1-25-4189/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.detsembril 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-25-4189

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Kriminaalasi

Einar Krügeri süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav

Einar Krüger, ik 35405140018, XXX kodanik, XXX,

viimane elukoht: XXX; Eestis kehtivad karistused

puuduvad, üks kehtiv karistus välisriigis: 14.10.2016

Prantsuse Seine-Saint Denis Departemangu Raskete

kuriteoasjade kohtuotsusega 44/2016 Code Penal § 121-

4, 121-5 ja 221-1 järgi (tapmise ja tapmise katse eest

09.09.2010.a) vangistusega 13 aastat, vabanes

26.02.2020; on kahtlustatavana kinnipeetud 28.04.2025,

tõkend vahistamine ja viibib XXX

Kaitsja

määratud korras vandeadvokaat Karine Nersesjan

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Einar Krüger KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja põhikaristuseks mõista

vangistus 8 aastat.

Süüdi tunnistada Einar Krüger KarS § 178 lg 1 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1

aasta.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest Einar Krügerile põhikaristuseks

vangistus 9 aastat.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Einar Krügerile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning

lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 6 aastat.

Tõkend – vahistamine Einar Krügeri suhtes – jätta muutmata, arvates eelvangistus

KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 28.04.2025.a.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Einar Krügerilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – ekspertiisitasud kokku (155+3360=) summas 3515 eurot,

määratud kaitsjale makstud tasu kokku (1629,84+758,88=) summas 2388,72 eurot ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

Menetluskulud kogusummas 8118,72 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700035872.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel:

- 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud hõbedane nuga riidekapi eest

maast (pakend nr 1), sinine nuga voodi alt põrandalt (pakend nr 2), musta värvi käepidemega

nuga köögitasapinnalt (pakend nr 6) ja rohelist värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt

(pakend nr 7; asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1,

Tallinn; II kd tl 71) - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4

alusel;

- 30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk

„DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686, tl

72 kII) – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel;

- 7.04.2025 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast võetud ja 26.05.2025.a asitõendina vaadeldud A.

G. riided veremäärdumistega: halli tooni püksid (pakend nr 1), sinist värvi lühikesed

teksapüksid (pakend nr 2), halli värvi kampsun (pakend nr 3), musta värvi T-särk (pakend nr

4) ja musta värvi jope (pakend nr 5, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) - hävitada;

- Einar Krügeri isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: halli värvi kampsun

(pakend nr 1) ja halli värvi püksid (pakend nr 2, asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) - tagastada Einar Krügerile;

- Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston

DataTraveler ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid,

raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas)

ning vaadeldud pildid ja videod (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete

kuritegude talituse andmehoidlas, I kd tl 100-104) - kustutada;

- A. G. mobiiltelefoni Samsung Galaxy A12 andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud

ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, II kd tl 142- 144) -

kustutada;

- kõik CD ja DVD-plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaaltoimikus – jätta

kriminaaltoimiku materjalide juurde;

- kõik puuteproovid ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tl 73 kII) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.12.2025.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis

kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav

16.01.2026.a.

SÜÜDISTUS

Einar Krügerit (Krüger) süüdistatakse selles, et tema lõi tahtlikult olmekonflikti tagajärjel

27.04.2025.a enne kella 18:31 XXX asuvas korteris kööginurga ja tualettruumi ukse juures

kannatanut A. G.t kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda.

Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Einar Krüger tahtlikult kannatanu A. G.le eluohtliku

tervisekahjustuse torke-lõikehaava kaelal vasaku kõrvalesta all, millega kaasnes arteriaalne

verejooks, mille sulgemine vajas invasiivset ravimeetodit bipolaarset elektrokoagulatsiooni.

Samuti põhjustas Einar Krüger tahtlikult eelkirjeldatud tegevusega A. G.le mitte eluohtlikud

tervisekahjustused: torke-lõikehaavad näol paremal põsel, ninaseljal, kaela vasakul poolel kõri

piirkonnas, põse vasakul küljel, kaks torke-lõikehaava vasakul randmel ja torke lõikehaavad

vasaku käe kolmandal ja neljandal sõrmel ja parema käe peopesal. Samuti põhjustas Einar

Krüger oma tahtliku tegevusega tömbi trauma nahamarrastuse parema põse piirkonnas noaga

löömisel parema põse piirkonda ning löömise käigus toimunud rüseluse käigus tömbi trauma

nahamarrastused vasakul pool rindkere eespinnal ning nahaaluse verevalumi vasakul

labajalal.

Oma tahtliku tegevusega pani Einar Krüger toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse

tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Einar Krügerit selles, et tema salvestas ajavahemikus 11.10.2024.a kuni

01.03.2025.a 514 pildifaili ja 2 videofaili, millel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid

isikuid pornograafilises situatsioonis ja 455 pildifaili, millel on kujutatud nooremaid kui 14-

aastaseid isikuid pornograafilises ja erootilises situatsioonis. Einar Krüger hoidis kokku 969

pildifaili ja 2 videofaili kuni 27.04.2025.a oma elukohas XXX lauaarvutis HP ProDesk 400 ja

USB mälupulgal Kingston DataTraveler. Einar Krügeri valdusest leitud pildi- ja videofailid ei

olnud loodud toimepanija ja nooremate kui kaheksateistaastaste vastastikkusele nõusolekul

põhinevas suhtes vabatahtlikult nende isiklikuks tarbeks.

Oma tahtliku tegevusega pani Einar Krüger toime nooremat kui kaheksateistaastast isikut

pornograafilises situatsioonis ja nooremat kui neljateistaastased isikud pornograafilises ja/või

erootilises situatsioonis kujutavate piltide omandamise ja hoidmise s.o KarS § 178 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUS

Kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses. 28.10.2025 kohtuistungil enne kohtuliku

uurimise algust taotlesid süüdistatav ja kaitsja asja arutamist lühimenetluses, millega prokurör

nõustus ning 28.10.2025 kohtumäärusega andis kohus Einar Krügeri kohtu alla

lühimenetluses.

Kohtuistungil Einar Krüger ennast kummaski episoodis süüdi ei tunnistanud, ütlusi anda ei

soovinud, jäi varem antud ütluste juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus

põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest

ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist

usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.

Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kogutud tõendid lubatavad. Kohus annab

kogutud tõenditele hinnangu mõlema kuriteoepisoodi juures eraldi, alustades KarS § 118 lg 1

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmise kontrollimisest.

Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on

põhjustatud oht elule.

Esmalt toob kohus välja süüdistatava ja kannatanu ütlused ning seejärel kontrollib ütluste

usaldusväärsust kogutud tõenditest lähtuvalt.

