2-25-10066/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-25-10066

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026 Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

Aktsiaselts K.G. Knutsson hagi A, B ja C vastu tehingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks,

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kostjate

tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega

Hagihind

15 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Aktsiaselts K.G. Knutsson (rk 10169266)

Hageja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Kelli Ristal,

e-post kelli@ristal.ee)

Kostja I: A (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

Kostja II: B (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

Kostja III: C (ik XXX, aadress xxx, e-post: xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada kehtetuks A ning B ja C vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnisasja

(reg.nr. xxxxx) müügileping ja asjaõigusleping.

3. Kohustada At, Bt ja Ct andma nõusolek otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud

kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande muutmiseks selliselt, et kustutada B ja

C ühisomanike kanne ja kanda kinnistu omanikuna sisse A.

1

4. Asendada A, B ja C nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande

muutmiseks käesoleva kohtuotsusega.

5. Viru Maakohtu 27.06.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

(kohtulik hüpoteek) jääb kehtima kuni kinnistusraamatu kannete

muutmiseni.

Menetluskulud

6. Jätta menetluskulud A kanda.

7. Välja mõista Alt Aktsiaselts K.G. Knutsson kasuks menetluskulud 1700 eurot.

8. Välja mõista Alt Aktsiaselts K.G. Knutsson kasuks viivis menetluskuludelt (1700

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 06.11.2024 kohtumäärusega

maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr 2-24-134057 kohustati võlgnikke Novo Auto OÜ ja At

solidaarselt tasuma Aktsiaselts K.G. Knutsson põhinõudeid 8000 eurot,

riigilõivu 240 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 13.11.2024 algatati Novo Auto OÜ suhtes

täitemenetlus nr 066/2024/4561 ja A suhtes täitemenetlus nr 066/2024/4562. Hageja raha

saanud ei ole. Kohtutäitur teatas 27.05.2025 e-kirjaga, et võlgnikel puudub

realiseerimiskõlblik vara, mille arvelt saaks nõuet täita. A tegi 04.07.2024 tehingu, millega

müüs endale kuuluva kinnisvara asukohaga Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa

linnaosa, XXX juurdelõige ja Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, XXX

Cle ja Ble ning 09.07.2024 tegi A Novo Auto OÜ nimel tehingu, millega müüs kinnistu

asukohaga Ida-Viru maakond, KohtlaJärve linn, Sompa linnaosa, XXX ning Ida-Viru

maakond, Kohtla-Järve linn, Sompa linnaosa, YYY Dle.

2. Tulenevalt TMS § 187 lg 2 on hagejal õigus kostjate I-III vastu tagasivõitmist nõuda,

sest hagejal on kostja I vastu täitedokument, mis on muutunud sissenõutavaks ning nõude

rahuldamine on ebareaalne. Kostja I on võõrandanud talle kuuluva kinnisasja oma

lähikondsetele (TMS § 188 lg 2), vanematele. Igasugune võlgniku vara vähendamine võib

kahjustada võlausaldajaid ja olla tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate

huvidele (RKTKo 3-2-1-111-16 p 20). Kui kinnistu ostu-müügilepingus kostjad väitsid

notarile, et kinnistu müügihind tasaarvestatakse kostja I võlgnevusega kostjate II ja III ees,

siis nüüd kohtumenetluses väidetakse, et kostja II ikkagi ostis kinnistu. Tegelikkuses on

kostjate vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnistu müügileping oma sisult pigem kinkeleping

(TMS § 189 lg 1, Riigikohtu otsus 3-2-1-41-13 p 12), sest kostjad ei ole tõendanud kostja I

võlgnevust kostjate II-III ees, ega ka asjaolu, et kostjad II-III oleksid enne müügilepingu

sõlmimist juba kostjale I müügihinna tasunud. Hageja palub tunnistada tagasivõitmise

korras kehtetuks A ja B ja C vahel 04.07.2024 sõlmitud kinnisasja müügileping ja

2

asjaõigusleping. Kustutada kanne, millega on kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx teise

jakku kantud ühisomanikena B ja C ning teha uus kanne, millega omanikuna sisse kanda

tagasi A. Asendada vajalikud poolte tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.

II KOSTJATE VASTUSED

3. Kostja C kohtule vastust hagile ei esitanud.

4. Kostja, B vastuse kohaselt poeg, A kavatses laieneda ja kolida soodsamale

territooriumile ja Sompas XXX asuva territooriumi müüa. Pakkusin, et ta müüks selle

mulle. Tasapisi andsin talle oma palgast raha. Poja rahaasjadesse ei sekkunud ja nendega

kursis ei ole.

