2-25-21466/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21466

Tsiviilasi

L.E hagi P.N-i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.E (isikukood XXX)

Kostja: P.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

15.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.E hagi P.N-i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada L.E (isikukood XXX) ja P.N-i (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud

07.06.2023 Narva Linnavalitsuses.

3. L.E nimeks jääb pärast otsuse jõustumist L.E.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-25-21466

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. L.E (hageja) esitas Viru Maakohtule 10.12.2025 hagi P.N-i (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 07.06.2023. Pooled läksid

lahku 2025. aasta maikuus seoses kostja alkoholi tarvitamise ja püsiva töö puudumisega.

Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud.

2.

15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et on

juba septembris 2025 andnud kostjale võimaluse, võttes lahutuse hagi tagasi, kuid kostja seda

võimalust ei kasutanud ja ei ole tegelenud oma alkoholiprobleemiga. Kostja oli nõus

lahutusega tingimusel, et hageja vahetab oma perekonnanime ja tagastab abielu jooksul talle

ostetud asjad. Kostja nõustus, et tarvitab alkoholi, kuid põhjendab seda asjaoluga, et tabas

oma naise teise mehega suhtlemas ja teisel korral voodist. Kostja ei ole nõus, et hageja tema

perekonnanime endale jätab.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 07.06.2023 Narva Linnavalitsuses (dtl 4).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja nõustus abielu

lahutamisega, siis tema käitumisest on näha, et ta ei soovi abielu lahutada ja ta väljendab

hageja suhtes kiindumust. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu

jätkamine ei ole enam võimalik. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 istungil ka leppimisaja

võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal

veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kohus ei pea seetõttu

põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist

tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus

astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused

abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtu arvates saab poolte abielusuhteid pidada lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik

ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada

7. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

8. Hageja ei soovinud oma varem kantud perekonnanime taastada. Kostja vaidles vastu ja

leidis, et hagejal ei ole lahutuse korral õigust tema perekonnanime kanda. Nimeseaduse (NS)

§ 11 lg 1 järgi võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. Kohus leiab, et hagejal puudub abielu lahutades kohustus muuta on

perekonnanime, mille ta abielu sõlmimisel valis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2 (3)

2-25-21466

9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)