2-25-5363/31 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

16. jaanuar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-25-5363

3164,92 eurot

Tsiviilasi

XX-i hagi XX-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja XX (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja XX (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei

Vassiljev

Kostja XX (isikukood XXX)

Kohtuistungid on toimunud 10.09.2025 ja 20.10.2025, poolte

kokkuleppel kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX-i (isikukood XXX) hagi XX-i (isikukood XXX) vastu.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) XX-i (isikukood XXX) kasuks välja perioodi

01.05.2024 – 31.03.2025 eest elatis ühekordse summana 3164,92 eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV OSA

2-25-5363

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. 07.04.2025 ja 08.04.2025 esitatud hagiavalduses taotles hageja mõista kostjalt välja

tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2024 – 31.03.2025 eest summas 3164,92 eurot ja

igakuise elatise PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas alates 01.04.2025 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kostja on hageja isa. Hageja ema ja kostja kooselu lõppes 2024. a

jaanuarikuus, kostja lahkus ühisest perekonna eluesemest ning hageja jäi elama ema

juurde. Kokkuleppel hageja emaga kandis kostja hageja ülalpidamiseks 500 eurot kuus.

Alates maist 2024 lõpetas kostja ülalpidamiskohustuse täitmise. Lapse ema on pöördunud

korduvalt kostja poole elatise tasumise nõudes, kuid kostja ei reageeri hageja ema

palvetele ja ei tasu lapsele elatist. Kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustust ka muul

viisil, sh vahetult. Laps ei viibinud kostja juures ühtegi päeva alates vanemate

lahkuminekut ja ei kavatse viibida ka edaspidi. Lapse ülalpidamise kulud moodustavad

keskmiselt 1470 eurot kuus, neist kulud eluasemele 300 eurot, majandamisele 450 eurot,

söögile 200 eurot, riietele 100 eurot, koolile 100 eurot, ravimitele/vitamiinidele 20 eurot,

huvialadele 200 eurot ja muule (nt mänguasjad, sünnipäeva kingid sõpradele jne) 100

eurot. Hageja nõuab kostjalt perioodil 01.05.2024 – 31.03.2025 ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud elatise võlgnevuse summas 3164,92 euro tasumist, so iga

kuu eest summas 287,72 eurot kuus, kokku 3164,92 (11 x 287,72) eurot.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

2. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist muul viisil, kui raha

maksmisega, mistõttu elatise nõudmine kostjalt on põhjendamata. Hageja ema ja kostja

vahel oli elatise maksmiseks kokkulepe, et hageja ema elatist lapsele ei nõua, sest kostja

on teinud hageja ema omandis olevale kinnisasjale aadressiga Lõuna tn 11, XXX, väga

suuri rahalisi investeeringuid kinnistul asuva elamu (hageja ja hageja ema elukoht)

ehitamiseks, remonttöödeks ning parendamiseks, s.o üle 40 000 euro väärtuses. Lisaks

sellele on kostja pangale maksnud kinnistu ostmiseks võetud laenu tagasi üle 40 000 euro,

enne selle kinnistu omandi üleandmist kostja poolt hageja emale. Kostja on ka pärast

lahkuminekut lapse emast ostnud lapsele kaks telefoni, ratta ja riideid ning jalanõusid,

mille üle ei tohiks vaidlust olla. Hageja ema seisukoht muutus märtsis 2025, kui hageja

ema hakkas kostjalt nõudma elatist summas 300 eurot kuus ning notarisse minekut, kuigi

poolte vahel oli ja on teistsugune kokkulepe. Hageja ema on tunnistanud 40 000 eurost

kostja investeeringut ning hageja ema oli sisuliselt nõus hakkama tagastama seda

investeeringut, tasudes kostjale 400 eurot kuus kuni 40 000 euro täitumiseni tingimusel, et

ta tasub 2000 eurot aprilli kuu jooksul ja ülejäänud 3000 hiljemalt oktoobri lõpuks. Lapse

ema ei ole kostja tehtud investeeringute tagastamiseks kostjale tasunud 2000 eurot ega ka

igakuiselt 400 eurot.

3. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega, sest ta on tasunud elatist 2025.a aprilli ja

maikuu eest. Kostja oleks minimaalset elatist tasunud ka vabatahtlikult ilma hageja ema

poolt hagi kohtusse esitamiseta. Lisaks leiab kostja, et kuna hageja ema ei ole varem

temalt elatist nõudnud, siis on tagasiulatuva elatise nõudmine pahatahtlik ning paneb

kostja raskesse majanduslikku seisu. Kostja on saanud töötasu 2024.a summas 8700 eurot

ja 2025. aastal summas 3185 eurot. Kostja on olnud sunnitud võtma laenusid, et

igapäevaseid kulutusi kanda. Hageja ema on teadlik kostja keerulisest majanduslikust

seisust, mis on muu hulgas tingitud ka lapse ema kinnistule investeeringute tegemisest

ning ehitussektori mitteaktiivsusest kostja tegevusvaldkonnas.

