2-25-20418/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-20418

Tsiviilasi

S.L hagi C.N-i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S.L (isikukood XXX)

Kostja: C.N (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

15.01.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.L hagi C.N-i vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada S.L (isikukood XXX) ja C.N-i (isikukood XXX) abielu, mis on sõlmitud

31.07.2025 Narva Linnavalitsuses.

3. S.L nimeks jääb pärast otsuse jõustumist S.L.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

2-25-20418

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED

1. S.L (hageja) esitas Viru Maakohtule 26.11.2025 hagi C.N (kostja) vastu abielu lahutamise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 31.07.2025. Abielulised suhted on

lõppenud alates 22.11.2025. Abielusuhted on lõplikult ja pöördumatult lõppenud, ühine

pereelu ei ole võimalik ning ühist majapidamist ei peeta. Pooled on pikka aega elanud eraldi

ning tegelik kavatsus abielu taastada puudub. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine

õnnestunud.

2. Kostja esitas 30.12.2025 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu ja ei soovi abielu

lahutada. Kostja leidis, et abielu on võimalik taastada ja palus määrata pooltele leppimisaja.

3.

15.01.2026 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud nõus

abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada.

5. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri

andmetel on poolte abielu sõlmitud 31.07.2025 Narva Linnavalitsuses (vt nt dtl 3).

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

7. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu

lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu

ei taasta. Toimiku materjalidest ning poolte antud seletustest nähtub, et poolte abielulised

suhted on lõppenud vähem kui 2 kuud tagasi. Pooled elavad sellest ajast eraldi ja ei suhtle

omavahel. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja soovib abielu jätkata ja selgitas, et ta leiab

omale sissetuleku, mis olukorda on alati parandanud. Kohtu hinnangul nähtub esitatud

seisukohtadest, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Arvestades poolte jahenenud

suhteid ning soovimatust toetavaid suhteid taastada, ei pea kohus võimalikuks poolte

lepitamist. Kohus selgitas hagejale 15.01.2026 ärakuulamisel ka leppimisaja võimalust TsMS

§ 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha

abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357

lg 1 alusel peatada.

8. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam

võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam

abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa

sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu

lahutada.

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2 (3)

2-25-20418

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)