Kannatanu A. G. ütluste kohaselt 27.04.2025 päevasel ajal umbes kella 12-13 paiku otsustas

minna Einari juurde XXX tänavale, kuna tal oli vaja pudeli ostuks veidi raha, soovis osta

viina ja õlut. Ostsid viina ja kaks õlut ning läksid Einari juurde jooma, ajasid juttu. Einariga

tüli ei olnud. Kui joogid olid otsas, hakkas koju minema. Einaril on köögis noad, mis asuvad

kraanikausi kõrval topsis. Käib Einari juures umbes üle nädala korra, istuvad diivanvoodil

toas. Kaotas mälu, kui kõndis XXX tänaval. Hoidis kätt kaelal, et verejooksu peatada, edasist

ei mäleta, kaotas teadvuse ja ärkas haiglas. Tal olid näos vigastused, kaelal, vasakul

kõrvalestal, vasaku käe randmel ja sõrmedel. Peab võimalikuks, et ta oli kellegagi konflikt,

kuid ei mäleta seda ja ei oska öelda, kus kohast need vigastused sai. Võis ka kuhugi põõsasse

kukkuda. Einar Krügerit tunneb hästi, ei ole sõber, kuid on hea tuttav. Ei ole kunagi temaga

tülis olnud. Olid Einari juures 27.04.2025 kahekesi, külalisi ei käinud. Tal ei ole Einari osas

mingeid pretensioone. Kui läks Einari juurde, oli täiesti terve, ainult pohmakas oli. Ei usu, et

Einar talle need vigastused tekitas, on mitu aastat koos joonud ja kunagi ei ole ühtegi kaklust

ega kokkupõrget olnud.

8. Einar Krügeri 29.04.2025 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (kahtlustus KarS § 118 lg

1 p 1 - 25 lg 2 järgi) tuli A. G. 27.04.2025 tema juurde pesu pesema ning nad läksid

Pelgulinna Maximasse, ostsid ühe viinapudeli ja 2 pudelit õlut, maksis tema (süüdistatav).

Läksid tagasi tema juurde, ta tegi süüa, vahepeal käis A. G. enda kodus, viis pesu ära ning siis

tuli tagasi, läksid Grossi poodi viina järele, seejärel läksid A. tema (süüdistatava) juurde, jõid,

ajasid juttu. Kui hakkasid poliitikast rääkima, tekkisid neid erimeelsused. Mäletab, et tõusid

püsti ja olid nägudega vastamisi, A. lõi teda oma seisukohtade kinnitamiseks rusikaga kuskile

rinda või kuskile õlga. Kuna ta oli purjus, siis valu ta ei tundnud. Tal oli paar nädalat tagasi

näpuluu kipsis ja ta ei saanud A. vastu lüüa. Teda ajas närvi, et teda rünnati omas kodus ja siis

ta kaitseb ennast ükskõik mis vahendiga. Ütles A., et tõmba uttu, kao minema. A. ei tahtnud

ära minna, sest viin ja õlu olid veel laua peal. Tekkis rüselus ja ta haaras midagi kätte ja lõi

A.. Oli väga närvis sellest, et teda rünnati omas toas ja seepärast ei mäleta, mida ta kätte

haaras, kuhu ja mitu korda ta A. lõi. Võimalik, et võttis midagi lusikate-kahvlite hoidjast, aga

ei mäleta, kas võttis kahvli või noa. A. hakkas vastu, ei mäleta, kuhu A. teda lõi. Ei mäleta,

kas A. ütles midagi sel ajal, kui ta A. lõi. Mingi hetk läks A. ära. Läks trepi peale vaatama,

kuhu A. läks. Kui tagasi jõudis, siis nägi, et veri oli külmkapil, kapi ustel ja põrandal,

lusikate-kahvlite topsik oli põrandal ja see oli ka verine. Ei hakanud midagi koristama, vaid

istus voodi peale. Kui nägi verd, siis teadis kohe, et tuleb politsei. Tal on kodus kolm erinevat

nuga, millega ta võis A. lüüa, kuid ta ei mäleta, millise noaga ta A. lõi. Tal ei ole midagi A.

vastu, väga kahetseb tehtut, lihtsalt alkohol tegi oma asja ära.

19.06.2025 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei ole ta toime pannud kahtlustuses

nimetatud kuritegusid (KarS § 113 lg 1 – 25 lg 2 ja KarS § 178 lg 11), ütlusi anda ei soovinud.

Lähtudes süüdistatava ja kannatanu ütlustest ei ole järelikult vaidlus selles, et 27.04.2025

mindi ühiselt poodi ning osteti Einar Krügeri raha eest alkoholi. Nimetatu leiab kajastamist ka

20.06.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis, kus vaadeldavaks objektiks on Maxima

XX kaupluse (asukoht Tuulemaa 20, Tallinn) hoone videovalvesüsteemi salvestised

ajavahemikul 27.04.2025 kella 12:47-st kuni kella 21:51-ni. Salvestuselt on näha, kuidas

Einar Krüger ja A. G. liiguvad kaupluse alkoholileti juurde, kell 12:49 jõuavad kassade juurde

ning panevad kokku kolm pudelit alkoholi kassaletile, ostude eest tasub Einar Krüger

sularahas, pärast mida väljuvad kauplusest. Samuti on salvestiselt näha, et kannatanul

nähtavad vigastused puuduvad.

Vaidlust ei ole selleski, et pärast poeskäiku liiguti tagasi Einar Krügeri elukohta aadressil

XXX, kus tarvitati ühiselt alkoholi ning süüdistatav ei eita, et just seal toimus süüdistatava ja

kannatanu vahel konflikt ning süüdistatav lõi kannatanut. Kuigi kannatanu konflikti ei

mäletanud, on kohtu hinnangul selle esinemine usutav, arvestades just sündmuse edasist käiku

pärast rahumeelset poeskäiku ning ühist alkoholi tarvitamist. On loogiline, et just konflikti

tagajärjel võis Einar Krüger kaotada enesevalitsuse ning käituda ettearvamatult. Antud juhul

on erimeelsuse tagajärjeks kannatanu intensiivne kahjustamine süüdistatava poolt.

Eelnimetatut toetavad sündmuskoha vaatlusprotokollid, milles on muuhulgas kajastatud

rohket veretaolist määrdumist.

27.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX asuv

kuuekorruseline korterelamu, vaatlus algas trepikoja ukselt, kus olid maas veretaolised

määrdumised. Veretaolised määrdumised on trepikoja uksel, veretaolised määrdumised

lõppevad ruumis tähisega C ukse juures. Ruumi uksel on veretaolised määrdumised ukselukul

ruumi siseküljel. Ruumi tähisega C sisenedes ilmneb ohtrasti veretaolisi jälgi seintel, voodil ja

põrandal. Ukseavast vaadeldes vasakut kätt, riidekapi ees maas on hõbedane nuga (pakend 1),

vere tuvastamine sellel negatiivne. Voodi all on sinine nuga (pakend 2), vere tuvastamine

sellel negatiivne. Köögis on näha verepritsmeid (pakend 5). Tasapinnal on kolm nuga, kaasa

võetakse musta käepidemega nuga (pakend 6, vere tuvastamine sellel positiivne, noalt

võetakse DNA-proovid – pakend 6.1) ja rohelise käepidemega nuga (pakend 7, vere

tuvastamine sellel positiivne, noalt võetakse DNA-proovid – pakend 7.1). Ka tasapinna all

oleval külmkapil ja kapiuksel on veretaolised määrdumised, toas oleva voodi peatsis on padjal

ja voodilinal veretaolised määrdumised. Ukseavalt vaadeldes paremale jääb

veremäärdumistega uks, mis viib vannituppa. Maja ees on suurem veretaoline määrdumine

(pakend 8). Verejälje kõrval äärekivil on verejälgedega võtmekimp (pakend 9). Verejäljest

liiguvad kaugemale vere tilkumisjäljed, mida mööda liigutakse XXX tänavaga paralleelselt

kuni XXX tänav ristub XXX tänavaga ning sealt vasakule (fotod 66-73), XXX maja juurest

liiguvad verejäljed üle tee ning sealt otse kuni XXX majani, kus on näha suuremat

verekogumit.

