2-24-9292/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9292

Tsiviilasi

K. J.-i hagi M. J.-i vastu elatise nõudes

Hagihind

3 600 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. J. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: K. K. (e-post XXX)

Kostja: M. J. (isikukood XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

09.01.2026

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata K. J.-i nõue M. J.-ilt igakuise elatise väljamõistmiseks alates 13.06.2024.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõuded

1. Kostja on hageja isa. Hageja elab emaga. Kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist. Hageja

igakuised vajadused on 1047 eurot kuus (sh eluase 675 eurot, toit 150 eurot, sidekulud 8 eurot,

tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, kulud seoses kooliga 24 eurot, riided-jalanõud 100

eurot, kulutused lisaõppele 30-50 eurot). Lapse erivajadusest tulenevalt on lapsele vajalikud

kõrvalteenused, milleks puudub võimalus.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuise elatise alates 13.06.2024 kuni hageja

täisealiseks saamiseni 400 eurot kuus.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja elab hageja ja

tema emaga koos. Kostja maksab igakuiselt korteri üüri ja muude jooksvate kulutuste eest, nt

toidukulu. Kostja annab hagejale ka taskuraha ning raha trenni jaoks. Lapsele vajalik kõrvalteenus

on logopeed, mis on kooli poolt tasuta. Hagi esitamise ajal elasid lapsevanemad nädal aega lahus,

aga siis hakkasid jälle koos elama. Ühine elukoht oli sel ajal XXX, käesoleval ajal on XXX.

Vastavalt kokkuleppele kostja tasub üüri ja lapse ema kommunaalkulude eest. Kostja palub jätta

hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja

hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

5. Hageja märkis hagis, et talle ei ole kostja elukoht teada. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et

lapsevanemad elavad koos käesoleva ajani, millistele väidetele hageja vastu vaielnud ei ole. Kostja

esitas 23.02.2024 üürilepingu (dtl 35), mille kohaselt elavad XXX korteris hageja, hageja ema,

kostja ja M. J.. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et pooled elavad koos.

6. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse

elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral

lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning

tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse

vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab

ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (2-18-6491, p 13.1). Lapse vahelduva elukoha

olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele

arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu

hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste

katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise

põhiraskus siiski ühel vanematest (2-18-6491, p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse

kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse

kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud

seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel

kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha

puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi (2-18-6491, p 13.3). Kohtupraktikas on leitud, et ka

olukorras, kus vanemad ei ela ühise leibkonnana, kuid elavad ühes elamus, tuleb kindlaks teha, kas

laste vahetu ülalpidamine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt, või on ühel vanematest

laste ülalpidamisel oluliselt suurem koormus. Viimasel juhul võib lastel olla teise vanema vastu

elatise saamise nõue (Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2025 kohtuotsus tsiviilasjas 2-22-13656, p

23).

7. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele, mille kohaselt tasub kostja ühise elukoha üüri ja

osaleb ka muude jooksvate kulude kandmises, andes ülalpidamist vahetult, kuigi kohus selleks

hagejale menetluses võimaluse andis, viimati 11.11.2025. Kostja väidab sisuliselt, et lapsevanemad

elavad ühise leibkonnana. Hageja ei vastanud ühelegi kostja kirjalikult esitatud seisukohale ega

ilmunud mõjuva põhjuseta ka kummalegi asjas peetud istungile. Kohus loeb nimetatud kostja

väited hageja poolt TsMS § 231 lg 4 alusel omaks võetuteks.

8. Kuivõrd kostja elab lapsega koos ning osaleb tema kasvatamises, sh temaga seotud kulude

kandmises vahetult, puudub kostjal kohustus ülalpidamise andmiseks elatise maksmise teel. Kohus

jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik