1-25-2417/29 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

16. jaanuar 2026

Kohtuasja number

1-25-2417

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Regiina Laiapea

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Allan Annaski ja Evelina Annaski süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsus

Apellandid

-

Allan Annask ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres

Veski

-

Evelina Annask

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatavad

-

Allan Annask, isikukood 50010282223, elukoht XXX,

viibib Viru vanglas, ei tööta, varem kriminaalkorras

karistatud, vahi all alates 14. märtsist 2025

-

Evelina Annask, isikukood 60208082210, elukoht XXX, ei

tööta, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole

kohaldatud

Kaitsjad

-

vandeadvokaadi abi Andres Veski (Allan Annaski määratud

kaitsja)

-

vandeadvokaat Ahto Sirendi (Evelina Annaski määratud

kaitsja)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Paul Pikma

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

8. jaanuar 2026, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Allan Annask

Kaitsja Andres Veski

Kaitsja Ahto Sirendi

Prokurör Paul Pikma

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Täpsustada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsuse resolutiivosa ja määrata, et Allan

Annaskil ja Evelina Annaskil tuleb neilt välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu

jooksul igakuiselt võrdsetes osades.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsus muutmata.

3. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 186 eurot (sealhulgas käibemaks 36 eurot). Jätta

see menetluskulu Allan Annaski kanda.

5. Määrata OÜ-le Ahto Sirendi Advokaadibüroo apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 264 eurot 12 senti (sealhulgas käibemaks 51 eurot

12 senti). Jätta see menetluskulu Eveliina Annaski kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatavate advokaadist

kaitsjad. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud

olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Allan Annaskit ja Evelina Annaskit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1 järgi.

A. Annask omandas E. Annaski teadmisel ajavahemikul märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025

tuvastamata kohast ja inimeselt suures koguses kanepit, mille tõi enda elukohta. Seal hoidsid,

kaalusid ja pakendasid A. Annask ja E. Annask kanepi doosideks ning müüsid selle tuvastamata

inimestele märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025. A. Annask müüs seda ise või andis E.

Annaskile juhised, mitu doosi müüa tema ja E. Annaski elukohas, misjärel müüs E. Annask

kanepit. A. Annask hoidis samal ajavahemikul osa kanepist, mis oli jaotatud 38 doosiks, enda

teises elukohas. A. Annaski ja E. Annaski elukohtadest leiti kokku 370,48 g kanepit, mis on suur

kogus.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsusega tunnistati A. Annask süüdi KarS § 184 lg 2 p 1

järgi ning teda karistati 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega. Selle liideti KarS § 65 lg 2 alusel

Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Liitkaristuseks

saadi 4 aastat vangistust. E. Annask tunnistati samuti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle

mõisteti 3-aastane vangistus, mis jäeti KarS § 73 lg-le 1 tuginedes täies ulatuses tingimisi

täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. A. Annaskilt mõisteti välja menetluskulud kokku

3731,17 euro ulatuses ja tal võimaldati neid tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. E. Annaskilt mõisteti välja menetluskulud 2458,32 eurot ja tal

lubati need maksta KrMS § 180 lg-st 3 juhindudes ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

2(7)

3. A. Annaski ja E. Annaski süü on tõendatud ning selles osas pole vaidlust.

4. Karistust mõistes leidis kohus, et A. Annaski süü on alla keskmise. Ta käitles kanepit ühe aasta

vältel ja tegutses grupis koos enda õe E. Annaskiga. Kanep on kergema toimega narkootiline

aine. A. Annask on tavaline diiler, kes on narkootikumide käitlemise ahelas kõige vähetähtsam

lüli. Tema karistust kergendab KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik

kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. A. Annaskit on varem korduvalt karistatud

eeskätt varavastaste kuritegude eest. Narkootikumidega seotud kuriteo eest pole teda karistatud.

2023. aastal karistati A. Annaskit narkootikumi käitlemist puudutava väärteo eest. Ta pani

menetletava kuriteo toime ajal, mil oli allutatud kriminaalhooldusele eelmise süüdimõistva

kohtuotsusega.

5. E. Annaski süü on tunduvalt alla keskmise. Tema teopanus oli väiksem kui A. Annaskil, kuna

see polnud järjepidev. E. Annaski karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3

järgi. Teda pole varem karistatud kuriteo eest. Tal puudub töökoht.

