2-25-7220/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7220

Tsiviilasi

J.I hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vastu Eesti

Evangeelse Luterliku Kiriku 03.12.2024 otsuse nr 152

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja J.I (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras

advokaat Jüri Sulin

Kostja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (registrikood

80208720)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.11.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada J.I määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372

lg 5).

Asjaolud

1. J.I (hageja) 09.05.2025 esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku

(kostja, EELK) vastu, milles palus kehtetuks tunnistada kostja konsistooriumi 03.12.2024

otsus nr 152 tagandada hageja EELK vaimulikust ametist ja kustutada ta EELK vaimulike

nimekirjast alates 03.12.2024.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja EELK Kuusalu Laurentsiuse Koguduse kirikuõpetajana

alates 1997. aastast. 03.12.2024 tegi EELK konsistoorium otsuse, millega määras EELK

kirikuseadustiku § 92 lg 1 p 1, § 93 lg 1 p 2 ja § 93 lg 2 alusel ja seoses raske kirikliku väärteo

(ametivande rikkumine) sooritamisega ning peapiiskopi ettepanekul tagandada hageja EELK

vaimulikust ametist ja kustutada ta EELK vaimulike nimekirjast alates 03.12.2024.

Hageja esitas 12.12.2024 konsistooriumile nõude vaimuliku ametist tagandamise ja vaimuliku

nimekirjast kustutamise otsustamiseks kirikukogus. 04.03.2025 saatis kostja hagejale

25.02.2025 EELK Kirikukogu Õiguskomisjoni koosoleku otsuse, milles leiti, et vaidlustatav

otsus on õiguspärane.

Hageja leiab, et õiguskomisjoni 25.02.2025 otsus ei ole õiguspärane ning see tuleks tühistada

koos 03.12.2024 otsusega. 03.12.2024 otsus kuulub tühistamisele organi otsusena. Hageja

käsitab 12.12.2024 avaldust kostja õiguskomisjonile organisisese vaidemenetluse avaldusena

tulenevalt kirikuseadustiku § 388 lg-st 1. Kostja otsust saab mittetulundusühingute seaduse

(MTÜS) § 24 ja 241 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 alusel kohtus

vaidlustada. TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud tähtaeg algas 05.03.2025, mil hageja sai kätte kostja

25.02.2025 otsuse.

Isegi kui vaidlustatavaks otsuseks tuleks lugeda 03.12.2024 otsus, peatus hageja nõude

esitamise aegumise tähtaeg TsÜS § 160 lg 2 p 8 alusel riigi õigusabi taotluse esitamisega

03.03.2025.

2. Maakohus jättis hagiavalduse 05.06.2025 määrusega käiguta ning palus hagejal täpsustada

hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus selgitas, et vaidlustatud otsusega ei ole hagejat

MTÜ liikmete hulgast välja arvatud, vaid pigem on kostja hagejaga 03.12.2024 lõpetanud

töösuhte, sest hageja ei saa enam vaimulikuna edasi töötada. Maakohus palus hagejal välja

tuua, milline on tema põhjendatud huvi sellise otsuse vaidlustamiseks ja kehtetuks

tunnistamiseks. Samuti palus maakohus hagejal täiendavalt selgitada ja põhistada, miks ta

leiab, et õiguskomisjoni näol on tegemist juhtorganiga, kelle otsuseid saaks kohtus

vaidlustada.

3. Hageja esitas 25.06.2025 hagiavalduse täpsustuse, milles selgitas, et tema huvi kostja

otsuse vaidlustamisel seisneb eelkõige selles, et ta saaks edasi teenida vaimuliku ametis.

Hageja pöördus kostja vastu ka töövaidluskomisjoni poole, kuid seal leiti, et poolte vahel

sõlmitud lepingu alusel ei ole töösuhet tekkinud. Seega ei saa hageja oma eesmärki saavutada

töövaidluses. Hageja on küll edasi EELK kui MTÜ liige, kuid ainuüksi liikmeks olemine ei

anna hagejale õigust nõuda enda nimetamist vaimulikuks. Otsuse kehtetuks tunnistamise

korral tekiks hagejal võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna.

EELK õiguskomisjon on organ, kelle otsuseid saab vaidlustada TsÜS § 38 lg 1 ja MTÜS § 24

lg 7 alusel. EELK kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 4 sätestavad, et kirikukogu

moodustab revisjoni-, õigus- ja nomineerimiskomisjoni alaliste organitena. Kirikukogu on

EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ, kelle otsused on siduvad kogu EELK-le.

Juhul kui kohus ei tunnista 25.02.2025 otsust vaidlustatavaks organi otsuseks, tuleks lugeda,

et 03.12.2024 otsus on vaidlustatud õigeaegselt, kuna otsuse lõplikkus realiseerus alles pärast

õiguskaitsevõimaluste ammendumist 25.02.2025 otsusega.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

hagi rahuldamine ei ole selles esile toodud asjaolude õigsust eeldades võimalik.