30.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX korter

C. Vere tilkumisplekke, tilkumisrada, ülekandumisjälgi ja/või voolamisjälgi on näha välisukse

juurde viival põrandal, uksematil, ukseraamil, välisuksel, koridori lõpus oleval

pesukuivatusrestil, parem- ja vasakpoolsel seinal. Korteri sees on näha verejälgi korteriukse

sisemisel küljel, uksepiidal, põrandal, ukseraamil, vannitoauksel ja vannitoauksest vasakul

seinal. Verejälgi on näha akna ja kööginurga vahelisel seinal, riiulil, riiuli juures seinal,

kummuti peal oleval piimakannul, kummuti kõrgusel seinal, köögivalamu juures seinal,

pliidil, tagaseinal, külmikul, külmiku tagaseinal, külmiku ees põrandal, köögivalamu alusel

kapiuksel. Verejälgi on näha akna ees laual oleval linal, sahtlitel, laua all oleval majapidamise

paberirullil, tumba padjal, tumbal, kardinatel, laual olevatel esemetel, voodi ees põrandal.

Seega leidus süüdistatava korteris ohtralt vere tilkumisjälge, plekke ja ülekandumisjälgi,

samuti vere liikumisjälgi ja voolamisjälgi ning verepritsmeid (tl 16 kI).

Einar Krügeri ütlusi, et mingi hetk läks A. ära ning ta läks trepi peale vaatama, kuhu A. läks,

toetab 29.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldavaks objektiks on XXX

hoone videovalvesüsteemi salvestised ajavahemikul 27.04.2025 kella 18:36-st kuni 18:50-ni.

Salvestiselt nähtub, et reaalajas kell 18:31 väljub XXX trepikojast A. G., isiku kaelal ja kätel

on näha verekahtlast määrdumist, kell 18:32 istub ta sõiduteele, vajub selili ning jääb pikali

asendisse. On näha, et A. G. tõuseb korduvalt istuli, kuid vajub tagasi pikali sõiduteele. Kell

18:36 tõuseb ta püsti, liigub paar meetrit, siis istub XXX tänava haljasalale ja vajub pikali

asendisse. Kell 18:37 tõuseb haljasalalt, liigub XXX tn suunas, isiku vasakul käel ja

vasakpoolsel näopiirkonnal on näha verekahtlast määrdumist. Kell 18:42 on näha, et keegi

avab seest poolt trepikoja ukse, hoiab ust lahti ning seejärel tõmbab ukse kinni. Lähtudes

süüdistatava ütlusest ning ajalisest faktorist võis olla, et trepikoja ukse avas Einar Krüger.

Kuigi kannatanu ja süüdistatav tarvitasid koos alkoholi ning kannatanu võis tänaval

ebakindlalt kõndida ka alkoholijoobest tingituna, on selge, et kannatanu korduva kukkumise

põhjuseks oli ka tema suhtes tarvitatud vägivald. Siinjuures arvestab kohus nii Häirekeskusele

tehtud kõnesid kui ka kannatanul tuvastatud vigastusi.

Vastavalt 28.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile helistas naisterahvas 27.04.2025

kell 18:45 Häirekeskuse numbrile 112 ning andis teada, et vaja kiirabi kutsuda, kuna

meesterahvas lamab verisena XXX, meesterahvas tõuseb ja kukub, kuid on teadvusel. Kell

18:47 on järgmine helistaja, kes andis teada, et õues on üleni verine inimene, kes on XXX

vastas, liigub kusagile XXX poole. Kell 18:49 helistab meesterahvas, kes teatab, et mööda

XXX kõnnib lõhkise peaga meesterahvas, üleni verine.

Tallinna linna kaardilt nähtub, et XXX, XXX ja XXX majad asuvad kõrvuti. Kannatanu liikus

kodu suunas (elukoht on XXX), iga isiku jaoks olulised esemed - võtmed ja telefoni sai hiljem

kätte, mis tähendas soovi põgeneda.

Arvestades sündmuskohta ning Häirekeskusele tehtud kõnede aega on ilmne, et kiirabi kutsuti

just A. G.le, kes oli verine ning ei suutnud kõndida. Nimetatut toetavad ka A. G. tervisliku

seisundi andmed.

Vastavalt 27.04.2025 teostatud kannatanu A. G. läbivaatuse protokollile ja lisatud fototabelile

on A. G. paremal põsel vigastus, vasakpoolsel kõrval vigastus, kaelal kõri piirkonnas vigastus,

kannatanu oli kiirabi poolt teadvuseta seisundis toimetatud haiglasse.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse epikriisi kohaselt viibis A. G. intensiivravi

osakonnas 27.04.-30.04.2025, diagnoosina on lahtised hulgihaavad, kaasuva diagnoosina

etanooli toksiline toime ning välispõhjusena rünne terava esemega.

Vastavalt 28.04.2025 teostatud kannatanu A. G. läbivaatuse protokollile ja lisatud fototabelile

on kannatanu näol parempoolsel põsel õmmeldud haav pikkusega u 55 mm, ninal kriimustus

u 23 mm, vasakpoolsel põsel vigastus pikkusega u 7 mm ning vasakpoolsel kõrval ja kõrva

tagaosas õmmeldud vigastus (haav). Isiku kaela esipinnal on näha õmmeldud vigastust

(haava). Isiku vasaku käe käsivarre pealmisel küljel on kaks õmmeldud haava (vigastust)

pikkusega u 60 mm ja 30 mm. Vasakpoolse käe kolmanda sõrme siseküljel on vigastus (haav)

ning neljanda sõrme siseküljel õmmeldud vigastus (haav). Parema käe peopesas on vigastus

pikkusega u 20 mm, isiku vasakul pool rindkere ülaosas on vigastus, mille ümber on punetus.

Isiku vasaku jala pealmisel küljel on hematoom.

Seda, et süüdistatav ründas kannatanut just noaga, kinnitavad asitõendi vaatlusprotokoll ja

ekspertiisiakt.

13.05.2025 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks 27.04.2025

aadressilt XXX sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud noad – pakendid 1,2,6 ja 7.

Pakendis 1 on metallist nuga, millelt võetakse puuteproovid (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4),

mis annavad positiivse tulemuse vere olemasolule. Noa üldpikkus on umbes 17,8 cm, noatera

pikkus umbes 8,2 cm.

Pakendis 2 on nuga, mille tera on sinist värvi ning käepide on sinist ja valget värvi, noalt

võetakse puuteproovid (pakendid 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4), mis annavad positiivse tulemuse vere

olemasolule. Noa üldpikkus on umbes 20 cm.

Pakendis 6 on musta värvi käepidemega nuga üldpikkusega 14,7 cm.

