Legislator Case Law & Legislation
2-23-3434/22 AI generated

2-23-3434/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-23-3434/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Legislator headnote

AI generated

2-23-3434/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Lõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-3434

Tsiviilasi

M. K. maksejõuetusmenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine, halduri tasu määramine,

usaldusisiku nimetamine; kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. K. (IK XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts (Jõe 2,

II korrus, 10151 Tallinn, e-post XXX, telefon

+3725026222)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M. K. (IK XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise

tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks

vajalike väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jrk Võlausaldaja nimi ja registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue (EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. XXX, registrikood XXX

4 489,68

II

67,7828

2. B OÜ, registrikood XXX

2 133,95

II

32,2172

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus osaliselt.

4. Määrata ja mõista välja pankrotihaldurile Jüri Truutsi tasu 2 046,00 eurot (sh käibemaks),

M. K. pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o

OÜ-le Autente Menetlusteenused, arvelduskonto XXX.

5. Vabastada pankrotihaldur Jüri Truuts M. K. pankrotimenetluses pankrotihalduri

ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.

6. M. K. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

7. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses M. K. usaldusisikuks Jüri Truuts.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal

aruande.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Taotlus ja selle põhjendused

Viru Maakohtu 20.04.2023 määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks

usaldusisiku ülesannetes Jüri Truuts. Lisaks algatati M. K. kohustustest vabastamise menetlus.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.05.2023. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski

võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks.

Pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ei moodustatud. 12.09.2023 määrusega kohus kinnitas lõpliku

võlausaldajate nimekirja.

16.12.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada M. K. pankrotimenetluse raugemise tõttu,

vabastada pankrotihaldur, määrata pankrotihalduri tasu summas 3 295,92 eurot (sh käibemaks),

määrata halduri tasu büroole, määrata pankrotihalduri tasust 2 258,36 eurot väljamaksmisele

pankrotivara arvelt ning anda võlgnikule ülejäänud tasu maksmiseks menetlusabi 1 037,56 eurot,

jätkata 20.04.2023 algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku

usaldusisikuks Jüri Truuts.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

M. K. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgnikul puuduvad rahalised

vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldajate nõuete väljamaksmiseks.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 12.09.2023 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud

nõuete osas. Haldur esitas järgneva aruande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

Esemeline pankrotivara puudus. Midagi müüdud ei ole. Võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete

laekumisest (M. Ü. 2-8-2878, kohtutäitur R. P. kaudu) on pankrotivarasse saanud arvata 2 600,61

eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende

katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole elatist pankrotivarast makstud.

Pankrotivarast on tasutud usaldusisiku summas 342,00 eurot ja pangateenuseid 0,25 eurot. Mingeid

muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Usaldusisiku tasu on makstud riigi

vahenditest 725,00 eurot.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Pankrotivara puudumise tõttu võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Pandiesemeid pankrotivara hulka ei kuulunud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta:

Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt

saadaolevat vara.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Võlgniku pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamistes laekumiste

jälgimises ning kontole laekuva võlgniku sissetuleku arvutamises võlgniku käsutusse minevaks varaks

ning vastavate korduvate teatiste esitamises võlgnikule ja pangale.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või

registrikood

Tunnustatud

nõue (EUR)

Väljamakstud

summa (EUR)

Välja maksmata

nõue (EUR)

1. XXX, registrikood XXX

4 489,68

4 489,68

2. B OÜ, registrikood XXX

2 133,95

2 133,95

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ja ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur

ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulud puuduvad, haldur ei ole teinud rahalisi kulutusi.

Muud asjaolud:

Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 16.12.2025 on 2 258,36 eurot.

