2-25-125002/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja põhivõlgnevus 226,41 eurot, Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja viivise 0,065% päevas
Legislator headnote
AI generated2-25-125002/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja põhivõlgnevus 226,41 eurot, Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja viivise 0,065% päevas
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andrea Lega
Kohtujurist
Andrei Polovnjov
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.01.2026, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-125002
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi T P vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
450,53 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659;
asukoht: Sõpruse puiestee 145, 13425 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: B T (e-post xxx);
Kostja: T P (isikukood xxx; elukoht xxx).
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja põhivõlgnevus 226,41 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 140,40 eurot.
3. Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja viivise 0,065% päevas
tasumata põhivõlgnevuse jäägilt alates 10.12.2025 kuni põhivõlgnevuse summas
226,41 euro täitmiseni.
4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Jätta kõik menetluskulud kostja T P kanda.
7. Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja menetluskulu summas 280
eurot (riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja põhjendatud
õigusabikulu 120 eurot).
8. Mõista kostjalt T P hageja AS-i Elisa Eesti kasuks välja viivis VÕS § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses väljamõistetud menetluskuludelt alates otsuse
jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-25-125002
teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu selgitused
1. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse
nõue on TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 18.12.2025 kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu
määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud
asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku
põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral
õiguslikult põhjendatud.
2. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
3. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises
ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
4. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata
jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
5. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3
sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud
täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude
rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses
kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus
2-25-125002
määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu
menetluskulud kostja kanda.
Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 667 eurot (riigilõiv 140 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot) ja menetluskuludelt
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud
menetluskulu. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele
osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning
esitatud tõendeid. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk
ja sisu ei eelda menetlusdokumentide koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset
ajakulu. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud
õigusabikuludeks 120 eurot. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 280 eurot ning menetluskuludelt
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
7. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui
kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust
kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri
2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
/allkirjastatud digitaalselt/
Andrea Lega
kohtunik