2-22-11562/135 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11562

Kohtuasi

Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi

Y.W vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.W apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

80 902,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Santex Pluss OÜ (pankrotis, registrikood

12880868) pankrotihaldur Urmas Tross

Kostja Y.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.04.2025 otsus muutmata.

2. Jätta Y.W apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y.W kanda.

4. Määrata kindlaks Santex Pluss OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Trossi

menetluskulude rahaline suurus ja mõista Y.W-lt Santex Pluss OÜ (pankrotis)

kasuks välja menetluskulud 1120 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb Y.W-l tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

6. Välja mõista Y.W-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv 1680 eurot,

mille tasumisest Y.W oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Y.W-l tuleb

tasuda 1680 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva

jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamisel tuleb Y.W-l

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates riigilõivu

tasumiseks antud tähtaja möödumisest kuni täitmiseni.

2-22-11562

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Santex Pluss OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Urmas Tross (hageja) esitas Harju

Maakohtule 08.08.2022 hagi, mida täpsustas 02.11.2022, paludes mõista Santex Ehitus OÜ-lt,

Qlt ja Y.W-lt (kostja) solidaarselt võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ja viivise VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nõude tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 30.12.2021 välja võlgniku pankrot ja kinnitati halduriks

hageja. Santex Ehitus OÜ on jätnud ajavahemikus 31.08.2019–31.03.2020 võlgnikule

tasumata esitatud arvete eest kokku 74 910 eurot. Võlgniku ja Santex Ehitus OÜ juhatuse

liikmed olid sel ajal Q ja kostja. Q ja kostja vastutavad võlgniku juhatuse liikmetena võlgniku

ees solidaarselt Santex Ehitus OÜ-ga äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-te 1 ja 2 alusel. Võlgniku

juhatuse liikmete tegevuse või tegevusetuse tulemusena jäeti kohustus võlgniku poolt sisse

nõudmata. Kohustuste rikkumise tulemusena jäi võlgnikul saamata 74 910 eurot, mis oli

üheks võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Hagi on tõendamata. Arved jäid tasumata, kuna Santex Ehitus OÜ oli varatu.

Menetluse käik

5. Maakohus rahuldas 28.02.2023 tagaseljaotsusega hagi Santex Ehitus OÜ ja Q (surnud

17.06.2023) vastu.

6. Harju Maakohus rahuldas 08.03.2024 otsusega hagi kostja vastu ja mõistis kostjalt

võlgniku kasuks välja 74 910 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras põhivõlalt 74 910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja

menetluskuud 1610,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Lisaks mõistis maakohus kostjalt

Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu 513,33 eurot, s.o 1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille

tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2024 otsusega Harju Maakohtu 08.03.2024 otsuse

ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-22-11562

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 29.04.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt võlgniku kasuks

välja 74 910 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 74

910 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt võlgniku kasuks välja hageja menetluskulud

1402,37 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus mõistis kostjalt Eesti Vabariigi kasuks

välja 513,33 eurot (1/3 riigilõivust 1540 eurot, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel

vabastatud).

9. Maakohus tuvastas, et Santex Ehitus OÜ jättis võlgnikule tasumata arved kogusummas 74

910,34 eurot, mis muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 03.09.2019 kuni 03.04.2020.

Nimetatud ajaperioodil ja järgnevalt veel kuni 28.09.2020 oli kostja nii võlgniku kui ka

Santex Ehitus OÜ juhatuse liige. Pooled ei vaielnud selle üle, võlgnikul oli õigus saada

Santex Ehitus OÜ-lt nimetatud summas raha ning et võlgnikku ja Santex Ehitus OÜ-d juhtis

sel ajal kostja.

10. Kui sissenõutavaks muutunud kohustused oleksid saanud võlgnikule tasutud, oleks

võlgniku likviidne vara suurenenud vastava summa võrra. Nõudeid maksma ei pandud, need

jäid täitmata ja võlgniku varaks jäid väärtused nõudeõigused. Võlgnikule on seega

põhjustatud kahju 74 910,34 eurot, mille hüvitamist saab hageja nõuda ÄS § 187 lg 2 ja VÕS

§ 128 lg 2 alusel. Pankrotihaldur on käesolevas asjas seaduse alusel hageja võlgniku asemel

(pankrotiseadus (PankrS) § 35 lg 1 p 2).