Prognoosi kohaselt kulub raha pankrotihalduri tasu tasumiseks. Võlgnik on esitanud kohustustest

vabastamise menetluse avalduse. Kohus on pankrotimäärusega algatanud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust ning määrata usaldusisikuks Jüri Truuts. Pankrotivara hulgas puuduvad

vahendid pankrotihalduri poolt taotletatava pankrotihalduri tasu tasumiseks kogu ulatuses, kuid kuna

eelduslikult võiks puuduv osa pankrotihalduri tasust saada tasutud riigi poolse menetlusabi korras.

Seega ei ole ette näha menetluskulusid, mille tarbeks oleks vajalik kohtul teha üleskutse

menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Pankrotihaldur palub jätta kulud võlgniku pankrotivara

ja riigi menetlusabi kanda. Juhul, kui kohus siiski teeb avalikusele üleskutse menetluskulude deposiidi

tasumiseks, siis pankrotihalduri ettepanekul võiks see olla 3 000 eurot.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmine remondikulude

katteks ning läbimõtlemata uute laenude võtmine vanema tütre abistamiseks, mitte arvestades oma

sissetulekut ja tagasimaksmise võimalust, arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus.

Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks

Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik aastatel 2021-2023.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Võlgnik andis vande 10.05.2023.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut

tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

Halduri tasu

Pankrotihaldur taotleb pankrotivara arvelt tasu määramist toimingutasuna kolmekordses töötasu

alammääras, s.o summas 2 658,00, millele lisandub käibemaks, kokku 3 295,92 eurot. Võlgnik ja

võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et

halduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt.

Esiteks märgib kohus järgmist. PankrS § 127 kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta ning

tutvustab halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude kalkulatsiooni. PankrS § 661 kohaselt haldur esitab

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma

ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb

kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud

kulud.

Toimiku materjalidest nähtub, et haldur on küll võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitanud

taotluse, milles taotles tasu toimingutasuna, kuid samas ei ole ta seaduses sätestatud tasu ja

menetluskulude kalkulatsiooni esitanud. Kohus selgitab, et pankrotimenetluses peab olema tagatud, et

pankrotihalduri tasu kujunemine oleks prognoositav ja läbipaistev, et nii kohus kui võlausaldajad

mõistaksid, milliste ülesannete täitmise eest haldur tasu küsib ning kuidas on nõutav tasu kooskõlas

pankrotimenetluse tulemustega.

Kuivõrd haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni esitanud ning

pankrotivarasse on laekunud raha võlgniku sissetulekust ja debitoorsete nõuete laekumisest, leiab

kohus, et antud juhul on põhjendatud halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12.

PankrS § 65 lg 12 kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht

on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või

haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud

kalkulatsiooni alusel.

Arvestades, et võlgniku pankrotimenetluses oli algselt määratud usaldusisik (Jüri Truuts), kellele

määrati tasu mh võlgniku varalise olukorra ja kohustuste väljaselgitamise eest (mistõttu oli ka

pankrotihaldur võlgniku varalise seisundiga juba tuttav), käesolevas pankrotimenetluses on kaks

võlausaldajat ning et nõuete suhtes vastuväited puudusid, et ei pea kohus halduri pankrotimenetluse

käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd põhjendatuks enam kui 15 tunni ulatuses.

Nimetatud aeg on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud selleks, et teavitada võlausaldajaid

võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsida

nõudeavaldusi, korraldada võlausaldajate üldkoosolekuid, koostada pankrotimenetlusega seotud

dokumente, teha väljamakseid võlausaldajatele jms.

Lähtudes seega põhjendatud töötundidest ja halduri poolt usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast

(1 tund 110,00 eurot), on käesoleval juhul põhjendatud halduri tasu kokku summas 1 650,00 eurot

(lisandub käibemaks 396,00 eurot), s.o kokku 2 046,00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu nimetatud

summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3.

Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 2 258,36 eurot,

tuleb halduri tasu kokku summas 2 046,00 eurot mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente

Menetlusteenused arvelduskontole.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kohus algatas 20.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata end võlgniku usaldusisikuks.

Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Jüri Truutsi.

Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb

võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus

võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik