, lasub vastustajal. Seejuures oleks saanud

vastustaja kaebajalt täpsustada, kas logopeedi vastuvõtul on käidud, kuivõrd 2024. a otsuses

oli mh märgitud, et uuel hindamisel tuleb esitada mh logopeedi konsultatsiooni aktuaalsed

andmed (dtl 124).

17. Vastustaja on selgitanud 08.12.2025 menetlusdokumendis, et kaebajal tuvastati 2024. a

otsusega keskmine puue, kuivõrd tuvastati piirangud keele- ja kõnefunktsioonis (dtl 196).

Samas on perearst O. Dudareva 11.06.2025 sissekandes märgitud, et kõne düsartriline (dtl

127). Lisaks on psühhiaatri E. Tarelkini 19.12.2024 sissekandes selgitatud kognitiivse

funktsiooni uuringu tulemusi: „Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (1 protsentiili,

skoor 63). Ajalise piiranguga alltestid hindavad töötluskiirust, tähelepanu, keskendumist,

paindlikust ja silma-käe koostööd. Mehaanilise kopeerimine ja sellega seotud psühhomootrse

kiiruse tulemus oli ülemalt madalal tasemel (kodeerimise katse), visuaalsete sümbolite

otsimise kiirus koos sellega seotud planeerimisvõimega oli väga madalal tasemel (sümbolite

otsimise katse). Töömälu skaala: Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (alla 0,1

protsentiili, skoor 51). Alltest, mis hindab verbaalse stiimuli kasutades töömälu mahtu ja

patsiendi suutlikust töömalus olevat infot töödelda oli ülimalt madal (arvumälu katse).

Visuaalse töömälu alltest (visuaalse plitide katse) hindab lisaks tähelepanuvõime säilitamist,

mis on seotud visuaalse stiimuliga, visuaalset infotöötlust ja pidurdusmehhanismide

rakendamist. Selle alltesti tulemused olid väga madalal tasemel. Sõnalise taibukuse skaala:

Koondtulemus oli normi keskmisel tasemel (30 protsentiili, skoor 92). Lapse oskus mõista

verbaalset kontseptsiooni, kasutada neid teadmisis uudses olukorras ja rakendada abstraktset

analüüsivõimet avaldus normi keskmisel tasemel. Lapse sõnade tähenduste kirjeldamine ja

omaduste, tunnuste ning vajalike üldistuste nimetamine oli madal keskmine. Voolava

järeldamisvõime skaala: Koondtulemus on ülimalt madalal tasemel (3 protsentiili, skoor on

74). Patsiendi oskus leida visuaalsete stiimulite vahel seoseid ning neid vajalikul viisil

täiendada ehk siis induktiivne visuaal-ruumiline järeldamisvõime oli väga madal (maatriksi

katse). Alltest, mis nõuab visuaalsete stiimulite analüüsi - omaduste hindamist, võrdlemist ja

täiendamist ja ka kvantitatiivset visuaal-ruumilist järeldamisvõime oli väga madal (kujundite

kaalumine). Visuaal-ruumilise taju skaala alltest, mis hindab lapse oskust analüüsida ja

sünteesida abstraktset visuaalset stiimulit, kasutada visuaal-motoorset koordinatsiooni ja

mitteverbaalset kontseptsiooniloomist oli väga madal.“ (dtl 133). Eelnevaid tulemusi aga

vaidlusalustes otsustes analüüsitud ei ole, seejuures puuduvad ka hilisemad andmed, et

kaebaja tervislik seisund oleks ravimravi foonil testis viidatud kõiki tulemusi parandanud.

8(10)

3-25-2837

18. Lisaks on arusaamatu, kuidas hinnati psühhiaatri E. Tarelkini soovitust viia vajadusel

kaebaja üle lihtsustatud õppekavale ning kaebaja ealist arengut. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

16.12.2010 määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ § 1 lõikele 2

rakendatakse lihtsustatud õpet üldjuhul kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet

mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega

õpilastele. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla vaidlust, et kaebajal esineb puue, kuid asja

materjalist nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kaebajal keskmist puuet tuvastada

pole võimalik.