Pakendis 7 on rohelist värvi käepidemega nuga, noalt võetakse puuteproovid (pakendid 7.1,

7.2, 7.3 ja 7.4), millest annavad positiivse tulemuse vere olemasolule puuteproovid 7.1 ja 7.3.

Noa üldpikkus on umbes 22,5 cm.

Vastavalt 09.06.2025 koostatud ekspertiisiaktis nr 25E-GE00483-01 antud

ekspertiisiarvamusele saadi Einar Krügeri DNA-d: metallist noa teralt ja käepidemelt

(pakendid 1.1, 1.2, 1.4), sinist värvi noa käepidemelt (pakend 2.2, 2.4), noateralt (pakend 6.2)

ja rohelist värvi noa käepidemelt (pakend 7.2).

A. G. DNA-d saadi metallist noa teralt ja käepidemelt (pakendid 1.1 - 1.4), sinist värvi noa

teralt ja käepidemelt (pakendid 2.1 - 2.4), noateralt (pakendid 6.1 – 6.4) ja rohelist värvi noa

teralt ja käepidemelt (pakendid 7.1-7.4).

On loogiline, et süüdistatava DNA on nugadel, mis on tema elukohas, kuid A. G. DNA sai

kohtu hinnangul nugade teradele sündmust kui tervikut arvestades sattuda ründe tagajärjel.

Siinjuures arvestab kohus ka 16.05.2025 koostatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01

antud eksperdiarvamust, mille kohaselt torke-lõikehaavad kannatanu erinevates

kehapiirkondades võisid olla tekitatud löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks

võis olla nuga, torke-lõikevahendi täpsemaid omadusi ei ole võimalik olemasolevate andmete

põhjal kindlaks teha, mistõttu ei saa välistada ühtegi ekspertiisimääruses kirjeldatud neljast

noast.

Eelnimetatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01 on eksperdiarvamuses toodud ka

kannatanul tuvastatud vigastused: A. G.l esinesid 27.04.2025 torke-lõikehaavad (kokku

vähemalt 10 haava) erinevates kehapiirkondades: mõlemapoolselt näol, ninaseljal, vasaku

kõrvalesta alaosa piirkonnas koos kõrvasüljenäärme vigastusega, kaela eespinnal, vasakul

küünarvarrel ning labakätel. Lisaks eelpool nimetatud teravale vägivallale iseloomulikele

vigastustele esinesid kannatanul järgmised tömbile traumale iseloomulikud

tervisekahjustused: nahamarrastused paremal põsel ja vasakul pool rindkere eespinnal ning

nahaalune verevalum labajalal. A. G.l tuvastatud tervisekahjustused võisid olla tekitatud

27.04.2025. A. G.l tuvastatud tervisekahjustuste paranemine kestab vähem kui neli nädalat.

Tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi

esemega või kukkumisest/löömisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Torke-lõikehaavad

vasakul küünarvarrel ja labakätel võisid olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel.

Torke-lõikehaavade lokalisatsiooni arvestades oli reaalne oht täiendavalt vigastada kõri ja

kaela suuri veresooni. Haavakanali suunda on kirjeldatud üksnes vasaku kõrvalesta alaosa

piirkonnas oleva haava puhul – haavakanal kulgeb suunaga ülevalt alla. Kehaasendeid ei ole

võimalik kindlaks teha.

Lähtudes süüdistatava ütlustest, mille kohaselt kaitses ta ennast ükskõik mis vahendiga ning

tema ja kannatanu vahel tekkis rüselus, ei ole kahtlust süüdistuses ja eespool toodud

ekspertiisiaktis märgitus, mille kohaselt põhjustas Einar Krüger süüdistuses näidatud ajal ja

kohas kannatanule ka tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused.

Kuriteo toimepanemise viisi ja vahendit toetavad asitõendite vaatlusprotokollid, kus vaatluse

all on süüdistatav ja kannatanu verejälgedega riided.

Vastavalt 26.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollile olid vaadeldavaks objektiks 27.04.2025

haiglast võetud kannatanu A. G. riideesemed: püksid – pakend 1, püksid – pakend 2, kampsun

– pakend 3, särk – pakend 4 ja jope – pakend 5. Pakendis nr 1 olevate pükste esikülg on

suures ulatuses verega määrdunud, rohkelt veremäärdumist on ka pükste tagaküljel. Pakendis

nr 2 olevate lühikeste teksapükste esikülg on rohkete veremäärdumistega, tagaküljel on

veremäärdumist vähem kui esiküljel. Pakendis nr 3 oleva halli kampsuni esikülg on rohkete

veremäärdumiseta ning suuremas osas on veremäärdumised kampsuni esikülje ülemisel osal

ja keskosal ning vasakpoolse varruka alumisel osas, kampsuni tagaküljel on veremäärdumised

suuremas osas ülemisel osal ja vasakpoolsel varrukal. Pakendis nr 4 oleva musta värvi T-särgi

esikülg on rohkete veremäärdumistega ning suuremas osas on veremäärdumised T-särgi

ülemisel osal, T-särgi tagakülg on samuti rohkete veremäärdumistega. Pakendis nr 5 on musta

värvi jope, mille tagakülg on rohkete veremäärdumistega.

Vastavalt 28.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollile olid vaadeldavaks objektiks 27.04.2025

pakendatud Einar Krügeri riideesemed: kampsun – pakend 2 ja püksid isiku jalast – pakend 3.

Pakendis nr 2 oleval kampsuni esiküljel on visuaalsel vaatlusel näha erinevates kohtades

verekahtlaseid jälgi, millest võetakse puuteproovid (pakendid 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5),

kampsuni tagaküljel on verekahtlaseid jälgi vähem, võetakse puuteproov (pakend 2.6).

Pakendis nr 3 on halli värvi püksid, mille esikülg on rohkete verekahtlaste määrdumistega,

millest võetakse puuteproovid (pakendid 3.1, 3.2, 3.3), pükste tagakülg on samuti rohkete

verekahtlaste määrdumistega, millest võetakse puuteproov (pakend 3.4).

Seega nähtub ülaltoodud tõenditest kogumis, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas lõi Einar

Krüger A. G.t kokku vähemalt kuus korda noaga pea, kaela ja vasaku käe piirkonda ning

põhjustas süüdistuses nimetatud tömbile traumale iseloomulikud tervisekahjustused. Eespool

nimetatud ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00159-01 antud eksperdiarvamuse kohaselt A. G.l

vasaku kõrvalesta alaosa piirkonnas olev haav on eluohtlik tervisekahjustus, kuna põhjustas

arteriaalse verejooksu, mille sulgemiseks oli vaja kasutada invasiivset ravimeetodit -

bipolaarset elektrokoagulatsiooni, teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatu vastab tegelikkusele ning Einar

Krüger pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, tekitades vähemalt 10 noalööki,

millistest üks osutus eluohtlikuks.

