2-25-21174/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja L. G. (G., isikukood XXX) pankrot 16.01.2026 kell 14:00. Nimetada L. G. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business
Legislator headnote
AI generated2-25-21174/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kuulutada välja L. G. (G., isikukood XXX) pankrot 16.01.2026 kell 14:00. Nimetada L. G. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Määruse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2026, Rakvere
Tsiviilasja number
2-25-21174
Tsiviilasi
L. G. (G.) maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): L. G., isikukood XXX; elukoht: XXX;
e-posti aadress: XXX
Võlgniku usaldusisik: Svetlana Pilden, e-posti aadress:
XXX
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada L. G. maksejõuetusavaldus.
2. Kuulutada välja L. G. (G., isikukood XXX) pankrot 16.01.2026 kell 14:00.
3. Nimetada L. G. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Svetlana Pilden (Business
Law Firm OÜ, asukoht: J. Poska 12-4 10126 Tallinn, tel: 52 80 212, e-post: XXX).
4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.02.2026 kell 10:00. Võlausaldajate
esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja
PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise
alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas
pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid
avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude
sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel
esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude
esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle
kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt
võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega
ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral
rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist
vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6. Algatada L. G. (G., isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus.
Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Svetlana Pilden,
eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste
täitmise üle järelevalve teostamises.
7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 16. jaanuariks
pärast pankrotimenetluse lõppemist.
9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,
sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,
pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri
nõusolekuta.
11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
13. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile L. G. (G., isikukood XXX)
tuludeklaratsioonid.
14. Jätta menetluskulud võlgniku L. G. kanda.
15. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1128,40 eurot (sh käibemaks).
16. Anda L. G.-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest
usaldusisiku tasu summas 572,88 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille
kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-s.
17. Jätta usaldusisiku tasu summas 555, 52 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista
see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik
tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS).
18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
20. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu
Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse
tähtaegse esitamise nõudest.
Asjaolud ja menetluse käik
L. G. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on
olukord kujunenud raskeks, et avaldaja ei tule enam oma kohustustega toime. Kohtutäituritega ei
2 (7)
ole õnnestunud saavutada kokkulepet maksegraafikute osas. Avaldaja elab üürikorteris ning tal
puudub isiklik vara, mida oleks võimalik võlgnevuste katteks võõrandada. Avaldaja töötab ning
tema igakuine sissetulek on 823,90 eurot (töötasu) ja 710 eurot (lastetoetus), kokku 1533,90 eurot.
Igakuised väljaminekud on 1230 eurot. Muu vara puudub. Avaldaja kohustuste kogusumma on 33
325,11 eurot. Avaldaja palub pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse
algatamist.
17.12.2025 määrusega võttis kohus L. G. avalduse menetlusse ja nimetas L. G. usaldusisikuks
pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Svetlana Pilden.
Usaldusisik esitas 12.01.2026 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade
nimekirja. Usaldusisik teeb ettepaneku juhul, kui võlgnik jääb avalduse juurde, kuulutada välja
võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabasatamise menetlus.
Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 13.01.2026 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku
avaldatuga tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus selgitas asjaolusid. Võlgnik jäi oma
avalduse juurde.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti
väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab
kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik
maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see
suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt
olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,
kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui
võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel
maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus, usaldusisiku aruanne,
võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku
majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.
Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik L. G. on vallaline, tal on 2 last, põhiharidusega. Elab
XXX, so tuttavate juures. Võlgnik töötab R OÜ-s XXX. Maksejõuetusmenetluse algatamise aja
seisuga ei ole ning ka varasemalt ei olnud võlgniku nimele kinnistuid registreeritud.
Transpordiameti andmetel ei ole hetke seisuga võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Alates
03.11.2021 kuni 22.11.2022 kuulus võlgnikule Volkswagen Golf, reg. märgiga XXX, esm. reg.
aasta 1999 (Lisa 4). Võlgniku seletuse kohaselt oli sõiduk võõrandatud hinnaga 350 eurot.
Võlgnikul puuduvad kehtivad seosed äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on null.
