Legislator Case Law & Legislation
2-24-136383/6 AI generated

2-24-136383/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-136383/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

Legislator headnote

AI generated

2-24-136383/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-136383

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Alan Biin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-136383

OÜ Aktiva Finance Group hagi V. R. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2701,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, 10149 Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: XXX);

Kostja: V. R. (isikukood XXX; registreeritud elukoht XXX).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus

1745,31 eurot, intress 137,33 eurot, haldustasu 17,60 eurot, võla sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 373,98 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

1745,31 eurot lepingujärgses määras 21,60% aastas alates 23.01.2025 kuni põhinõude

(1745,31 eurot) täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 1371,33 euro ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Välja mõista kostjalt V. R. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskuludena tasutud riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ning õigusabikulud 240 eurot, kokku 645 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (645 eurot) tuleb kostjal V. R.l tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ´le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-24-136383

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank -

EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor

Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise

avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

AS I ja V. R. sõlmisid 28.06.2023 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu

2000 eurot. Kostjal on lepingust tulenev võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 20.10.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 7. osamakseni, s.o 20.01.2024. 25.01.2024 saatis esialgne võlausaldaja

kostjale e-tähtkirjana teatise lepingu lõpetamise kohta. AS I loovutas 30.01.2024 kostja vastase

nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu selgitused

Kostja sai 19.03.2025 menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO)

kaudu. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole, mistõttu teeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel

tagaseljaotsuse. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringuid Maksehäireregistritesse. Krediidiotsuse käigus on süsteem tuvastanud

pangakontolt kostja keskmise regulaarse sissetuleku 3459,65 eurot ja lepingu igakuine osamakse

suurus oli 80,37 eurot. Väljaminekuteks oli arvestatud 580 eurot. Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning

kohus leiab, et hagi asjaoludega on põhjendatud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise

põhimõtet. Kostja sai hagimaterjalid kätte, kuid omapoosleid vastuväiteid hagile ei esitanud.

Kohus on seisukohal, et hageja nõuded kuuluvad rahuldamisele.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt

2-24-136383

edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu

põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise

põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1

alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud

hagiavalduse koostamise eest on põhjendatud osaliselt. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning

esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav

tasu. Hageja lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab käesoleva tsiviilasja

puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot).

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 645 eurot (385+20+240). Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 645 eurot ning

menetluskuludelt (645 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin

Kohtunik