11. Juhatuse liikmel on kohustus panna maksma äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu.

Tegemist on ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1 sätestatud juhtimiskohustuse osaga. Kostja on võtnud

omaks, et ei teinud midagi võla sissenõudmiseks Santex Ehitus OÜ-lt. Kostja põhjendas seda

faktiväitega, et Santex Ehitus OÜ oli varatu. Tõendamiskoormis vara puudumise osas lasus

kostjal. Korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsemist peab ÄS § 187 lg 2 järgi tõendama

juhatuse liige, kellelt hüvitust nõutakse. Korralik ettevõtja püüab nõuda sisse sissenõutavaks

muutunud võlad, kui selle tegevuse tulemuslikkuseks on lootust. Kas on, sõltub eelkõige

kohustatud isiku vara olemasolust. Kui kohustatud isikul vara on, aga kreeditori juhatuse liige

võla sissenõudmisega ei tegele, siis ta rikub oma hoolsuskohustust. Võlgniku vara

olemasolust sõltub ühtlasi põhjusliku seose esinemine rikkumise ja saamata jäänud tulus

väljenduva kahju vahel. Kuigi tavaliselt peab põhjuslikku seost tõendama hageja, siis

käesoleva vaidluse asjaolude eripärast tulenevalt on tõendamiskoormis kostjal, mida on

kostjale selgitatud.

12. Hageja esitas kohtule 2020. aastal Santex Ehitus OÜ poolt kolmandatele isikutele

ehitustööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisi. Tööde kirjeldustest järelduvalt pidi nende

pakkujal olema vastav majanduslik võimekus – töövahendid, tööjõud, ehitusmaterjalid või

raha nende ostmiseks. Kostja võttis omaks töötajate olemasolu. Eelduslikult pidi siis olema ka

raha palga maksmiseks. Palga mittemaksmist oleks kostja saanud tõendada näiteks maksu- ja

tolliameti andmetega. Raha puudumist oleks kostja saanud tõendada näiteks Santex Ehitus

OÜ pangakontode andmete väljanõudmisega. Kostja on kohtule kinnitanud oma teadlikkust

Santex Ehitus OÜ varalise seisu kohta. Hageja esitas ka kaks teostatud tööde akti

kogusummas ca 110 000 eurot, mis on koostatud Alliku külas, Saueaugu 26 ja 28

kinnisasjadel tehtud ehitustööde kohta. Kostja võttis omaks nende ehitustööde tegemise

Santex Ehitus OÜ poolt. Kostja võttis omaks, et need aktid koostas tema ise. Kostja on võtnud

omaks ehitustööde tegemise Santex Ehitus OÜ poolt.

2-22-11562

13. Seega pole tõendatud ja ei ole usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara 74 910

euro tasumiseks võlgnikule. Santex Ehitus OÜ oli võlgniku nõuete sissenõutavaks muutumise

ajal tegutsev äriühing ja oli ilmselt võimeline võla tasumiseks. Vastupidist oleks pidanud

tõendama kostja. Kui Santex Ehitus OÜ-l oli vara võla tasumiseks, siis kostjal oli võlgniku

juhatuse liikme staatuse kaudu reaalne võimalus saavutada nende kohustuste täitmine. Kuna

kostjal pidi olema täpne teave Santex Ehitus OÜ varade kohta, oleks kostja saanud vajadusel

esitada võlgniku nimel Santex Ehitus OÜ vastu hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda varade

arestimist hagi tagamiseks.

14. Maakohus leidis, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude

eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); hagejale

on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi järgimist

(ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kostja tegutses huvide konflikti olukorras. Kahju on tõendatud

hageja poolt nõutud summas 74 910 eurot, mis tuleb kostjalt võlgniku kasuks välja mõista ÄS

§ 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

16. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ÄS §

187 lg 2 alusel. Maakohus ei ole tuvastanud ega põhjendanud, milles seisnes kostja kui hageja

juhatuse liikme kohustuse rikkumine ning kuidas on see põhjuslikus seoses hagejale tekitatud

kahjuga. Maakohus ei ole põhjendanud, mida täpsemalt oleks kostja pidanud tegema või mida

ta oleks saanud teha Santex Ehitus OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus leidis

ebaõigesti, et kostja ei ole tõendanud, et Santex Ehitus OÜ oli varatu, kui maakohus oli

menetluses vastupidist tuvastanud.