6. Süüdistatavatelt tuleb välja mõista menetluskulud, mida nad saavad tasuda KrMS § 180 lg 3

alusel 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui A. Annask läheb vanglas tööle, siis

on tal mõningane sissetulek, mille arvel tasuda menetluskulusid.

Apellatsioon

7. Maakohtu otsuse vaidlustasid A. Annask ja tema kaitsja ning E. Annask.

8. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja A. Annaski karistuse täielikult tingimisi

täitmisele pööramata jätmist, tema allutamist käitumiskontrollile ning elektroonilise valve

kohaldamist. Lisaks palub kaitsja vähendada A. Annaskilt väljamõistetavaid menetluskulusid.

Kaitsja leiab, et kohus ei põhjendanud, miks ei saa A. Annaski karistust jätta täielikult tingimisi

täitmisele pööramata. Kohtu põhjendused karistuse pikkuse kohta on üldsõnalised. Lisaks käib

A. Annaskile üle jõu menetluskulude kandmine ja neid tuleks vähendada. Tal puudub sissetulek

ja võimalus vanglas tööd teha ei võimalda tal menetluskulusid tasuda.

9. A. Annask soovib karistuse täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata jätmist ja elektroonilise

valve kohaldamist ning menetluskulude vähendamist. Ta märgib, et kohus ei põhjendanud, miks

pole võimalik elektroonilist valvet kohaldada. Samuti ei saa A. Annask tasuda menetluskulusid,

sest tal ei ole selleks raha.

10. E. Annask ei nõustu maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustusega. Talle on ebaselge,

kuidas jõudis kohus 2458,32-eurose menetluskulude suuruseni. Kohtuotsusest ei selgu sedagi,

kuidas saab E. Annask tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul, kui tal puudub sissetulek.

Taotlus

11. A. Annask esitas 22. novembril 2025 ringkonnakohtule taotluse, mille järgi on talle tagatud

vabaduses töökoht ja ametlik sissetulek.

Ringkonnakohtu istung

12. Tartu Ringkonnakohtus 8. jaanuaril 2026 toimunud istungil jäid A. Annask ja tema kaitsja ning

E. Annaski kaitsja apellatsioonide juurde. Prokuratuur palus jätta need rahuldamata.

3(7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Apellatsioonides on vaidlustatud A. Annaskile mõistetud karistust ja mõlema süüdistatava

suhtes tehtud menetluskulude hüvitamise otsustust. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud

karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis tooks kaasa vaidlustatud otsuse muutmise. Samuti ei

eksinud kohus menetluskulude suuruse ja jaotuse üle otsustades. Küll aga täpsustab kolleegium

maakohtu otsust menetluskulude hüvitamise osas.

14. Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema

KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda

edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel

(üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud,

sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne

kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida

ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda

varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes.

Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra

kaitsmise huvid. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26,

20.06.2022, 1-20-6745/88, p 62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

15. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes,

saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige

siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik

rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on

toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse

mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on

teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel

kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises,

kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või

mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p-d 27 ja

28 koos viidetega.)

16. A. Annask tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. See näeb ette 3–15-aastase vangistuse.

Maakohus mõistis talle menetletava kuriteo toimepanemise eest 3 aasta ja 4 kuu pikkuse

vangistuse, mis vastab peaaegu miinimummäärale. Kohus ei eksinud KarS § 56 lg 1

kohaldamisel ja andis nõustumisväärse hinnangu, et A. Annaski süü jääb alla keskmise. Lisaks

võttis kohus arvesse A. Annaski puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi ning

karistatust varavastaste kuri- ja väärtegude ning narkootilise aine väikses koguses ebaseadusliku

käitlemise väärteo eest. Kohus osutas asjakohaselt ka sellele, et menetletava kuriteo pani A.

Annask toime osaliselt siis, kui ta oli katseajal. (Vt maakohtu otsuse lk 10–11.)