Selleks aga, et kvalifitseerida isiku tegevus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, on oluline tuvastada,

kas süüdistataval oli kannatanut lüües tahtlus tekitada talle tervisekahjustus ning et just see

tervisekahjustus, mille põhjustamine oli süüdistatava tahtlusega kaetud, viis eluohtliku

tervisekahjustuseni (nt Riigikohtu lahend 1-17-105 p 15, kus selgitati KarS § 118 lg 1 p 7

koosseisu täitmist). Lahendis 3-1-1-46-15 p-s 10.2 selgitas Riigikohus, et pärast 1. jaanuari

2015 toime pandud tervisekahjustuse tekitamise eest on võimalik KarS § 118 lg 1 p 1-6 järgi

süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus

tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 18 lg 2) või

hooletult (KarS § 18 lg 3).

Tahtluse olemasolu hindamisel tuleb muu hulgas arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi

suuna, sellesse rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-17-105/35, p 15).

Kuna praeguses kriminaalasjas on tuvastatud, et just torke-lõikehaav vasaku kõrvalesta alaosa

piirkonnas põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, on järelikult vaja kindlaks

teha, kas süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et kannatanut noaga lüües saab

kannatanu eelmärgitud vigastuse ning põhjustas enamohtliku tagajärje KarS § 19 mõttes

vähemalt ettevaatamatusest.

Antud asjas leidis tuvastamist, et Einar Krüger lahendas tema ja kannatanu vahel aset leidnud

konflikti noaga. Lüües kannatanut korduvalt noaga kannatanu elutähtsatesse organitesse nagu

pea ja kael, on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et Einar Krügeri eesmärgiks oli kannatanu

tervise kahjustamine. Nuga on terariist ning puudub igasugune loogika väita, et lööja saaks

eeldada teisel isikul vigastuste mitte tekkimist. On eluliselt usutav, et noaga teise isiku

tabamisel tekib alati vigastus, kui mitte surm ning selline arusaam on igal tavalisel keskmisel

täisealisel isikul, seega ka Einar Krügeril. Antud juhul ei olnud aga noalöögi tagajärjeks mitte

surm, vaid raske tervisekahjustuse tekitamine. Lüües kannatanut noaga tema elutähtsate

kehaosade suunas ei saanud Einar Krüger enda tehtud löögi tagajärgi kuidagi alahinnata.

Lüües kannatanut korduvalt noaga vallandas Einar Krüger enda teadliku ja ohtliku tegevusega

kausaalahela kulgemise ning sellise tegevusega kiitis ta löögist tekkinud tagajärjed vähemalt

kaudse tahtlusega heaks. Puuduvad sellised andmed, millele tuginedes saaks väita, et

süüdistatava üldist elukogemust arvestades ei olnud ta võimeline ette nägema põhjuslikku

seost kannatanu löömise ja saabunud tagajärje vahel. Nimetatut toetab fakt, et koheselt pärast

kannatanu löömist Einar Krüger kannatanule abi ei kutsunud. Einar Krüger käis küll trepikoja

välisuksel vaatamas, kuhu suunas kannatanu käks, kuid nimetatu ei ole võrdsustatav abi

kutsumisega. Siinjuures arvestab kohus süüdistatava ütlusi, mille kohaselt tuppa tagasi jõudes

nägi ta verd nii külmkapil, kapi ustel ja põrandal ning verine oli ka lusikate-kahvlite topsik.

Ilmselgelt ei saanud süüdistatavale jääda märkamatuks, et ka tema enda riided olid verised.

Järelikult pidi ta mõistma ka tekitatud tervisekahjustuse ulatust ning sellega kaasnevaid riske

kannatanu elule. Nimetatut toetab 30.04.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest

nähtuvalt kell 21:48 toimetavad politseiametnikud Einar Krügeri korterist välja ja Einar

Krüger toimetatakse kiirabiautosse, kus Einar Krüger küll avaldab, et teda rünnati tema enda

korteris, tema lõi kätega, kui politseiametnik selgitab, et Einar Krüger on kahtlustatavana

kinni peetud kehalises väärkohtlemises, ütleb Einar Krüger: „No muidugi…noh…kutu eks?“

(tl 119 kI). Järelikult teadis ta enda ründe intensiivsust, kasutades ka sellist väljendit, et „ta

oskab..„ ning pidas võimalikuks ka kõige raskema tagajärje saabumist, sest „kutu“ tähendab

kõnekeeles surma.

Seega antud juhul ei ole tuvastatud ühtegi konkreetset asjaolu, millele tuginevalt võis

süüdistatav loota, et tema poolt tehtud noalöögid ei põhjusta kannatanule raskeid tagajärgi

KarS § 118 lg 1 p 1 kohaselt. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanul tuvastatud raske

tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud

KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses

näidatud ajal ja kohas ei olnud Einar Krüger hädakaitse seisundis ning ta ei tõrjunud vahetut

õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Seda vaatamata kaitsja poolt osundatule ja esitatud

tõenditele, et Einar Krüger on eakam, käevigastuse ja muude diagnoositud haigustega ning

kannatanu on noorem ja jõulisem vägivaldse taustaga isik. Nii on Einar Krügeri sõrmemurru

kohta kohtule esitatud Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, millest nähtuvalt viibis Einar Krüger

erakorralise meditsiini keskuses 26.03.2025, kuna eelmisel päeval kukkus kast parema

labakäe peale, diagnoosiks randme- ja käepiirkonna luumurd, muu sõrmemurd.

Kuid haigusloos kirjeldatud uuringust nähtub, et luumurdu Krügeril siiski ei esinenud:

röntgenülesvõtte kohaselt on luud destruktiivse muutuseta (tl 6p ja 34 kII).

Asja materjalide juures on mitmed Einar Krügeri tervislikku seisundit puudutavad tõendid,

millest nähtuvad Einar Krügeri haigused (nt hüpertooniatõbi, polüneurorpaatia jt).

E.Krügeril puudusid kahtlustatavana kinnipidamisel mistahes tervisekahjustused või

väiksemadki marrastused. Seevastu kannatanul leitud vigastused kätel ja sõrmedel kinnitavad,

et ta üritas ennast kaitsta noalöökide eest. Krügeri sõnad vahetult pärast juhtunut salvestas kell

21.18 politseiametniku vormikaamera: politseiametniku küsimusele, kust on tulnud nii ohtralt

verd, oli Krüger vastanud, et „...oskan ju lüüa.. tean kuhu.. ma olen koolitatud…“ (tl 118 kI).

Eeltoodud tõendid ei kinnita sündmuse kulgemist süüdistatava poolt nimetatud viisil, st et

kannatanu lõi esmalt süüdistatavat oma seisukohtade kinnitamiseks rusikaga kuskile rinda või

kuskile õlga ning enda kaitsmiseks ei saanud ta sõrmeluu tõttu käega vastu lüüa, vaid haaras

midagi kätte. Juhul, kui kannatanu oleks tõesti süüdistatavat tugevalt löönud, oleksid

süüdistataval ka nähtavad tervisekahjustused. Siinjuures arvestab kohus just kaitsja poolt

märgitud kannatanu vägivaldset minevikku, süüdistatava kõrget iga ja temalt tuvastatud

haigusi, samuti tõsiasja, et Einar Krügeri läbivaatus toimus 27.04.2025 kell 23:04 ning

vastavalt protokollile Einar Krügeril kuriteojäljed puudusid. Samuti arvestab kohus kaitsja

poolt osundatud vaatlusprotokolli ja sellele lisatud videosalvestist, millelt on näha

alkoholijoobes Einar Krüger istumas enda korteris, ilma jalanõudeta ning vaevalt jõuab

politseiametnikuga suhelda ja kõndida. Nimetatud videosalvestus kajastab Einar Krügerit

mitu tundi hiljem pärast aset leidnud sündmust ehk ei näita Einar Krügeri füüsilist võimekust

kannatanu ründamise ajal.