19. Kohtu hinnangul on ka TIS andmed kohati puudulikud, mistõttu oleks vastustaja pidanud

andmeid täpsustama. Nii näiteks puudub E. Tarelkini 19.12.2024 epikriisis objektiivne leid

(dtl 133), perearsti O. Dudarevi 11.06.2025 sissekandes puudub ravi kokkuvõte. Juba ainuüksi

andmete ebatäielikkuse tõttu oleks vastustaja pidanud ise omal algatusel vastavatelt arstidelt

täiendavat teavet kaebaja tervisliku seisundi kohta küsima. Vastustaja ei saa läbi viia pelgalt

formaalset haldusmenetlust, vaid peab sisuliselt ka olema veendunud, et korduval puude

tuvastamisel on kaebaja tervislik seisund kõigis võtmetegevustes sedavõrd paranenud, et

keskmist puuet tuvastada pole võimalik. Ühtlasi oleks pidanud vastustaja vaidlusalustes

otsustes võtmetegevuste kaupa, kus kaebaja on piirangud märkinud, analüüsima, miks erineb

vastustaja antav hinnang kaebaja subjektiivsest hinnangust. Haldusakti korrektseks

põhjendamiseks ei saa pidada ekspertarvamuses antud hinnangu kopeerimist otsusesse,

kuivõrd ekspertarvamus on vaid üks dokumentaalne tõend haldusmenetluses. Sisulise otsuse

peab tegema vastustaja, juhindudes kogumis kõigist haldusmenetluses esitatud tõenditest.

20. Arvestades, et puude raskusastme tuvastamine on õiguslikult keeruline küsimus, mis

põimub meditsiiniliste eriteadmistega, peab haldusakt olema selle adressaadile arusaadav.

Haldusorgan ei saa eeldada, et taotleja orienteerub meditsiinilistes terminites sama hästi, kui

arstiõppe läbinud ekspertarst. Arvestades, et lastel on arenev organism, on eriti oluline selgelt

välja tuua, milline on normipiires areng võrreldes taotleja tervisliku seisundiga. Selliseid

andmeid ei ole võimalik vaidlusalusest otsusest arusaadavalt tuvastada, ilma meditsiinilisi

eriteadmisi omamata.

21. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusalused otsused on nii formaalselt kui ka

materiaalselt õigusvastased. On kiiduväärt, et vanemad seisavad oma laste huvide ja õiguste

eest (vt ka perekonnaseaduse § 116 lg 2 ja lastekaitseseadus (LasteKS) § 7 lg 1). Samas peaks

riik olema rohkem lapsevanematele toeks (LasteKS § 7 lg 2), vajadusel abistama puude

tuvastamise haldusmenetluses nõutavate dokumentide esitamisega ning viima menetluse läbi

võimalikult eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2 ja § 6). Igaühel on õigus tervise

kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseadus § 28). Eesti kodanikul on õigus riigi abile, vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Olukorras, kus arenev organism ei saa õigel

ajal asjakohast abi, on ilmne, et see võib pärssida edasist arengut. Seetõttu on väga oluline, et

haldusorgan täidaks oma seadusest tulenevaid ülesandeid õiguspäraselt. Küsimus sellest, kas

hariduslikud tugimeetmed on piisavad, ei saa ainuüksi välistada puude tuvastamist. Seejuures

puudub vaidlusalustes otsustes sisuline analüüs, kuidas on hariduslikud tugimeetmed

avaldanud mõju kaebaja tervislikule seisundile ja arengule ning kas nende jätkamine tagab

lapse eakohase arengu.

22. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus

tühistab SKA 01.07.2025 otsuse nr P26-2025-313500 ja 31.07.2025 vaideotsuse nr 5.2-

3/18721-2 ning kohustab SKA-d lahendama kaebaja puude tuvastamise taotluse hiljemalt 30

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates (PISTS § 24 lg 1).

9(10)

3-25-2837

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on tehtud otsus vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda. Kaebaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

24. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)