3-25-2903/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2903

Haldusasi

X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.07.2025 otsuse nr

P13-V2025-213094 tühistamiseks osas, millega otsustati

mitte tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti

23.05.2025 ettekirjutust nr P13-V2025-173395 ja loeti

uueks summaks 872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2

toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.02.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X (kaebaja) esitas

29.01.2019

Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja)

pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks. Avalduses soovis kaebaja

arvestada lapse A.(sündinud XXX) kasvatamise eest pensisonistaaži ja pensionilisa ning kinnitas,

et ta on kasvatanud A. 8 aastat. Lapse B. (sündinud XXX) kasvatamise eest taotles ta hoolitsemise

perioodi kuni 3 a saamiseni.

2. SKA 04.11.2019 otsusega nr 1 määrati kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates

03.11.2019. Kaebaja pensionile arvestati lapse B. kasvatamise eest juurde pensionistaaž ja

pensionilisa.

3. SKA 19.03.2025 otsusega nr P5-V2025-101674 otsustati tunnistada SKA 04.11.2019. a otsus

kehtetuks pensioniõigusliku staaži ja pensionilisa osas alates selle andmisest ja uuendada kaebaja

poolt 29.10.2019 esitatud pensioniavalduse menetlus. Otsuses on põhjendatud, et hiljem selgus, et

kaebaja pensioni määramisel oli ekslikult arvestatud pensioniõiguslikku staaži ja pensionilisa

lapse B. kasvatamise eest. Rahvastikuregistri andmetel suri B. XXX ja kaebaja ei kasvatanud last

1(6)

vähemalt 8 aastat. SKA-le selgus seega, et kaebajal ei ole õigust saada pensionistaaži ja – lisa

lapse B. kasvatamise eest.

4. 15.04.2025 edastas SKA kaebajale ärakuulamise raames selgituse, mille kohaselt kavatseb

SKA uuendatud menetluses teha otsuse, mille kohaselt kuulub kaebaja poolt tagastamisele

alusetult makstud pension perioodi eest 03.11.2019 kuni 31.03.2025 summas 1744,96 eurot.

Kaebajal oli võimalik esitada vastuväited 15 päeva jooksul, millist õigust kaebaja ka kasutas.

5. SKA tegi 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395, millega kohustas kaebajat

tagastama pension summas 1744,96 eurot ja tasaarvestada pensioni võlgnevus summas 1744,96

eurot kaebajale makstava pensioniga alates 01.06.2025. Tasaarvestatav summa on 20% kuus

makstavast pensionist.

6. Kaebaja esitas ettekirjutusele 11.06.2025 vaide.

7. SKA tegi 07.07.2025 otsuse nr P-13-V2025-213094, millega otsustas tunnistada osaliselt

kehtetuks SKA 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395 alusetult makstud pensioni

tagasinõudmise summa osas ja lugeda uueks summaks 872,48 eurot. Otsuses märgiti, et punktis 2

toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.

8. SKA tegi 10.07.2025 vaideotsuse nr 5-2-3/16192-2, millega rahuldas kaebaja poolt SKA

23.05.2025 ettekirjutusele esitatud vaide osaliselt, ning selgitas, et 07.07.2025 otsusega on

tunnistatud 23.05.2025 otsus kehtetuks.

9. Kaebaja esitas 28.07.2025 vaide SKA 23.05.2025 ettekirjutuse nr P13-V2025-173395 ja P13-

V2025-213094 kehtetuks tunnistamiseks.

10. SKA tegi 06.08.2025 otsuse nr 5.2-3/16192-4, millega otsustas tagastada kaebaja poolt

28.07.2025 esitatud vaide. Vastustaja selgitas, et on 10.07.2025 väljastanud kaebajale vaideotsuse

nr 5.2-3/16192-2, millega on juba lahendanud kaebaja poolt esitatud vaide 23.05.2025

ettekirjutusele. Seega on vaidemenetlus lõppenud ja vaideotsust SKA-s enam vaidlustada ei saa.

Otsuses selgitati, et vaie 07.07.2025 otsusele on SKA menetluses.