17. Maakohus mõistis õigesti liitkaristuse KarS § 65 lg-st 2 juhindudes. A. Annaski kanepi

ebaseaduslik käitlemine (sealhulgas kanepi hoidmine ja järjepidev müümine) ajavahemikul

märtsist 2024 kuni 14. märtsini 2025 moodustab jätkuva teo (vt ka RKKK 27.03.2019, 1-17-

11432/93, p-d 9 ja 10). Vahepeal tunnistati A. Annask süüdi Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a

otsusega. Kui jätkuv kuritegu pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust,

kohaldub liitkaristuse moodustamisel just KarS § 65 lg 2. Seega ei eksinud kohus, kui

4(7)

moodustas A. Annaskile KarS § 65 lg 2 järgi 4-aastase liitkaristuse Viru Maakohtu 15. augusti

2024. a otsusega.

18. A. Annaski ja tema kaitsja apellatsioonis on taotletud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist

ja elektroonilise valve kohaldamist. Kolleegium ei näe selleks praegu võimalust. A. Annask pani

menetletava narkokuriteo toime ajal, mil tema suhtes oli käimas kriminaalmenetlus KarS § 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi. Viru Maakohtu 15. augusti 2024. a otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199

lg 2 p-de 4 ja 5 järgi ning teda karistati vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 tuginedes

täielikult tingimisi kohaldamata, ja ta allutati käitumiskontrollile. Sellest hoolimata jätkas A.

Annask narkokuriteoga kuni kinnipidamiseni 14. märtsil 2025. Kõnealuse narkokuriteo

toimepanemisse kaasas ta ka enda õe E. Annaski. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et A.

Annask on viimasel kümnel aastal pannud toime arvukalt kuritegusid (vt KoTo I kd, tl 109 jj).

Tal on tulnud selle aja jooksul korduvalt kanda reaalset vangistust, sealhulgas mõisteti talle Viru

Maakohtu 10. jaanuari 2017. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p-de 5, 8 ja 9 ning § 214

lg 2 p 1 järgi vangistus, millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise süüdimõistva otsusega

mõistetud vangistus. Kuigi A. Annask vabastati Viru Maakohtu 26. juuli 2018. a määrusega

selle karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja ta allutati käitumiskontrollile, rikkus ta

korduvalt talle seatud nõudeid ja kohustusi, mille tõttu pöörati vangistus Viru Maakohtu 27.

veebruari 2019. a määrusega täitmisele. Seega pole varasem vangistuse kandmine,

kriminaalhooldusele allutamine ega järjekordse kriminaalmenetluse toimetamine ja

süüdimõistva otsuse tegemine avaldanud A. Annaskile sellist mõju, mis paneks teda edaspidi

kuritegudest hoiduma. Sellest tingituna ei pea kolleegium põhjendatuks praegu mõistetud 4-

aastase vangistuse täitmisele pööramata jätmist.

19. Maakohtu otsus jääb muutmata ka menetluskulude suurust ja riigi kanda jätmist puudutavas

osas. Kohus võttis KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes arvesse A. Annaski ja E. Annaski varalist

seisu. Kohus jättis mõlema süüdistatava puhul riigi kanda rohkem kui kolm neljandikku

sundrahast ja väikse osa DNA-ekspertiisi tegemise kulust (vt maakohtu otsuse lk 13 ja 14).

Asjaolu, et A. Annaskil ja E. Annaskil pole praegu sissetulekut, ei too kaasa veel suuremas osas

menetluskulude riigi kanda jätmist. Kui A. Annask peaks vanglas töötama, siis on tal võimalik

vähemalt mõnel määral menetluskulusid tasuda. Riigikohus on leidnud, et kuigi tööhõive

vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks

teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 24.07.2020, 1-16-9323/410, p 24). Vabaduses

viibival E. Annaskil on samuti eelduslikult võimalus asuda tööle ja teenida sissetulekut, et

maksta muu hulgas menetluskulusid. Lisaks võimaldas maakohus maksta mõlemal süüdistataval

menetluskulud ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, mis võtab arvesse seda, et

neil puudub hetkel sissetulek menetluskulude täies ulatuses koheseks tasumiseks. Samuti saavad

nii A. Annask kui ka E. Annask vajadusel KrMS § 423 ja 424 järgi taotleda täitmiskohtunikult

pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist.

Vastuseks E. Annaski apellatsioonile osutab kolleegium ka sellele, et maakohtu otsusest nähtub

selgelt, kuidas kohus jõudis hüvitatavate menetluskuludeni (vt maakohtu otsuse lk 13–14).