4.1. TsÜS § 38 alusel on võimalik üksnes sellise organi otsuse kehtetuks tunnistamine, mis on

käsitletav juriidilise isiku organina TsÜS § 31 tähenduses. TsÜS § 31 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu

olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu.

Kirikuseadustiku § 129 p 1 kohaselt on konsistooriumi pädevuses lisaks põhikirjas nimetatule

kirikukogu otsuste täideviimiseks vajalike otsuste ja määruste vastuvõtmine. Kirikuseadustiku

§ 107 lg 4 kohaselt on kirikukogu alalised komisjonid revisjonikomisjon, õiguskomisjon ja

nomineerimiskomisjon. Sama paragrahvi viienda lõike kohaselt õiguskomisjon: 1) vaatab läbi

kõigi kirikukogule esitatavate õigusaktide eelnõud ning konsistooriumile esitatavate

normatiivse sisuga aktide eelnõud; 2) esitab kirikukogule ja konsistooriumile eelnõusid ja

päevakorraküsimusi; 3) annab arvamuse kaebuste kohta, mida esitatakse peapiiskopi, piiskopi

või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale.

Põhikirja § 22 kohaselt on kirikukogu EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ.

Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le, tema ametiisikutele ja kogudustele.

Põhikirja § 35 p 1 järgi on konsistooriumi pädevuses on kirikukogu otsuste täideviimine.

Ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kirikukogu 03.12.2024 otsuse vaidlustamise tähtaeg

hakkas kulgema alates õiguskomisjoni otsuse tegemisest ehk alates 25.02.2025.

Kirikuseadustikust tuleneb, et õiguskomisjoni pädevuses on arvamuse andmine peapiiskopi,

piiskopi või konsistooriumi otsuste seaduslikkuse peale ning tegemist ei ole juhtorganiga,

kelle otsuseid saaks kohtus vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust vaidlustada

kostja õiguskomisjoni otsust, kuna tegemist ei ole organi otsusega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse tähenduses.

4.2. Hageja poolt vaidlustatud otsus võeti vastu 03.12.2024 ning edastati hagejale 04.12.2024.

TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud otsuse kolmekuuline vaidlustamise tähtaeg saabus seega

04.03.2025. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.05.2025, seega pärast TsÜS § 38 lg-s 5 ette

nähtud tähtaega.

4.3. Hageja esitas küll töövaidluskomisjonile kostja vastu avalduse töötasu, kahjuhüvitise ja

viiviste nõuetes, kuid rahuldamata jäetud töövaidluskomisjoni otsust ta kohtus ei

vaidlustanud. Sellest aga ei järeldu, et hageja ja kostja vahel puudub töölepinguline suhe.

Hageja poolt väljendatud peamiseks eesmärgiks on naasta oma töökohustuste juurde, kuid

seda eesmärki esitatud hagiga võimalik saavutada ei ole.

4.4. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning vabastas ta

TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu tasumisest riigi tuludesse.

Määruskaebus

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse. Samuti palus hageja vabastada end menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest.

5.1. Kirikukogu õiguskomisjon on käsitatav organina, kelle otsuseid saab vaidlustada. Hageja

jääb selle osas hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde.

5.2. Kuna maakohus leidis, et hagi kostja 03.12.2024 otsuse vaidlustamiseks on esitatud

hilinenult, järeldub sellest, et vähemalt 03.12.2024 otsus on TsÜS § 38 mõistes vaidlustatav.

Hageja jääb selle juurde, et aegumistähtaeg peatus TsÜS § 160 lg 2 p 8 alusel hageja poolt

03.03.2025 riigi õigusabi taotluse esitamisega, mille kohus 17.03.2025 määrusega rahuldas.

5.3. See, kas hageja ja kostja vaheline suhe oli käsitatav töölepingulise või mõne muu

õigussuhtena, ei oma käesolevas asjas menetlusse võtmise otsustamisel tähtsust. Hageja

soovitud eesmärki pole võimalik töölepingu seaduse (TLS) sätete abil saavutada, kuivõrd TLS

ei näe ette töölepingu kohustuslikku ennistamist.