11. Kaebaja esitas 03.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 07.07.2025 otsuse nr P13-

V2025-213094 tühistamiseks.

12. SKA tegi 24.09.2025 otsuse, millega tagastas kaebaja poolt esitatud vaide 07.07.2025 otsusele

nr P13-V2025-213094, kuna kaebaja oli pöördunud otsuse vaidlustamiseks kohtu poole.

13. Tallinna Halduskohus võttis oma 02.10.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõudes

Sotsiaalkindlustusameti 07.07.2025 otsuse nr P13-V2025-213094 tühistamiseks osas, millega

otsustati mitte tunnistada kehtetuks Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2025 ettekirjutust nr P13-

V2025-173395 ja loeti uueks summaks 872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2 toodud summast on

tasaarvestatud summa 105,79 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

14. Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

14.1 Pensioni suurus määrati kaebaja jaoks ametlikult ja maksti välja ametliku otsuse alusel.

Kaebaja on saanud pensioni heas usus ja kulutanud selle igapäevaseks eluks. Viga on tingitud

ameti enda tegevusest.

14.2 Käesolev vaidlus on tekitanud kaebajale juba suured rahalised kulutused. Kaebaja pension on

528,97 eurot ning käimasoleva asjaajamise jaoks on kaebaja pidanud soetama rohkem kütust, sest

kaebajal ei ole kodus arvutit, millega saab dokumente avada või neid ise kirjutada. Dokumentide

2(6)

kättesaamiseks on kaebaja pidanud sõitma ametisse koha peale ja pöörduma teiste isikute poole,

kes abistavad kaebajat dokumentide koostamisel.

14.3 Kaebaja leiab, et temale enammakstud pensioni tagasi nõudmine ei ole põhjendatud, sest

kaebaja on selle saanud õiguspärase ootuse alusel. Kaebaja ei ole SKA-d petnud või esitanud

valeandmeid. Riivatud on kaebaja inimväärikust. Kaebaja ei saa pensioni arvutamist ametis ise

kontrollida ning leiab, et tema lapse surm on kantud Rahvastikuregistrisse ning SKA oleks

pidanud ise selle faktilise asjaolu järel õigel ajal vajalikud muudatused pensionimaksete osas

tegema.

14.4 Olukorra teeb kaebaja jaoks erakordselt raskeks asjaolu, et kaebaja on kaotanud oma sügava

puudega lapse, mille järel oli kaebajal raske igapäevaeluga toime tulla. SKA otsus nõuda tagasi

nende enda vea tõttu makstud pension mitte ei põhjusta kaebajale täiendavat majanduslikku

ebakindlust, vaid avab taas valusad haavad ja meenutab rasket perioodi, mil kaebaja pidi oma

lapse eest hoolitsema ja hiljem leinama. Selline ettekirjutus on kaebaja jaoks mitte ainult rahaliselt

vaid ka emotsionaalselt ülemäära koormav.

14.5 Kaebaja palub kohtul arvestada, et otsuse täitmine sellistes isiklikes ja traagilistes oludes

kahjustab oluliselt kaebaja psüühilist heaolu ning on ebaproportsionaalne arvestades asjaolusid ja

otsuse kujunemise põhjuseid.

14.6 Kuna otsus on kehtiv, siis on kaebaja tasunud SKA-le 35 eurot kuus. Kaebaja ei saa võtta

vastutust SKA tehtud vea eest, sest see ei ole kaebajast sõltunud.

Vastustaja seisukoht

15. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

15.1 Vastustaja arvestas ekslikult kaebaja pensioni hulka riikliku pensionikindlustuse seaduse

(RPKS) § 24 lg 11 p-de 1 ja 11 alusel pensionilisa 1995. aastal sündinud lapse eest, keda kaebaja ei

jõudnud 8 aastat kasvatada, kuna laps suri 2001. aastal.

15.2 23.05.2025 tehti kaebajale ettekirjutus kogu ulatuses makstud summa tagasi nõudmiseks.

Kaebaja 11.06.2026 pöördumise tulemusena otsustati nõudesummat 50% ulatuses vähendada ning

nimetatud otsuse on kaebaja kohtus vaidlustanud.

