2-22-18014/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18014

Kohtuasi

Alaealiste W.Z-i ja C.N-i hagi L.G vastu elatise

nõudes ja W.Z-i vastu elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 28.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.G apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

W.Z-i suhtes 2300,76 eurot

C.N-i suhtes 1955,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: W.Z , isikukood XXX

Hageja II: C.N , isikukood XXX

hagejate seaduslik esindaja eestkostja Saaremaa

Vallavalitsus, registrikood 77000306, esindaja Kaide

Kiil

Kostja I: L.G , isikukood XXX

Menetluse liik

Kohtuistung 18.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata.

2. Jätta L.G apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus L.G kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-18014

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja I ja hageja II esitasid 30.11.2022 hagi kostja I ja kostja II (ema ja isa) vastu, nõudes

elatist alates 01.01.2023 miinimummääras. Hagejad elavad alates juunist 2022 Kuressaare

Perekodus ning nende eestkostja on Saaremaa Vallavalitsus. Vanemad ei kata laste

igapäevaseid kulusid.

1.1. Hagejad muutsid 05.02.2025 istungil kostja II vastu esitatud nõuet. Hagejad taotlesid

kostja II varasemalt kehtinud 177 euro suuruse elatise suurendamist miinimummäärani.

Varasemad maksekäsud tehti hageja I suhtes 30.05.2014 ja hageja II suhtes 09.06.2014.

1.2. Hageja I elatis kujunes järgmiselt: 01.01.2023–31.03.2023 255,64 eurot; 01.04.2023–

31.03.2024 300,33 eurot; alates 01.04.2024 327,72 eurot. Hageja II elatis kujunes perioodide

lõikes: 01.01.2023–31.03.2023 217,29 eurot; 01.04.2023–31.03.2024 255,28 eurot; alates

01.04.2024 278,56 eurot.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja I toetab lapsi

ise vastavalt nende vajadustele. Kostja I on andnud lastele sularaha ning teinud laste kontole

ülekandeid. Lapsed jäid elama isa juurde, sest laste isa rentis nende endist kodu edasi. Lapsed

viibivad vastavalt enda soovile ka kostja I juures ning üks hagejatest plaanib kolida kostja I

juurde.

2.1. Kostja II võttis hagejate nõuded õigeks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas hagid kostja I vastu osaliselt ja kostja II vastu õigeksvõtule

põhineva otsusega ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et hagejad elavad alates juunist 2022 Kuressaare Perekodus

Saaremaa Vallavalitsuse eestkostel. Vanemad ei anna ülalpidamist. Eestkostja ei saa

peretoetusi, kuna hagejad ei ela vanemate juures. Kohus leidis, et hagejatel on õigus saada

elatist mõlemalt vanemalt alates 01.01.2023.

3.2. Maakohus rahuldas hagid kostja I vastu osaliselt ja määras, et perioodil 01.01.2023–

31.03.2024 maksab kostja I kummalegi hagejale 80 eurot kuus. Alates 01.04.2024 maksab

kostja I kummalegi hagejale 100 eurot kuus.

3.3. Maakohus hindas kostja I terviseseisundit, sissetulekuid ja kulusid. Töötukassa otsus

27.05.2022 kinnitas töövõime puudumist ajavahemikus 22.06.2022–21.06.2027.

2-22-18014

Sotsiaalkindlustusamet määras keskmise puude toetuse 34,01 eurot kuus. Kohus arvestas, et

01.04.2023–31.03.2024 laekus kostjale I töövõimetoetus keskmiselt 558 eurot kuus ja sellest

ligikaudu 9% peeti täitemenetluses kinni. Ajavahemikus 01.09.2024–28.02.2025 laekus

kostjale I keskmiselt 572,55 eurot kuus, ülejäänu kandis Töötukassa kohtutäiturile.

3.4. Eluasemekulud kommunaalidele ja elektrile on ligikaudu 200 eurot, sidekulud 22 eurot.

Kohus võrdles sissetulekuid arvestusliku elatusmiinimumiga 345,8 eurot ja toidukorviga 153

eurot.

3.5. Maakohus järeldas, et kahe lapse miinimumelatis jätaks kostjale I enda ülalpidamiseks

ebapiisava summa. Kostja I peab kasutama vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks

ühetaoliselt.

3.6. Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu õigeksvõtule põhineva otsusega TsMS § 440 lg 1

järgi ja suurendas kostja II-lt hagejate kasuks varasemalt määratud elatist periooditi kehtiva

miinimumini. Menetluskulud jäid poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

4.1. Kostja I on täielikult töövõimetu, mis välistab sissetuleku teenimise tööturult. Kostja I

sissetulek piirdub töövõimetoetuse ja puudetoetusega ligikaudu 600 euro kuus. Kostja I

selgitab, et elatise tasumine kokku 200 eurot kuus kahele lapsele ei ole proportsionaalne.

Kostja I leiab, et selline koormus ohustab tema esmavajaduste katmist.

4.2. Kostja I igakuised kulud on 200 eurot eluasemele (kommunaalid ja elekter) ning 22 eurot

sidele. Täitemenetluses tehakse toetustest kinnipidamisi. Kostjale I laekus 04.2023–03.2024

keskmiselt 558 eurot kuus ning 09.2024–02.2025 keskmiselt 572,55 eurot kuus. 2024. aasta

elatusmiinimum on 345,8 eurot, kostjale I tuleb tagada inimväärikus ning toimetulek.

Vastustajate seisukoht

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus ei

rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (TsMS § 654 lõige 6).

7. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

8. Kostja I peamise väite järgi ei ole pärast elatise tasumist talle tagatud põhiseaduslik kaitse

puuduse korral. Kohtupraktikas on puuduse kohta selgitatud, et puuduse (ehk millal on isikul

õigus riigilt midagi nõuda) on seadusandja defineerinud peamiselt toimetulekupiiri kaudu: kui

inimese või perekonna sissetulek jääb alla igaks aastaks kehtestatud toimetulekupiiri, siis ei

piisa sellest minimaalsete esmavajaduste rahuldamiseks ja nad kannatavad materiaalset

puudust (SHS § 131 lõiked 1-3). Toimetulekupiirile vastav sissetulek peaks tagama inimese

2-22-18014

või perekonna minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele

kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131). Orientiiriks

toimetulekupiiri võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaameti

arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi (RKPJKo 05.05.2020, 5-20-1, p 21).

9. Kohtupraktikas on ka selgitatud, et elatise vähendamisel alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise

eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt

lapsega (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 14).

9.1. Siinsel juhul on maakohus eelnimetatud põhimõtteid õigesti rakendanud. Maakohtu

määratud elatise tasumisel on kostjale I tagatud toimetulek üle põhiseadusliku puuduse

orienteeruva piiri ning lapse ja vanemate ühetaoline kohtlemine. Kostja I tõi esile, et pärast

täitemenetluses tehtud mahaarvamisi laekub tema kontole keskmiselt 572,55 eurot kuus.

Pärast elatise tasumist kokku 200 eurot jääb seega kostjale I kätte 372,55 eurot kuus, mis

ületab 2024. aasta elatusmiinimumi 345,8 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi kostja I kanda. Kuna menetluskulude

hüvitamise taotlusi ei esitatud, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)