Kohtu hinnangul on võimalik, et Einar Krügeril olid kannatanuga erimeelsused, mida Einar

Krüger otsustas lahendada vägivallaga. Siinjuures ei saa jätta tähelepanuta ka Einar Krügeri

varasemat isikuvastast kuritegu ehk et tema jaoks ei olnud midagi uudset lahendada

erimeelsusi vägivallaga, sealhulgas terariistaga. Prokurör on õigustatult pööranud tähelepanu

14.10.2016.a Seine-Saint-Denis Departemangu Raskete kuriteoasjade kohtuotsusele nr

44/2016, millest nähtuvalt tekkis ohvri ja Einar Krügeri vahel tüli, mille käigus Einar Krüger

lõi ohvrit 15 korda vähemalt 8 cm pikkuse teraga.

Arvestades kannatanu suunas tehtud löökide rohkust (vähemalt 10), Einar Krügeri

vägivaldseid isikuomadusi ja elulugu ning tõsiasja, et süüdistatavale ei saanud jääda

märkamatuks kannatanu füüsilise jõu olemasolu, ei kahtle kohus, et enda arvamuse maksma

panemiseks ründas süüdistatav kannatanut ilma, et kannatanu oleks eelnevalt käitunud

süüdistatava elu või tervist ohustavalt. Siinkohal on tähtis märkida, et eksperdiarvamuse

kohaselt eluohtlikuks kujunenud haava kanal (kõrva juures) kulges ülevalt alla (tl 71p kI), mis

tähendab, et kannatanu pidi asetsema sellises asendis – oluliselt madalamal (kas pikali

kukkunud), et süüdistataval oli võimalik noaga lüüa kõrva piirkonda ülevalt alla.

Puuduvad mistahes andmed, et Einar Krüger oleks tajunud kannatanust lähtuvat sellist ohtu,

mis oleks toonud kaasa vajaduse lüüa kannatanut korduvalt noaga tema elutähtsatesse

piirkondadesse. Lisaks pea ja kaela vigastustele tuvastati kannatanul vastavalt eespool

nimetatud ekspertiisiaktile ka torke-lõikehaavad vasakul küünarvarrel ja labakätel, mis võisid

olla saadud enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel. Sellised andmed kogumis kinnitavad

veenvalt, et Einar Krügeri agressiivne rünnak oli kannatanule ootamatu. Nimetatu omakorda

näitab, et kannatanu, kes on süüdistatavast tunduvalt noorem (sünd.XXX) ja eeldatavasti

füüsiliselt tugevam, ei alustanud rünnet, sest vastasel juhul oleks ta osanud süüdistatavast

lähtuvat ohtu ka oodata.

Sündmuskoha vaatlusest nähtuvalt ei ole näha A. G. noaga löömisele eelnenud rüselusest

jälgi, mis liikumise võimaluste piiratust arvestades oleks pidanud seal olema ning kui rüselus

oleks toimunud lähtuvalt Einar Krügeri kirjeldatust, siis oleks Einar Krügeri riietel pidanud

olema märksa rohkem verd. Einar Krügeri kampsunil on küll verd, kuid puuduvad

veremäärdumised, mis oleks iseloomulikud rüseluse käigus verise kannatanuga. Loogilised on

ka prokuröri järeldused, et süüdistatava püksid on rohkemate verejälgedega, kuna süüdistatav

on tõenäoliselt ka ise olnud põlvili, kas käpukil või kummargil oleva kannatanu juures tema

löömiseks korteri väljapääsu lähedal, isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt ei ole Einar

Krügeril väliseid võitlusele viitavaid vigastusi.

Kaitsja viited sellele, et kannatanu on vägivaldne isik, sest teda on korduvalt karistatud KarS

§ 121 järgi, on tuvastatu foonil asjakohatud.

On usutav ja loogiline, et juhul, kui Einar Krüger ründas kannatanut tõesti vaid kannatanust

lähtuva reaalse ohu tõttu, oleks ta sellest ka pärast omapoolset rünnet õiguskaitseorganeid

teavitanud enne, kui leiti tänaval kannatanu. Midagi sellist aga Einar Krüger ei teinud.

Kogutud tõendid annavad aluse arvata, et pärast kannatanu ründamist (kõne kell 18.45) jätkas

Einar Krüger lihtsalt alkoholi tarvitamist, ei teinud midagi, ootas politseid (saabus kell 21.18).

Selline süüdistatava teojärgne käitumine annab aluse arvata, et süüdistatav lootis enda

mitteseostamist kannatanule tekitatud vigastustega ning vastutuse mittejärgnemist.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et E.Krüger ei viibinud hädakaitse seisundis ja tema

käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.

Süüdistus KarS § 178 lg 1 järgi

KarS § 178 lg 1 järgi on Einar Krügerile esitatud süüdistus noorema kui kaheksateistaastase

isiku pornograafilises situatsioonis ja noorema kui neljateistaastase isiku pornograafilises

ja/või erootilises situatsioonis kujutavate piltide omandamise ja hoidmise eest.

Kuigi Einar Krügeri 19.06.2025 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei ole ta toime pannud

kahtlustuses nimetatud kuritegu, on kohtu hinnangul teo toimepanemine Einar Krügeri poolt

ka selles episoodis tõendatud.

30.04.2025 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX korter

C. Voodist paremal on riiul, millel on monitor, mille ees punase ja valgega USB mälupulk

(pakend LT8579255). Lauaarvutilt eemaldatakse ühendatud juhtmed ning pakendatakse

turvakilekotti (pakend nr 219686).

Vastavalt 14.05.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks

27.04.2025 Einar Krügeri menetlustoimingute käigus sündmuskoha vaatlusel XXX ära võetud

esemed: nutitelefon (pakend LT8579254), USB mälupulk Kingston DataTraveler (pakend

LT8579255) ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Dekstop Mini (pakend 219686). Ära võetud

lauaarvuti andmekandjalt leiti kokku 971 pildi- ja videofaili, millel on kujutatud nooremad

kui kaheksateistaastased isikud pornograafilised situatsioonis ning nooremad kui

neljateistaastased isikud pornograafilised ja/või erootilises situatsioonis. Failid on salvestatud

11.10.2024-01.03.2025.a.

Esmalt nõustub kohus prokuröriga, et eelmärgitud asitõend on saadud seaduslik teel.

