2-23-3434/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
Legislator headnote
AI generated2-23-3434/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Lõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-3434
Tsiviilasi
M. K. maksejõuetusmenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine,
usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: M. K. (IK XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (Jõe 2,
II korrus, 10151 Tallinn, e-post XXX, telefon
+3725026222)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise
tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks
vajalike väljamaksete tegemiseks.
2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
Jrk Võlausaldaja nimi ja registrikood
Tunnustatud ja
saamata nõue (EUR)
Rahulda
misjärk
Jaotis,
%
1. XXX, registrikood XXX
4 489,68
II
67,7828
2. B OÜ, registrikood XXX
2 133,95
II
32,2172
Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või
kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
3. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus osaliselt.
4. Määrata ja mõista välja pankrotihaldurile Jüri Truutsi tasu 2 046,00 eurot (sh käibemaks),
M. K. pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o
OÜ-le Autente Menetlusteenused, arvelduskonto XXX.
5. Vabastada pankrotihaldur Jüri Truuts M. K. pankrotimenetluses pankrotihalduri
ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
6. M. K. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise
menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
7. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses M. K. usaldusisikuks Jüri Truuts.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal
aruande.
Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.
Taotlus ja selle põhjendused
Viru Maakohtu 20.04.2023 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks
usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts. Lisaks algatati M. K. kohustustest vabastamise menetlus.
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.05.2023. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski
võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks.
Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 12.09.2023 määrusega kohus kinnitas lõpliku
võlausaldajate nimekirja.
16.12.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. K. pankrotimenetluse raugemise tõttu,
vabastada pankrotihaldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 3 295,92 eurot (sh käibemaks),
määrata halduri tasu büroole, määrata pankrotihalduri tasust 2 258,36 eurot väljamaksmisele
pankrotivara arvelt ning anda võlgnikule ülejäänud tasu maksmiseks menetlusabi 1 037,56 eurot,
jätkata 20.04.2023 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku
usaldusisikuks Jüri Truuts.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega
ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse
kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
M. K. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised
vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.
PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga
võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik
nimekiri on kinnitatud 12.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud
nõuete osas. Haldur esitas järgneva aruande.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:
Esemeline pankrotivara puudus. Midagi müüdud ei ole. Võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete
laekumisest (M. Ü. 2-8-2878, kohtutäitur R. P. kaudu) on pankrotivarasse saanud arvata 2 600,61
eurot.
Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende
katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud.
Pankrotivarast on tasutud usaldusisiku summas 342,00 eurot ja pangateenuseid 0,25 eurot. Mingeid
muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Usaldusisiku tasu on makstud riigi
vahenditest 725,00 eurot.
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:
Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:
Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:
Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt
saadaolevat vara.
Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:
Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes laekumiste
jälgimises ning kontole laekuva võlgniku sissetuleku arvutamises võlgniku käsutusse minevaks varaks
ning vastavate korduvate teatiste esitamises võlgnikule ja pangale.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või
registrikood
Tunnustatud
nõue (EUR)
Väljamakstud
summa (EUR)
Välja maksmata
nõue (EUR)
1. XXX, registrikood XXX
4 489,68
4 489,68
2. B OÜ, registrikood XXX
2 133,95
2 133,95
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur
kavatseb veel esitada:
Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur
ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada.
Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:
Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi.
Muud asjaolud:
Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 16.12.2025 on 2 258,36 eurot.
Prognoosi kohaselt kulub raha pankrotihalduri tasu tasumiseks. Võlgnik on esitanud kohustustest
vabastamise menetluse avalduse. Kohus on pankrotimäärusega algatanud võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest
vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Jüri Truuts. Pankrotivara hulgas puuduvad
vahendid pankrotihalduri poolt taotletatava pankrotihalduri tasu tasumiseks kogu ulatuses, kuid kuna
eelduslikult võiks puuduv osa pankrotihalduri tasust saada tasutud riigi poolse menetlusabi korras.
Seega ei ole ette näha menetluskulusid, mille tarbeks oleks vajalik kohtul teha üleskutse
menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Pankrotihaldur palub jätta kulud võlgniku pankrotivara
ja riigi menetlusabi kanda. Juhul, kui kohus siiski teeb avalikusele üleskutse menetluskulude deposiidi
tasumiseks, siis pankrotihalduri ettepanekul võiks see olla 3 000 eurot.
PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on
kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmine remondikulude
katteks ning läbimõtlemata uute laenude võtmine vanema tütre abistamiseks, mitte arvestades oma
sissetulekut ja tagasimaksmise võimalust, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus.
Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks
Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik aastatel 2021-2023.
PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86
sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on
võimalik. Võlgnik andis vande 10.05.2023.
PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu
poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut
tasuda pankrotimenetluse kulusid.
Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses
raugemisega.
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud
pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata
jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Halduri tasu
Pankrotihaldur taotleb pankrotivara arvelt tasu määramist toimingutasuna kolmekordses töötasu
alammääras, s.o summas 2 658,00, millele lisandub käibemaks, kokku 3 295,92 eurot. Võlgnik ja
võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et
halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt.
Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel
üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning
tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab
enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja
menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma
ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb
kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud
kulud.
Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud
taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja
menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses peab olema tagatud, et
pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad
mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas
pankrotimenetluse tulemustega.
Kuivõrd haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud ning
pankrotivarasse on laekunud raha võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete laekumisest, leiab
kohus, et antud juhul on põhjendatud halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12.
PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht
on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või
haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete
täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel
pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud
kalkulatsiooni alusel.
Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Jüri Truuts), kellele
määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka
pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on kaks
võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse
käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 15 tunni ulatuses.
Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid
võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida
nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid, koostada pankrotimenetlusega seotud
dokumente, teha väljamakseid võlausaldajatele jms.
Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast
(1 tund 110,00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 650,00 eurot
(lisandub käibemaks 396,00 eurot), s.o kokku 2 046,00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud
summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas
halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3.
Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 2 258,36 eurot,
tuleb halduri tasu kokku summas 2 046,00 eurot mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente
Menetlusteenused arvelduskontole.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus
pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 20.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise
menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur
võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast
kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus
võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse.
Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.
Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Jüri Truutsi.
Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb
võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,
siis seda otsima.
(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,
mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks
kohustatud isikutele teatama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku
osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,
millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab
kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest
(FiMS § 49 lg 9).
Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,
kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või
pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus
võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle
aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal
algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise
ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva
paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul
võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.
Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt
pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas
võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik
kohtule igal aastal aruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol
kohtunik