Pensioniosakud olid realiseeritud 2022. aastal, hinnaga 3124,31 eurot (neto). Päringu tulemustena
on selgunud, et võlgniku nimele on avatud pangakontod: XXX AS-s, ei ole toimiv alates 2023.
aastast (Lisa 5); XXX AS-s, ei ole toimiv alates 2023. aastast (Lisa 6); XXX AS-s (Lisa 7). Muu
realiseeritav väärtuslik vara puudub (Lisa 8. Võlgniku vastused). Sissetulekuks on palk, alampalga
ulateses ning peretoetus summas 710 eurot. Eeldatavad kohustused kokku moodustavad 28755,14
eurot. Täitemenetlused on peatatud. Lisanduvad viivised ja täitemenetluse kulud. Olemasolevad
kohustused tulenevad peamiselt aastatel 2023–2024 tehtud kohtulahenditest, mille alusel on
algatatud sundtäitemenetlused. Kontode viieaastase väljavõtete analüüsi põhjal ilmneb, et
3 (7)
regulaarne laenude võtmine ja järelmaksulepingute sõlmimine toimus juba hiljemalt 2020. aastal,
mis viitab makseraskuste kujunemisele nimetatud perioodil.
Võlgnik on avaldanud, et on võtnud regulaarselt laene selleks, et igapäevaselt toime tulla.
Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis FiMS § 45 lg 3 tähenduses takistaksid kohustustest
vabastamise menetluse algatamist.
Samas on usaldusisik juhtinud võlgniku tähelepanu sellele, et kohustustest vabastamise menetlus
kestab kolm aastat, mille jooksul on võlgniku peamiseks kohustuseks tegeleda tulutoova
tegevusega, et tagada võlausaldajatele vähemalt osaline rahuldamine. Juhul, kui võlgnik ei astu
samme sissetuleku suurendamiseks ega tee vabatahtlikke väljamakseid, ei pruugi kohus menetluse
lõppedes teda kohustustest vabastada. Sellisel juhul hakkab nõuete aegumistähtaeg kulgema
uuesti alates pankrotimenetluse lõppemisest.
Tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole tuvastatud. Samuti ei ole ilmnenud
asjaolusid, mis viitaksid maksejõuetusalase kuriteo toimepanemisele.
Ülaltoodust lähtudes ning juhul, kui võlgnik jääb oma avalduse juurde, teeb usaldusisik
ettepaneku rahuldada maksejõuetusavaldus ning kuulutada välja L. G. (isikukood XXX) pankrot
ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku
ülesannetes Svetlana Pilden. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.
Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1128,40 (sh. käibemaks). Tasu kuulub
väljamõistmisele Business Law Firm OÜ-le, registrikood 11308575. Rahuldada menetlusabi
taotlus ning hüvitada riigivahenditest usaldusisiku tasu 572,88 eurot (sh. käibemaks) ulatuses.
Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-s.
Kohus selgitas asjaolusid ärakuulamisel ning loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu,
maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus
võlgniku pankroti välja. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja
koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse
seadustiku §-s 51 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise
abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei
otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega
kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle
teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui
kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub
viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta
pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning
kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden
on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni
pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.
Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse
raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab
kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise
menetluse.
4 (7)
FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,
maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või
381¹ nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne
usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või
ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi
riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus
on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest
vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast
seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures
loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või
raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja
sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske
hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest
vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid
pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku
kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub
kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus
nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole
kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
Pankrotihaldur Svetlana Pilden andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.
Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Svetlana Pilden täidab ühtlasi tema usaldusisiku
ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Svetlana Pilden on vajalike erialaste teadmistega ning
kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
Kohtu selgitused:
-Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri
nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
-Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse
eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).
-Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
-Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).
-Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult
tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama
kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).
-Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest
otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes
selle kohta määruse (FiMS § 49).
5 (7)
-Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel
otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.
See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate
väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud
kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek
võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete
esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg
ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
Menetluskulud
FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse
läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses
ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata
usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui
pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku
vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu
usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja
usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg
4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise
määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete
mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo
pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri
tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga
ühekordsest alammäärast.
Usaldusisik palub tasuks määrata 1128,40 eurot (sh käibemaks, arvestusega 7 tundi, tunnitasuga
130 eurot). Võlgnik usaldusisiku taotletava tasu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et
arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku
ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud
piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1128, 40 eurot
(sh käibemaks).
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus
lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks
väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid
võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu
ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks). Kehtiv kuupalga alammäär on 886 eurot.
6 (7)
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda
menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta
pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud
kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed,
osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku
ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta
pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud
kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või
maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu
alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu
alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava
ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus
määrab
usaldusisiku Svetlana Pildeni tasu suuruseks 1128,40 eurot (sh käibemaks). Kohus annab L. G.-le
menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja määrab hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu
summas 572,88 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik
tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ arveldusarvele XXX XXX AS-s. Kohus jätab usaldusisiku
tasu summas 555,52 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõistab selle võlgnikult usaldusisiku
kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Business Law Firm OÜ
arveldusarvele XXX XXX AS.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaire Pullerits
Kohtunik
7 (7)