Prokuröri selgituste kohaselt võeti digitaalsed andmekandjad kaasa eelkõige eesmärgiga

veenduda, kas seal võib olla kannatanu ja süüdistatava vahel esinenud varasemat konfliktset

suhtlust ja milline võis olla sellise suhtluse sisu. Prokurör osundas, et kannatanu õnnestus üle

kuulata alles 05.05.2025, 30.04.2025 viibis ta veel haiglas erakorralise intensiivravi

osakonnas ning menetleja hinnangul oli E. Krügeri enda versioonis ebakõlasid, eriti

sündmuskohalt kogutu pinnalt, kannatanu versioon sündmusest puudus ning vaja oli

potentsiaalselt objektiivset tõendit, mille pinnalt neid vähemalt võrrelda (KarS § 118 lg 1 p 1

episood). Eeltoodud prokuröri selgitused on loogilised ning andmekandjate kogumise

eesmärgis puudub kahtlus. Seda enam, et puuduvad mistahes tõendid, millele tuginedes väita,

et andmekandjad võeti ära muudel eesmärkidel või et menetlejale oli eelnevalt teada keelatud

failide olemasolu.

KrMS § 83 lg 1 kohaselt on vaatluse eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke

andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära ning sama

sätte lg 2 p 1 kohaselt on vaatlusobjektiks ka sündmuskoht.

KrMS § 87 lg 1 p 6 kohaselt kantakse vaatlusprotokolli muuhulgas ka uurimistoimingus

äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.

Järelikult näeb seadus ette võimaluse koguda tõendeid, sh asitõendeid, ka sündmuskoha

vaatluse käigus ning seega antud asjas tõendi kogumise korda ei ole rikutud. Olukorras, kus

seaduslikult ära võetud objektidest nähtub teise kuriteo toimepanemise fakt, ei saa menetleja

seda eirata ning tegemist on lubatava tõendiga.

Kaitsja poolt osundatud läbiotsimise lubamine oleks olndu vajalik juhul, kui kuriteole viitavad

andmed oleks kogutud mitte sündmuskohal juhuleiuna, vaid IcacCops süsteemi kaudu

(Lastevastaste internetikuritegude vastane lastekaitsesüsteem - ICACCOPS on tarkvara, mida

õiguskaitseorganid kasutavad lastepornograafiaga seotud sündsusetu materjali

allalaadimise/tegemise/tootmise tuvastamiseks).

Vaidlust ei ole selles, et pildi- ja videofailidel kujutatud isikud on alaealised. Kohus nõustub

prokuröriga, et arvuti on olnud aktiivses kasutuses, kuna failid on salvestatud ajavahemikus

11.10.2024.a kuni 01.03.2025.a ehk et seadmeid on kasutatud pikema aja jooksul, ka

mälupulk oli nähtaval kohal. Kuna Einar Krüger elas korteris üksinda, ei ole kahtlust, et

eelnimetatud esemed kuulusid Einar Krügerile ning just tema oli isikuks, kes keelatud pilte

omandas ja hoidis.

Kohus nõustub prokuröriga selleski, et arvestades juba üksnes piltide suurt arvu ning asjaolu,

et neil on valdavalt kajastatud puberteedieelseid tüdrukuid, siis ei saa subjektiivse koosseisu

osas olla kahtlust, et süüdistatav ei saanud aru, et tegemist oleks alaealistega. Järelikult pani

Einar Krüger teo toime kavatsetult, st seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks.

Kohus peab vajalikuks iseloomustava asjaoluna märkida, et selline tegu E.Krügeri puhul ei

ole esmakordne, teda on juba varem 05.02.2008 kohtuotsusega karistatud KarS § 178 järgi.

Paljasõnaliseks jääb Krügeri väide, et tema ei ole neil pilte hankinud, keegi teine on seda

teinud või on need varem arvutis juba olnud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

178 lg 1 järgi ning õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ka selles episoodis ei

tuvastanud.

Karistuse mõistmine

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17).

KarS § 118 lg 1 sanktsioon näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse 4-12 aastat. Karistuse

keskmiseks määraks on seega 8 aastat.

Einar Krügeri süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et kannatanu vastu suunatud rünne oli

lühiajaline ning eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas üks noalöök. Samuti arvestab kohus, et

vastavalt ekspertiisiaktile nr 25E-AOI00159-01 kestavad kannatanul tuvastatud

tervisekahjustused vähem kui 4 nädalat. Seega noalöögist toibudes võis loota, et kannatanu

tervis taastub ning pikaajaline ja vaevaline ravi ei ole vajalik. Sellistest andmetest lähtuvalt ei

saa Einar Krügeri süüd hinnata keskmisest suuremaks. Küll aga ei saa arvestamata jätta ründe

intensiivsust ning noalöökide rohkust kogumis, kuigi eluohtliku tervisekahjustuse põhjustas

neist üks. Samuti ei kutsunud Einar Krüger kannatanule abi, kuigi oli kannatanut korduvalt

noaga löönud ehk teadnud ründe raskust. Ka vere rohkus korteris ei saanud Einar Krügerile

märkamata jääda ning seega ta teadis, et noalöögid olid kannatanud ka tabanud. Sellised

andmed annavad aluse kaaluda karistuse mõistmist ka üle keskmise määra.

Süüdlase süü suurusele vastava karistuse määra kindlaks tegemiseks tuleb aga arvestada ka

karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu. Kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad

ning esineb karistust kergendav asjaolu (süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt,

KarS § 57 lg 1 p 7), peab kohus põhjendatuks mõista karistus siiski keskmises määras, s.o 8

aastat vangistust. Siinjuures arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna ka leppimist

kannatanuga (KarS § 57 lg 1 p 9), kuna kannatanu ütluste kohaselt tal pretensioone

süüdistatava suhtes ei ole. Samuti vaatamata sellele, et Einar Krüger enda süüd ei tunnistanud,

avaldas ta kahetsust kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste ees ning kohus käsitleb seda

puhtsüdamliku kahetsusena (KarS § 57 lg 1 p 3).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut: teda iseloomustavad hulgalised

karistused vägivallaga seotud kuritegude eest (tl 133 kII). Suurem osa karistusi on kustunud,

kuid pärast viimast karistatust tapmise eest oli Krügeri suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud (tl

90 kII) samuti vägivallaga seotud 04.04.2020 kuriteo toimepanemise eest. Viimati Krügerit

karistati 14.10.2016 Prantsuse Seine-Saint Denis Departemangu Raskete kuriteoasjade

kohtuotsusega 44/2016 Code Penal § 121-4, 121-5 ja 221-1 järgi - tapmise ja tapmise katse

eest 08.09.2010.a, mille kandmiselt ta vabanes 26.02.2020.a.

Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo

toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge

signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra

kaitsmise huvidest.

Kuigi KarS § 178 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse ning KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui

karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, leiab kohus, et Einar

Krügerile ei saa selles episoodis kergemaliigilist karistust mõista.

Kohus arvestab, et Einar Krüger omandas ja hoidis enda juures 969 keelatud pilti, mis oli

salvestatud ligikaudu nelja kuu jooksul. Sellise suure mahu salvestamine lühikese aja jooksul

näitab Einar Krügeri kalduvust käituda ebakohaselt ja seadusevastaselt ning tema süüd ei saa

hinnata väikeseks. Kohtu hinnangul kergemaliigiline karistus ei mõjuta isiku käitumist

õiguskuulekusele. Siinjuures on prokurör õigustatult osundanud Einar Krügeri varasemale

karistusele KarS § 178 lg 1 järgi (1-07-14986). Kuigi nimetatud karistus on kustunud, saab

eelnimetatud otsusega tuvastatut kasutada Einar Krügeri iseloomustava materjalina, näidates

Einar Krügeri jätkuvat huvi lapsporno vastu. Selleks, et Einar Krüger muudaks oma harjumusi

ning saaks aru toimepandud kuriteo keelatusest, on oluline karistada Einar Krügerit

vangistusega.