Vastustaja seisukoht

17. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

19. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

20. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on

maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on kõiki

2-22-11562

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on

tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

21. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja võlgniku juhatuse liikmena ei teinud mitte

midagi hageja sissenõutavaks muutunud arvete alusel nõude kogusummas 74 910,34 euro

maksmapanekuks Santex Ehitus OÜ vastu, millega kostja on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi. Maakohus on otsuses märkinud, et juhatuse liikmel on kohustus panna maksma

äriühingu nõuded kolmandate isikute vastu (ÄS § 180 lg 1 ja § 187 lg 1). Kui kohustatud

isikul vara on, aga võlgniku juhatuse liige võla sissenõudmisega ei tegele, siis on rikkunud

oma hoolsuskohustust. Kostja võttis omaks, et tema hageja juhatuse liikmena ei teinud midagi

Santex Ehitus OÜ-lt võla sissenõudmiseks. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus on

jätnud põhjendamata, mida kostja võlgniku juhatuse liikmena oleks saanud teha, et Santex

Ehituse OÜ-lt võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus leidis, et kostja võlgniku juhatuse

liikmena oleks saanud esitada hagi võla väljamõistmiseks ja taotleda Santex Ehitus OÜ

varade arestimist sellise hagi tagamiseks. Maakohus järeldas põhjendatult, et kui

sissenõutavaks muutunud kohustused 74 910,34 eurot oleksid saanud võlgnikule tasutud, siis

oleks võlgniku vara suurenenud vastava summa võrra.

22. Maakohus on kohtule esile toodud asjaoludest ja tõenditest põhjendatult järeldanud, et

praegusel juhul ei ole ka kostja väide usutav, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud piisavalt vara, et

tasuda võlgnikule 74 910,34 eurot. Asjaolust, et maakohtu 13.02.2025 istungil kostja nõustus,

et Q kirjalikust selgitusest nähtub vaid Q seletus, et Santex Ehitusel OÜ-l vara ei olnud ja

midagi teha ei saanud, ei ole kuidagi võimalik samastada maakohtu seisukohtadega asjas

tuvastamist vajavate asjaolude kohta. Maakohus märkis 13.02.2025 istungil, et Q selgitus

sisulist teavet Santex Ehitus OÜ varalise olukorra kohta ei sisalda. Samal istungil selgitas

maakohus tõendamiskoormist ja et kohased tõendid selle kohta, et Santex Ehitus OÜ-l vara

puudus, on maksudeklaratsioonid, andmed vararegistritest, pangakontode väljavõtted,

raamatupidamise andmed.

23. Kostja ei tõendanud oma väiteid, et Santex Ehitus OÜ-l ei olnud vara võlgnikule

võlgnevuse tasumiseks. Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud põhjusliku seose kostja

tegevusetuse (kostja jättis võlgniku juhatuse liikmena Santex Ehitus OÜ-lt välja nõudmata 74

910,34 eurot) ja võlgnikul tekkinud kahju vahel. Juhul, kui kostja hageja juhatuse liikmena

oleks esitanud Santex Ehitus OÜ vastu 74 910,34 euro nõude, siis oleks võlgniku vara selle

summa võrra suurem olnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

25. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid.

2-22-11562

Kuivõrd maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

26. Hageja vastab TsMS § 218 lg 1 p-des 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ning

on osalenud apellatsioonimenetluses täiendavat õigusabi kasutamata (PankrS § 65 lg 14).

Apellatsioonimenetluses on hageja palunud mõista kostjalt võlgniku kasuks välja

menetluskuluna õigusabikulu 1120 eurot. Kostja ei nõustunud hageja menetluskulude

nimekirjas esile toodud õigusteenusele kulutatud ajamahu ega tunnihinnaga.

27. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud õigusabile kokku 8 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu Tallinna

Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja vastuse kavandamiseks 1 tund,

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks 6 tundi,

lõppseisukoha koostamiseks ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund, arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, on põhjendatud

ja vajalik.

28. Hageja õigusteenuse tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta), ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

29. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu võlgniku kasuks 1120 eurot (8 x 140).

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt.

30. Ringkonnakohus jätkas 04.08.2025 määrusega kostjale menetlusabi andmist ning vabastas

ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1680 euro tasumisest. Kuna kostja

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus TsMS § 179 lg 1 koosmõjus §

190 lg-ga 2 alusel apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 1680 eurot kostjalt

riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel

raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi

jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse

riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud

määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6).Viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras tuleb kostjalt välja mõista alates menetluskulude tasumiseks antud

tähtaja möödumisest (TsMS § 179 lg 9).

31. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)