2-24-12100/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12100

Tsiviilasi T. D. hagi S. P. vastu pärandvara ühisomandi lõpetamise ja

vara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja Hageja: T. D. (isikukood XXX, elukoht

esindajad XXX)

Hageja lepinguline esindaja: R. M. (Eurocity Õigusbüroo; e-

post: XXX)

Kostja: S. P. (isikukood XXX, elukoht:

XXX)

Asja läbivaatamine 26. juunil 2025 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403

lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lõpetada ühisomand korteriomandile, registriosa nr XXX, asukohaga XXX nimetatud

korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel

alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud tulu 50% hagejale T. D.le ja 50%

kostjale S. P.le.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub lõpetada korteriomandi,

registriosa nr XXX, asukohaga XXX (pärandvara), ühisomand, müüa vara kohtutäituri

avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud tulu 50%

hagejale T. D.le ja 50% kostjale S. P.le. Alternatiivselt jätta korteriomand kostja S. P.

ainuomandisse ja kohustada teda tasuma hagejale hüvitis vara kaotuse eest summas 45 000

eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja pärisid korteriomandi,

registriosa number XXX, asukohaga XXX, 09.03.2020, kuupäeval, mil notar A. S. andis välja

pärimistunnistuse, millega tunnistati

08.01.2020 surnud G. P. pärijateks hageja ja kostja, kumbki ½ osas.

3. Pärandvara koosseisu kuulub korteriomand, registriosa number XXX, asukohaga XXX

Pärandvara koosseisu pärandi avamise päeval kuulusid veel sõiduk ja liikmelisus

garaažiühistus, kuid selle vara jagamisega said hageja ja kostja hakkama kokkuleppel ja see

osa pärandvarast on jagatud. Hageja hinnangul on vara väärtus 90 000 eurot.

4. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist läbi müügi avalikul enampakkumisel. Hageja

põhjendab oma valikut asjaoluga, et ta ei plaani kasutada korteriomandit eluruumina ega

soovi kanda korteriomandiga seotud kulusid. Korteriomandi eluasemena kasutamise plaanid

on hagejale teadaolevalt kostjal. Sellest tulenevalt palub hageja alternatiivselt vara jätmist

kostja ainuomandisse.

Kostja seisukoht

5. Vastuses hagile kostja soovib, et menetluskulud jääksid hageja kanda, sest hageja andis

kostja kohtusse. Kohtuistungil kostja väitis, et ta vaidleb korteri enampakkumisel müügile

vastu. Kostja soovib, et hageja varustaks kostja elamispinnaga 33 ruutmeetri ulatuses. Kostja

on kandnud kõiki eluasemega seotud kulusid pärandi avanemisest. Hageja ei ole neid kulusid

kandnud. Kostja ei vaidle vastu korteri väärusele 90 000 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada.

7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi pärandavara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi

jagamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat

(kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara

ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1

kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse

kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused

jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate

vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust

väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata

2 / 4

pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise

sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

8. Pärimisseadus (PärS) § 3 lg 1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral. G. P.

pärand avanes tema surmaga 08.01.2020.a. Tallinna notar A. Š. 09.03.2020 tõestatud

pärimistunnistuse kohaselt on G. P. pärijad tema tütar T. D. ½ mõttelises osas ja poeg S. P. ½

mõttelises osas (dtl 7-8). G. P., surnud XXX.a. pärandvaraks on korteriomand, registriosa

number XXX, asukohaga XXX. Pärandvara koosseisu pärandi avamise päeval kuulusid veel

sõiduk ja liikmelisus garaažiühistus, kuid selle vara jagamisega said hageja ja kostja hakkama

kokkuleppel ja see osa pärandvarast on jagatud. Hageja ja kostja ühisomandis on

korteriomand asukohaga XXX(dtl 5). Pooltel ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust. Seega

on hagejal õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.

9. Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Hageja palub korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul

enampakkumisel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Praegusel juhul ei ole hageja huvitatud korteri ainuomandi soetamisest.

26. juunil 2025 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et ta on sellele vastu, et korter

müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja soovib, et hageja varustaks kostja uue

elamispinnaga 33 ruutmeetri ulatuses. Kostja väljendas soovi, et ta proovib võtta laenu, et

maksta hagejale pool korteri maksumusest summas 45 000 eurot ja saab siis korteriomandi

ainuomanikuks. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks 28.07.2025. Pooled

kompromissi kohtu poolt antud tähtajaks ega ka hiljem ei esitanud.

10. Kuna hageja ega kostja ei soovi sada korteriomandi ainuomanikuks ning kohtule on

esitatud hageja poolt nõue müüa korteriomand enampakkumisel, siis on kohtu hinnangul

põhjendatud ja kõigi parimate huvides lõpetada poolte ühisomand korterile asukohaga XXX

asukohaga XXX selle müümisel avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamine poolt vahel

vastavalt poolte osale ühisomandis. Vaidlust pole selle üle, et hagejale kui G. P. pärijale

kuulub pärandist ½ mõttelist osa ja kostjale kui G. P. pärijale kuulub pärandist ½ mõttelist

osa. Seega peab iga pool saama korteri müügist saadavast summast vastavalt enda mõttelise

osa suurusele G. P. pärandist. Samuti pole vaidlust selle üle, et korteri turuhind on 90 000

eurot.

11. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja lõpetab ühisomandi korteriomandile,

registriosa nr XXX, asukohaga XXX nimetatud korteriomandi müümisega avalikul

enampakkumisel kohtutäituri vahendusel alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud

tulu 50% hagejale T. D.le ja 50% kostjale S. P.le.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

3 / 4

13. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades on kaasomandi

lõpetamine eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jaotamisel ei saa lähtuda

sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Riigikohus on ka leidnud, et

põhjendatud ja õiglane oleks sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte

endi kanda (nt 3-2-1-70-10, p 14). Ka on kohtupraktikas leitud, et ühisvara jagamisel on

võimalik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleks ka käesolevas

menetluses pärandvara jagamisel lähtuda samast põhimõttest – ühisomandi ja pärandvara

jagamine on eelduslikult kõigi menetlusosaliste huvides - ning jätta menetluskulud poolte endi

kanda.

14. Asjas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jagada menetluskulusid kohtupraktikast

erineval viisil. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda ning seetõttu ei määra

kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen kohtunik

4 / 4