Kuna käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning esineb karistust

kergendav asjaolu (süüteo toimepanemine kõrges eas inimese poolt), leiab kohus, et Einar

Krügerile saab mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust.

Kohus nõustub prokuröriga, et üldpreventiivsete kaalutluste seisukohalt on seksuaalse

suunitluse pinnalt toime pandud kuritegude puhul märkimisväärselt kõrge uute kuritegude

tulevikus toimepanemise risk ning ehkki leitud ja ära võetud salvestistel olevad alaealised ei

pruugi olla pärit Eesti Vabariigist, on riigil jätkuvalt kohustus tõsiselt reageerida sellise

materjali levikule.

Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada

üksikkaristustest raskeima suurendamist KarS § 64 lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava

süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks

kuritegude kogumi eest 9 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada

1/3 võrra, mõistes lõplikuks põhikaristuseks 6 aastat vangistust. Lähtudes Einar Krügeri poolt

toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest ning õiguskorra kaitsmise

huvidest, on kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab

tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik isikud peavad tundma ennast turvaliselt ning seda ka

olukorras, kus nad viibivad väljaspool kodu. Riigivõimu sekkumine tagab ühiskonnaliikmete

heaolu ning aitab kaasa isiku õiguste igakülgsele kaitsele.

SÜÜTEOMENETLUSES TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1,2 kohaselt kui isik

mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse

seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see

tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega.

Einar Krügeri kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Einar Krügerile süüteomenetluses

tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi isiku kinnipidamise ja vahi all olemise päevade eest,

millal isikult oli võetud vabadus.

Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus Einar Kürgeri talle esitatud süüdistustes süüdi ning

arvestas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, puudub Einar

Krügeril seaduslik alus nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 kohaselt

ekspertiisitasud, süüdistatava kaitsjale makstud tasu ja sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu.

Kuna käesolevas kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis nr 25E-AOI00159-

01 maksumusega 155 eurot ja DNA ekspertiis nr 25E-GE00483-01 maksumusega 3360 eurot,

kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele ekspertiisitasu kogusummas 3515 eurot.

Einar Krügerile on kohtueelses menetluses osutanud õigusabi määratud korras kaitsja, kelle

poolt esitatud tasutaotlusi on rahuldatud kogusumma 1629,84 euro ulatuses. Samuti tuleb

Einar Krügerilt lisaks välja mõista kaitsja tasu kohtus esindamise eest summas 758,88 euro.

Seega kogusumma on 2388,72 eurot.

Samuti tuleb Einar Krügerilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista

riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas

2215 eurot.

Selleks, et mitte asetada süüdistatavat raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus

tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Kohus ei pea põhjendatuks prokuröri taotlust jätta Einari Krügeri vanusest lähtuvalt DNA-

ekspertiisi teostamise kulu summas 3360 eurot ja määratud kaitsja tasu riigi kanda. Kohtule ei

ole esitatud sellist Einar Krügeri varanduslikku seisundit kajastavat dokumenti, millest

lähtuvalt saaks Einar Krügerit pidada varatuks. Ei ole välistatud, et Einar Krügeril on vara,

mille arvelt kanda ka menetluskulud. Juhul, kui Einar Krüger ei ole võimeline aasta jooksul

menetluskulusid tasuma, saab kohus tema põhjendatud ja tõendatud taotluse alusel kaaluda

menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Prokurör palus asitõenditega toimida järgnevalt.

27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: hõbedane nuga,

sinine nuga, musta värvi käepidemega nuga ja rohelist värvi käepidemega nuga; samuti Einar

Kürgeri riided halli värvi kampsun ja halli värvi püksid tagastada Einar Krügerile KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid ja Einar Krügeri isiku

läbivaatuse käigus võetud kaapeproovid hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS § 126 lg 3

p 4 kohtuotsuse jõustumisel.

30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk

„DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686)

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend ja hävitada KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

A. G. riided: halli tooni püksid, sinist värvi lühikesed teksapüksid, halli värvi kampsun, musta

värvi T-särk ja musta värvi jope koos mütsiga hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS §

126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd kannatanu ei soovinud veriseid riideid tagasi.

Ehkki kannatanu märkis, et ta soovib jopet tagasi juhul kui see on terve, siis asitõendi

vaatlusprotokollist on näha, et elupäästvate tegevuste käigus on see lahti lõigatud.

A. G. riiete vaatluse käigus võetud puuteproovid hävitada kui väheväärtuslikud asjad KrMS §

126 lg 3 p 4 kohtuotsuse jõustumisel;

Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston DataTraveler

ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid, raportfailid,

andmestikud ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, määrata

kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist.

KarS § 178 lg 1 episoodi puudutavad vaadeldud pildid ja videod, mis asuvad Politsei- ja

Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete kuritegude talituse andmehoidlas, määrata

kustutamisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus leiab, et 27.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud hõbedane

nuga riidekapi eest maast (pakend nr 1), sinine nuga voodi alt põrandalt (pakend nr 2), musta

värvi käepidemega nuga köögitasapinnalt (pakend nr 6) ja rohelist värvi käepidemega nuga

köögitasapinnalt (pakend nr 7, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71) tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kuriteo toimepanemise

vahended vägivaldsele ja vangistust kandvale isikule tagastada.

Samuti tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

30.04.2025.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid: mälupulk

„DataTraveler 128 MB“ (pakend nr LT8579255), lauaarvuti boks HP (pakend nr 219686, tl

72 kII).

27.04.2025 Põhja-Eesti Regionaalhaiglast võetud ja 26.05.2025.a asitõendina vaadeldud A. G.

riided veremäärdumistega: halli tooni püksid (pakend nr 1), sinist värvi lühikesed teksapüksid

(pakend nr 2), halli värvi kampsun (pakend nr 3), musta värvi T-särk (pakend nr 4) ja musta

värvi jope (pakend nr 5, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe

tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71), peab kohus samuti põhjendatuks hävitada.

Küll peab kohus aga põhjendatuks tagastada Einar Krügerile tema läbivaatuse käigus leitud ja

ära võetud asitõendid: halli värvi kampsun (pakend nr 1) ja halli värvi püksid (pakend nr 2,

asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn; II kd tl 71).

Einar Krügeri mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 12, USB mälupulga Kingston DataTraveler

ja lauaarvuti HP ProDesk 400 G3 Desktop Mini andmete koopiafailid, raportfailid,

andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) ning

vaadeldud pildid ja videod (asuvad Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalbüroo raskete

kuritegude talituse andmehoidlas, I kd tl 100-104) tuleb kustutada.

Kustutada tuleb ka A. G. mobiiltelefoni Samsung Galaxy A12 andmete koopiafailid,

raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod (asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas,

II kd tl 142- 144).

Kõik CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb

kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kõik puuteproovid ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tl 73 kII) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)

Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2026 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 09.12.2025 kohtuotsus.