Osaline kompromiss

2-25-5363

4. 10.09.2025 määrusega kinnitas kohus poolte vahel 10.09.2025 kohtuistungil sõlmitud

kompromissi ja lõpetas menetluse hageja nõudes kostja vastu elatise saamiseks alates

aprillist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude osas

menetlus jätkus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud

sünnitunnistusest (dtl 6) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt

ülalpidamist.

6. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda

ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui

ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse

huvides. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled ei vaidle, et alates hageja vanemate kooselu

lõppes jaanuaris 2024 ning sellest ajast alates hageja kostjaga koos ei ela, laps elab koos

emaga.

7. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi põhjusel, et kostja

väited elatise tasumise kohta perioodil 01.05.2024 – 31.03.2025 on tõendamata. Samuti on

tõendamata kostja väide, et tema ja hageja ema vahel oli kokkulepe hageja ema elatist

lapsele ei nõua, sest kostja on teinud hageja ema omandis olevale kinnisasjale aadressiga

Lõuna tn 11, XXX, väga suuri rahalisi investeeringuid kinnistul asuva elamu (hageja ja

hageja ema elukoht) ehitamiseks, remonttöödeks ning parendamiseks. Tõendamata on ka

kostja väited selle kohta, et tagasiulatuva elatise nõudmine paneks kostja raskesse

majanduslikku olukorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud

sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi

kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 sätestab, et

kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

7.1. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja esitatud tõendid, et kostja oleks tasunud hagejale elatist

perioodi 01.05.2024 – 31.03.2025 eest. Kostja on esitanud väljavõtted (dtl 31 ja korduvalt

37, 86), millest nähtuvalt on kostja tasunud hageja seaduslikule esindajale 12.05.2025

elatist kokku 603,48 eurot selgitusega „lapse elatis aprill 2025 ja mai 2025“ ning

väljavõtted (dtl 87 - 90) elatise tasumise kohta 2025.a juuni, juuli, augusti ja septembri eest

ehk ajavahemiku eest, mis tagasiulatuva elatise nõuet ei hõlma. Hageja seadusliku esindaja

kontoväljavõttega (dtl 53) on tõendatud, et kostja on tasunud elatist 2024.a jaanuari,

2-25-5363

veebruari ja aprillikuu eest ehk ajavahemiku eest enne tagasiulatuva elatisenõude perioodi.

Kostja kontoväljavõttest (dtl 143 – 282) nähtuvalt on kostja 14.05.2024 teinud hageja

seaduslikule esindajale ülekande summas 1100 eurot selgitusega „Lapse reis“, kuid antud

summat ei saa kohtu hinnangul lugeda tasutuks lapse igakuiste ülalpidamiskulude katteks.

Hageja on 30.12.2025 menetlusdokumendis selgitanud, et tegemist ei olnud lapse igakuiste

vajaduste katmiseks tehtud ülekandega, vaid vanemate kokkuleppel pidi laps 16.05. -

21.05.2024 reisima Londonisse, kuid vastavad broneeringud tuli teha eelnevalt, ehk juulis

2023. Kokku kulutas lapse ema kuulutas Londoni reisile umbes 2200 eurot, millest

kokkulepitud 50% hüvitas kostja 14.05.2024 tehtud väljamaksega. Kohtu hinnangul

tõendab hageja väidet, et vanemad ei lugenud lapse reisikulude tasumisega lapse

igakuiseid ülalpidamiskulusid tasutuks ka kostja kontoväljavõtte (dtl 299, korduv dtl 300),

millest nähtuvalt on kostja 13.02.2024 teinud hageja emale ülekande 400 eurot selgitusega

„Lapse reis“, kuid on 03.03.2024 teinud ka ülekande summas 500 eurot selgitusega „elatis

veebruar 2024“.

7.2. Kostja väited selle kohta, et vanemate vahel oli kokkulepe, et hageja ema ei nõua elatist,

kuna kostja on teinud hageja ema omandis olevale kinnisasjale aadressiga Lõuna tn 11,

XXX, väga suuri rahalisi investeeringuid kinnistul asuva elamu (hageja ja hageja ema

elukoht) ehitamiseks, remonttöödeks ning parendamiseks, on samuti tõendamata. PKS §

100 lg 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku

kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude

esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on 26.06.2013 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 selgitanud, et kolleegiumi hinnangul saab vanemate kokkulepet

võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise

väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et

hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud.