20. Küll aga täpsustab kolleegium vaidlustatud otsuse resolutiivosa. Maakohtu otsuses on nii A.

Annaski kui ka E. Annaski kohta märgitud, et neil tuleb menetluskulud tasuda „KrMS § 180 lg 3

alusel [--] ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest“ (maakohtu otsuse lk 3 ja

4). KrMS § 180 lg 3 ls 4 võimaldab kohtul määrata menetluskulude maksmise ositi, ent ei luba

kogu menetluskulu tasumist edasi lükata (vt RKKK 30.03.2015, 3-1-1-2-15, p 11). Kolleegium

määrab KrMS § 191 lg-st 3 juhindudes, et A. Annaskil ja E. Annaskil tuleb neilt välja mõistetud

menetluskulude summa tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. KrMS §

191 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi

5(7)

vaadates uue menetluskulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Selle

küsimuse lahendamisel pole kohus seotud kaebuse piiridega ega sellega, millisele seisukohale

on selles küsimuses varasemas menetluses asutud. Samuti ei teki KrMS § 191 lg 3 kontekstis

küsimust isiku olukorra võimalikust halvendamisest tema enda huvides esitatud kaebuse alusel.

(Vt RKKK 18.12.2020, 1-19-9021/14, p 21.)

21. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 2 juhindudes täpsustab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 21. oktoobri 2025. a otsuse resolutiivosa ning määrab, et A. Annaskil ja E. Annaskil

tuleb neilt välja mõistetud menetluskulude summa tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes

osades. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid jäävad rahuldamata.

22. Kaitsja Andres Veski esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu 186 euro (sh käibemaks 36 eurot) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

maakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit, apellatsiooni koostamiseks 35 minutit ning

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 30 minutit ja istungil osalemiseks 30 minutit.

Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle täies ulatuses.

23. Märgitud 186-eurone menetluskulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt

süüdistatava kanda, sõltumata sellest, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 2 kohase

otsuse. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise üle otsustamisel (KrMS § 185 järgi) tuleb

arvesse võtta seda, missuguses osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni

põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt RKKK 25.11.2020, 1-18-5815/389, p 60). Kui

maakohtu otsust ei muudeta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja selline kaebus

osutub täiesti põhjendamatuks, peab selle apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama

KrMS § 185 lg 2 esimese lause järgi süüdistatav (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p

151 koos viitega). Kuna ringkonnakohus ei tee KrMS § 337 lg 1 p 2 järgset otsust

apellatsioonide alusel, jääb apellatsioonimenetluse kulu 186 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel A.

Annaski kanda. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse

jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS §

423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile

sissenõudmiseks.

24. Kaitsja Ahto Sirendi esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi tasu 331,08 euro (sh käibemaks 64,08 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal

E. Annaski apellatsiooniga tutvumiseks ja ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 60

minutit ning istungil osalemiseks 45 minutit. Lisaks taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja

eest 30 euro ulatuses ja 111-eurose sõidukulu hüvitamist. Kolleegium rahuldab taotluse osaliselt.

25. Ringkonnakohtu istung kestis 25 minutit. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16

„Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 4 ls 2 ja § 5 järgi

tuleb kaitsjale hüvitada istungil osalemise tasu poole tunni eest, mille suurus on korra § 6 lg 5

kohaselt 36 eurot. Kolleegium ei pea põhjendatuks ka E. Annaski apellatsiooniga tutvumiseks ja

ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks väidetavalt kulunud aega. Võttes arvesse seda, et

E. Annaski apellatsioon oli napilt üle ühe A5-suuruse vihikulehe pikk ning seal on vaidlustatud

paari väitega menetluskulude suurust ja nende kandmist, saab vajalikuks ajakuluks sellega

tutvumisele ja istungiks ettevalmistamisele pidada kuni 30 minutit. Seegi moodustab korra § 6 lg

3 järgi 36 eurot. Seega tuleb kaitsjale hüvitada 213 eurot (36+36+30+111), millele lisandub

käibemaks 51,12 eurot, kokku 264,12 eurot. Selle summa peab KrMS § 185 lg 2 alusel tasuma

E. Annask. Kui süüdistatav ei tasu seda ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417

lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

6(7)

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)