15.3 Kaebajal ei olnud õigust seoses pensionilisale seoses kahe lapsega. Antud juhul ei esine

ühtegi SÜS 31 lg-s 3 sätestatud alust tagasinõudest loobumiseks. Küll aga võimaldab SÜS § 31 lg

1 kaaluda, kas alusetu makse nõutakse tagasi täies ulatuses või osaliselt. Vastustaja on otsustanud

tagasinõutavat summat 50% võrra vähendada tulenevalt asjaolust, et alusetu makse toimis

vastustaja eksimuse tõttu. Samuti on vastustaja vaidlustatud otsusega arvestanud kaebaja

olukorraga, st 11.06.2025 kirjas avaldatuga, et tal on võimalik maksta tagasi kuus kuni 35 eurot.

15.4 Vaidlust ei ole ilmselt selles, et kaebajale on makstud suuremat pensioni, kui tal oli õigus

saada. Kaebaja ei nõustu tagasinõudega. RPKS § 48 lg 1 ja SÜS § 31 lg 1 näevad ette alusetult

makstud pensioni tagasinõudmise ja seaduses puudub alus tagasinõudest loobumiseks täies

ulatuses. Kaebaja avaldatuga on arvestatud, tagasinõude summat vähendatud ja arvestatud

tagasimaksel kaebaja võimalustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale määrati 04.11.2019 otsusega 1 (dtl 38) vanaduspension

alates 03.11.2019. Otsuse kohaselt on kaebajale määratud pensionilisa laste eest 39,76 eurot.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et vastustaja arvestas ekslikult kaebaja pensioni hulka riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 24 lg 11 p-de 1 ja 11 alusel pensionilisa 1995. aastal

sündinud lapse eest, keda kaebaja ei jõudnud 8 aastat kasvatada, kuna laps suri XXX.

3(6)

18. RPKS § 24 lg 1 ja 11 sätestasid otsuse tegemise aegses redaktsioonis, et vanaduspensionile

arvutatakse juurde järgmine pensionilisa: p 1 – vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või

hoolduspere vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980 aasta 31. detsembrist

kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe

pensioni aastahinde suuruses; p 11 – vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või hoolduspere

vanemale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari ning keda ta on kasvatanud

vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde ulatuses.

19. Vastustaja on menetluses selgitanud, et 2019 aasta otsusel on pensionilisa summaks laste eest

39,76, st kahe lapse eest – 2 last x 3 aastahinnet (3 x 6,627). Kaebajal oli õigus pensionilisale 1

lapse eest (sündinud XXX). Seega määrati kaebajale 2019. aastal pension 19,88 euro võrra

suuremas summas, kui tal vastav õigus tekkinud oli.

20. SKA tegi 19.03.2025 otsuse 2 (dtl 41), millega määrati kaebajale pension tagasiulatuvalt õiges

summas, st pensionilisa laste eest on 19,88 eurot. 19.03.2025 otsusega nr P5-V2025-101674 (dtl

16) tunnistati SKA 04.11.2019 otsus 1 kehtetuks pensioniõiguslikus staaži ja pensionilisa osas ja

uuendati kaebaja 29.10.2019 esitatud pensioniavalduse menetlust. Kaebaja ei ole seda otsust

vaidlustanud ega ka leidnud, et tal oleks õigus saada pensionilisa edasiulatuvalt arvestatuna kahe

lapse kasvatamisega.

21. Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et vastustaja eksis, kui määras kaebajale

pensionilisa kahe lapse kasvatamise eest vähemalt kaheksa aastat. Vastustaja on eksimust

tunnistanud, millest tulenevalt on selles ulatuses tunnistatud kehtetuks vastav otsus ning tehtud uus

otsus, millega määrati kaebajale pension suuruses, mis arvestab ühe lapse kasvatamisega. Vaidlus

on selles, kas põhjendatud on vastustaja otsustus enam makstud pensioni tagasi nõudmise kohta

üksnes 50 % ulatuses. 23.05.2025 ettekirjutusega kohustas vastustaja kaebajat maksma tagasi

pension summas 1744,96 eurot (dtl 20-21). Nimetatud ettekirjutus tühistati osaliselt 07.07.2025

ettekirjutusega tagasinõudmise summa osas ning loeti tagasinõutavaks summaks 872,48 eurot.