5.4. EELK sisekord ega seadus ei näe ette, et EELK karistusotsus aeguks. Sellisel otsusel on

hageja jaoks püsiv ja lõplik mõju. EELK otsuse kehtetuks tunnistamise korral tekiks hagejal

võimalus esitada taotlus taas teenida vaimulikuna.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

8. Maakohus leidis ekslikult, et hagiavaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada

ning esineb TsMS § 371 lg 2 p-s sätestatud alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

8.1. Kostja kirikuna on usuline ühendus kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 2 lg 1

tähenduses. KiKoS § 5 lg-st 1 tulenevalt kohaldub usulistele ühendustele MTÜS ning KiKoS

§ 5 lg 2 näeb ette, et usulise ühenduse põhikirjas võib ette näha erisusi MTÜS-s liikmeskonna

ja juhtimise kohta sätestatust, kui need tulenevad usulise ühenduse ajalooliselt väljakujunenud

õpetusest ja struktuurist. Seega on usuliste ühenduste organid ja juhtimise korraldus

põhimõtteliselt nende endi põhikirja määrata. Ka usulise ühenduse organi otsuseid saab

kohtus TsÜS § 38 ja MTÜS §-de 24 ja 241 alusel vaidlustada (vt ka V. Kõve. Usuvabadus vs

usuorganisatsioonide vabadus. Usuorganisatsiooni eristamine mittetulundusühingutest ja selle

põhjendatus. – Juridica 2024, nr 8, lk 571–583).

8.2. Maakohus ekslikult käsitanud TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud tähtaega õigustlõpetava

tähtajana ning leidnud, et pärast kolmekuulise tähtaja möödumist ei saa otsuse kehtetuks

tunnistamise nõudega kohtusse pöörduda. Tegemist on aegumistähtajaga, mille möödumine ei

lõpeta õigustatud isikule kuuluvat õigust esitada kohtule nõue otsuse kehtetuks

tunnistamiseks, kuid nõue jääb rahuldamata, kui juriidiline isik esitab nimetatud vaidluses

aegumise vastuväite (TsÜS komm (2023), § 38, p 3.4.2). Ka MTÜS § 24 lg 1 teises lauses on

öeldud, et otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse

vastuvõtmisest (vt ka RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 25). Seega ei saa maakohus

hagiavalduse menetlusse võtmisel anda omaalgatuslikult hinnangut nõude aegumisele ning

jätta hagi sel põhjusel menetlusse võtmata.

8.3. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et EELK kirikukogu õiguskomisjon ei ole kostja

organ TsÜS § 31 lg 1 ega MTÜS § 31 tähenduses.

Maakohus on viidanud kostja põhikirjale (kättesaadav arvutivõrgus: https://eelk.ee/kiriku-

korraldus/seadusandlus/pohikiri/) ning lisaks EELK

kirikuseadustikule (kättesaadav

arvutivõrgus: https://eelk.ee/kiriku-korraldus/seadusandlus/kirikuseadustik/),

mis lähtub

EELK põhikirjast ning on kiriku seadusandluse kodifikatsioon (kirikuseadustiku § 2 lg-d 1 ja

2).

Kostja põhikirja 5. peatükis on loetletud kostja juhtimiseks moodustatud organid, mille alla

kuulub ka konsistoorium. Põhikirja § 30 kohaselt on konsistoorium EELK valitsus, kellel on §

33 lg-st 1 tulenevalt õigus vastu võtta konsistooriumi pädevusse (kirikuseadustiku § 129)

kuuluvaid otsuseid. Kuigi kirikukogu on põhikirja § 22 järgi EELK kõrgeim organ, ei saa

kirikukogu juurde moodustatud õiguskomisjoni käsitada eraldiseisva organina, kelle otsuseid

saaks kohtus vaidlustada. Nagu ka maakohus välja tõi, on õiguskomisjoni eesmärgiks

valdkonna küsimuste arutamine ning peapiiskopi, piiskopi või konsistooriumi otsuste

seaduslikkuse osas arvamuse andmine (vt kirikuseadustiku § 104 lg 1 ja § 107 lg 5 p 3).

Hageja tõi hagis välja, et ta esitas õiguskomisjonile konsistooriumi otsuse peale kaebuse

kirikuseadustiku § 388 lg 1 p 3 alusel, mis näeb ette, et kirikliku väärteo toimepanemise eest

karistatul on õigus esitada kaebus tema kohta tehtud karistamisotsuse peale õiguskomisjonile,

kui karistuse määramisel on rikutud õiguskorda ning kui peapiiskop ei ole karistamisotsust

tühistanud.

Kuigi õiguskomisjon ei ole kostja organ, on kostja enda põhikirja ja põhikirjal põhineva

kirikuseadustikuga näinud ette, et konsistooriumi otsuse saab esmalt vaidlustada

õiguskomisjonis. Seega kuigi hageja saab kohtus vaidlustada konsistooriumi kui kostja organi

03.12.2024 otsust, hakkab hageja nõude aegumistähtaeg kulgema siiski õiguskomisjoni

otsusest teadasaamisega. Vastasel korral ei oleks õiguskomisjoni poole pöördumisel ja

komisjoni otsusel mõtet.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

10. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)