5. Kostja, A vastuse kohaselt lõi ta ettevõtte Novo Auto OÜ, mis alguses asus aadressil

XXX, Sompa linnaosa, Kohtla-Järve. Ettevõttes töötas minu isa B. Alguses läks ettevõttel

hästi minu sooviks oli rentida suurem territoorium, et omakorda anda see allrenti. Mu isa

pakkus osta vana territoorium välja. Kuna tal ei olnud tervet summat, siis leppisime kokku,

et ta maksab mulle võimaluse korral. B tasus raha osade kaupa, kuid vormistada kinnisvara

omandit isa nimele me ei jõudnud. Kui ettevõttel tekkisid rahalised raskused, siis

vormistasime tehingu, kuna ma kartsin jääda ka isale võlgu. Tegelikkuses oli kogu summa

isa poolt makstud 3 aastat tagasi ning oleks ebaõiglane jätta isa kinnisvarast ilma. Ma ei

rääkinud isale oma rahalistest raskustest. Tal on probleemid tervisega.

III KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb

rahuldada. Hageja on esitanud hagi võlgniku tehtud tehingu tagasivõitmise korras

kehtetuks tunnistamiseks. Täitemenetluses tehingu tagasivõitmise alus on sätestatud TMS

§-d 187, 188 ja 190. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on kostja I vastu täitedokument,

hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole

kaasnenud hageja nõuete rahuldamist. TMS § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada

hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas

sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi

tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist

täitemenetluses. Lõike 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on

täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et

sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 sätestab, et kohus

tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja

tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide

kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Lõike 2

kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise

võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud

enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Lõike 3 kohaselt võlgniku

lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

7. Kohus leiab, et TMS §-s 187 sätestatud tagasivõitmise nõude esitamise eeldused on

täidetud. Hagejal on kostja, A vastu sisse nõutavaks muutunud nõue, kohtutäituri

25.05.2025 tõendist nähtub, et A suhtes on alustatud täitemenetlus nr 066/2024/4562

täitedokumendist (kohtulahend tsiviilasjas 2-24-134057) tuleneva nõude täitmiseks.

Kohtulahendist tsiviilasjas 2-24-134057 nähtub, et hageja nõude suurus on 8260 eurot.

Kostjad on 04.07.2024 teinud tehingu sõlmides kinnisasja (reg.nr. xxxxx) müügilepingu ja

3

asjaõiguslepingu. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul võib igasugune võlgniku vara

vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust

tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kuna võlgnik võib tehingu sõlmimisel

arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata

sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega

(RKTKo 3-2-1-62-12 p 10). Tehing on tehtud võlgniku, A, tema isa, B ja isa uue abikaasa

C vahel. Viimased on võlgniku lähikondsed ning tehinguga on kahjustatud võlausaldajate

huve. A on võõrandanud vara, mille realiseerimisel täitemenetluses oleks saanud rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

8. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja tunnistada kehtetuks A ning B ja C vahel

04.07.2024 sõlmitud kinnisasja (reg.nr. xxxxx) müügileping ja asjaõigusleping.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohutatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega

tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek,

kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku

andmise kohustus. Hageja on vastavad nõuded kohtule esitanud ning järelikult tuleb

kohustada kostjaiod andma nõusolek kinnistu (reg.nr. xxxxx) omanikukande muutmiseks

ja asendada kostjate nõusolek omanikukande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega.

9. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi

tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise

tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled

ei taotle abinõu tühistamist. Kohtu hinnangul tuleb Viru Maakohtu 27.06.2025 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) jätta kehtima kuni kinnistusraamatu

kannete muutmiseni, kuna see tagab kohtulahendi täitmise.

Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Üldjuhul

kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti, samas

on kohtul alati õigus kohaldada ka TsMS § 162 lg 4.

Kohus leiab, et kuna menetlus oli tingitud kostja I, A tegevusest, on õiglane jätta

menetluskulud tema kanda, mitte kostjate kanda solidaarselt nagu taotleb hageja. Kostjad

II ja III selliste kulude eest vastutama ei pea, kuna menetlus ei ole nende põhjustatud ja

huvides ning kulude jätmine ka nende kanda oleks äärmiselt ebaõiglane.

11. Hagejat esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud riigilõivu kokku

980 eurot ja õigusabi on hagejatele osutatud 4,30 tundi tunnihinnaga 160 eurot, kokku 720

eurot. Kokku menetluskulud 1700 eurot (ilma käibemaksuta). Riigilõivud 980 eurot on

kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on

vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS §

175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind põhjendatud ja

4

vajalik. Kokku on menetluskulud 1700 eurot (980+720), mis tuleb kostjalt I, Alt hageja

kasuks välja mõista.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja hageja taotlusel tuleb kostjalt, Alt välja mõista viivis

menetluskuludelt.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

5