Sama otsusega loeti, et tagasinõutavast summast on tasaarvestatud 105,79 eurot ning ülejäänud

summas toimub tasaarveldus kaebajale makstava pensioniga alates 01.08.2025, arvestusega, et

tasaarvestatav summa kuus on 35 eurot.

22. RPKS RPKS § 48 lõige 1 sätestab, et kui isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui

riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel

tasaarveldatud summa on täielikult kustutatud, nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikule alusetult

makstud summad tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 1 p 2 alusel lõpeb õigus hüvitisele, kui isik ei vasta seaduses hüvitise

saamiseks sätestatud tingimustele. SÜS § 31 lg 1 p 1 kohaselt nõuab Sotsiaalkindlustusamet isikult

talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi kui isikul

puudus õigus hüvitisele.

23. SÜS § 31 lg 1 p 1 annab vastustajale pädevuse asjaolusid arvestades otsustada ekslikult välja

makstud pensioni tagasi nõudmine täielikult või osaliselt. Kohtu hinnangul ei saa sätet aga

tõlgendada selliselt, et säte piirab vastustaja diskretsiooni otsustada tagasinõudest täielikult

loobuda, st vähendada tagasinõutavat summat kuni null euroni juhul, kui hüvitise tagasinõudmise

asjaolud seda õigustavad.

24. Praegusel juhul on kohtu hinnangul tegemist juhtumiga, kus enammakstud pensioni kaebajalt

tagasinõudmine ka pooles ulatuses oleks äärmiselt ebaõiglane. Asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks kuidagi mõjutanud vastustajat tegema otsustust, millega talle määratakse pension

kahe lapse kasvatamise eest. Tegemist on vastustaja eksimusega, mida vastustaja on ka

tunnistanud.

25. Kaebaja esitas 29.01.2019 pensioniavalduse ennetähtaegse vanaduspensioni määramiseks (dtl

13-15). Avalduses märkis kaebaja, et palub arvestada lapse A.(sündinud XXX) kasvatamise eest

pensionistaaži ja pensionilisa ning kinnitas, et on kasvatanud last A. 8 aastat. Lapse B. (sündinud

4(6)

XXX) osas märkis kaebaja, et taotleb hoolitsemise eest pensionistaaži kuni lapse 3- aastaseks

saamiseni. Avalduse märkuste lahtris selgitab kaebaja, et kinnitab, et hoolitses B. eest kuni lapse

3- aastaseks saamiseni. Alates 11.04.1996 hoolitses kaebaja tema eest kui lapsinvaliidi eest kuni

XXX. Seega nähtub kaebaja poolt SKA-le esitatud avaldusest, et kaebaja on esitanud pensioni

määramiseks tõeseid andmeid ega ole SKA ees andmeid varjanud ega andmeid moonutanud.

Kaebaja on selgelt välja toonud, et hoolitses lapse eest kuni XXX, st kuni lapse surmani.

Pensionilisa määramist B.i eest kaebaja ei soovinud. Vastustaja oleks kaebaja avalduse põhjal

pidanud aru saama, et kaebaja soovib pensionilisa üksnes A. kasvatamise eest. Kahtluse korral

oleks vastustaja pidanud pöörduma kaebaja poole selgituste saamiseks ning kontrollima andmeid

Rahvastikuregistrist. Vastustaja on kaebaja avalduse menetlemisel olnud hooletu ning pensioni

tagasi nõudmine asjaoludel, kus ekslik pension oli määratud lapse eest, kes suri, on kaebaja suhtes

äärmiselt ebaõiglane. On usutav, et menetlus on juba iseenesest tekitanud kaebajale raskeid

üleelamisi, mida ei saa õigustada avalik huvi ekslikult makstud raha tagasi saamise osas.