Kolleegium leiab, et kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine

tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista,

küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist

lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (p 13). Hageja seaduslik esindaja eitab kostjaga sellise

kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt loobub hageja kostjalt elatise nõudmisest, kuna

kostja on teinud poolte ühiseks koduks olnud elamus remonti. Vastava kokkuleppe

sõlmimist ei tõenda ka kostja poolt esitatud sõnumite väljavõte (dtl 30, korduv dtl 38).

Kõnealusest väljavõttest nähtuvalt on hageja vanemad eristanud elatise tasumise kohustuse

ja muud vanemate omavahelised õigussuhted ning hageja ema on teinud kostjale

ettepaneku minna notari juurde tingimustel, et elatis on 300 eurot ja hageja ema tasub

kostjale 400 eurot kuni 40 000 euro täitumiseni. Muid kokkuleppeid või asjaolusid antud

tõendist ei nähtu. Ka asjaolu, et hageja ema on ajavahemikul 27.03.2024 – 25.09.2024

tasunud kostjale kokku 4016 eurot selgitusega „ülekanne“ (dtl 304, korduv 305), ei tõenda

kostja väidet, et vanemate vahel oleks olnud mingisugune muu kokkulepe elatise

maksmise osas. Asjaolust, et ajavahemikul 01.05.2024–31.03.2025 tegi hageja ema

kostjale ülekandeid, ei järeldu, et kostja on täitnud hageja ees oma elatise maksmise

kohustust.

7.3. Kostja on palunud jätta tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, kuna tagasiulatuva elatise

väljamõistmine paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Kostja väidete kohaselt on ta

saanud 2024. a töötasu summas 8700 eurot ja 2025. aastal summas 3185 eurot (tõend

töötasu kohta dtl 33). Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse

ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem

2-25-5363

on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11). Kostja ei ole välja toonud, et tal

oleks lisaks hagejale veel ülalpeetavaid. Kohus leiab, et kostjal on kohustus teenida

piisavat sissetulekut hagejale ülalpidamise andmiseks vastavalt hageja vajadustele. Kostja

kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis tal oma

sissetulekute suurendamist takistaks. Ühtlasi märgib kohus, et kostja kontoväljavõttest (dtl

143 – 282) nähtuvalt on kostja ajavahemikul 01.04.2024 – 31.03.2025 teinud endale MJ

Aiavalgustid OÜ pangakontolt väljamaksed kogusummas 24 772,38 eurot selgitusega

„omaniku laenu tagastus“. Ajavahemikul 01.04.2024 – 31.03.2025 on kostja laenanud raha

kolmandatele isikutele ja MJ Aiavalgustid OÜ-le (näiteks 20.04.2024 Keijo Hennole 1300

eurot ja MJ Aiavalgustid OÜ-le vastavalt 05.06.2024.a 2000 eurot, 14.06.2024.a 2000

eurot, 26.09.2024.a 1500 eurot, 06.03.2025.a 1000 eurot, 10.03.2025.a 1000 eurot,

15.03.2025. a 3500 eurot,17.03.2025.a 600 eurot ja 21.03.2025.a 2000 eurot). Samuti

nähtuvad kostja pangakonto väljavõttest regulaarsed suuremahulised sularaha sissemaksed

(näiteks 14.05.2024 – 3180 eurot, 05.06.2024 – 2600 eurot, 06.06.2024 – 1700 eurot,

27.08.2024 – 3400 eurot, 19.09.2024 – 4350 eurot ja 12.12.2024 – 4400 eurot), mis viitab,

et lisaks ametlikule töötasule oli kostjal ka muid sissetulekuid. Eeltoodust tulenevalt

nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjal oli ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025

piisav sissetulek hagejale miinimumelatise maksmiseks.

8. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Alates 01.04.2024 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot. Vastavalt PKS §

101 lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 alusel ei

pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

9. Hageja igakuise elatise suuruseks perioodil 01.05.2024 – 31.03.2025 kujuneb PKS § 101

alusel 287,72 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutopalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Seega perioodi

01.05.2024 – 31.03.2025 eest võlgneb kostja hagejale 3164,92 eurot (11 x 287,72).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

01.05.2024 – 31.03.2025 eest summas 3164,92 eurot.

Menetluskulud

10. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

2-25-5363

kohtunik