26. Kaebajale ei saa praegusel juhul ka ette heita, et ta oleks pidanud märkama, et talle on

arvestatud pensionilisa kahe lapse kasvatamise eest. SKA 04.11.2019 otsusest nr 1, millega

määrati kaebajale ennetähtaegne vanaduspension alates 03.11.2019 ja arvutati ekslikult B.i

kasvatamise eest juurde pensionistaaž ja pensionilisa ning selle lisaks olevast staažiarvestusest (dtl

39) ei nähtu, et SKA oleks pensionilisa määramisel arvestanud kahe lapsega. Kaebaja ei pidanud

teadma lapse eest määratavat pensionilisa suurust. Seega ei saa kaebajale heita ette, et ta

eksimusele vastustaja tähelepanu ei juhtinud.

27. Kaebaja on põhjendatult välja toonud, et kuivõrd pension määrati kaebajale juba 04.11.2019

aasta otsusega, st pensioni määramisest on möödunud kuus aastat, on kaebajal tekkinud õigustatud

ootus, et tema suhtes on tehtud kehtiv ja õiguspärane haldusakt. Haldusmenetluse seaduse § 67 lg

1 kohasel tuleb isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvestada isiku usaldust, et

haldusakt jääb kehtima, lg 2 kohaselt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik

on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud

tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi

haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kohus

leiab, et nimetatud printsiibid on kohaldatavad ka olukorras, kus isikult nõutakse tagasi

õigusvastase haldusakti alusel saadu. Pooled ei vaidle praegusel juhul selle üle, et kaebajal ei ole

edasiulatuvalt õigust saada pensionilisa B.i kasvatamise eest. Kaebaja on menetluses väitnud, et ta

on ekslikult makstud pensionit kasutanud igapäevasteks vajadusteks. Kaebaja sai pensioni heas

usus. Samas on vastustaja olnud kuus aastat tegevusetu ning ei ole oma õigusi maksma pannud.

Juhul, kui vastustaja oleks olnud hoolsam, ei oleks viga esmalt üldse juhtunudki ja teisalt oleks

tagasi nõutav summa oluliselt väiksem. Ka nimetatud asjaolud õigustavad tagasinõutava summa

vähendamist null euroni. Kaebaja on välja toonud, et isegi 35 euro suuriste maksetena on

ettekirjutuse täitmine raske.

28. Oluline on ka see, et vastustaja ei ole ettekirjutuse tegemisel arvestanud SÜS § 35 lg.s 1

sätestatud aegumistähtaega. Arvestades kolme aastast tähtaega oleks igal juhul õigusvastane enam

makstud pensioni tagasi nõudmine osas, milles maksed olid tehtud 04.11.2019-04.11.2021. Seega

ei ole vastustaja faktiliselt vähendanud kaebajale ettekirjutusega määratud summat 50% ulatuses,

nagu on näidatud 07.07.2025 otsuses kuivõrd nõue oli vastavas ulatuses aegunud ning tagasinõue

oli igal juhul lubamatu.

29. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja oleks pidanud oma 07.07.2025

otsusega tunnistama 23.05.2025 ettekirjutuse kehtetuks täies ulatuses ja lugema tagasinõutavaks

summaks null eurot. Seega rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Sotsiaalkindlustusameti

07.07.2025 otsuse nr P13-V2025-213094 osas, millega otsustati mitte tunnistada kehtetuks

Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2025 ettekirjutust nr P13-V2025-173395 ja loeti uueks summaks

872,48 eurot ja otsustati, et punktis 2 toodud summast on tasaarvestatud summa 105,79 eurot.

5(6)

30. Kuna kohus tühistab 07.07.2025 otsuse vaidlustatud osas, tuleb vastustajal kohtuotsuse

jõustumise järgselt võtta vastu haldusakt, millega tühistada 23.05.2025 ettekirjutus osas, milles

seda ei tühistatud 07.07.2025 otsusega nr P13-V2025-213094. Kaebaja poolt ettekirjutuse

täitmiseks tasutud maksed tuleb kaebajale tagastada.

31. Kaebus kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole ning riigilõivu tasumisest oli

kaebaja vabastatud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

33. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

6(6)