2-25-4747/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Geidi Sile

Määruse kuupäev

16.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4747

Tsiviilasi

J.M-i hagi I.D vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

I.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) J.M (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Danil Lipatov ja Vassili Kosteitšuk

Kostja (määruskaebuse esitaja) I.D (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Erki Casar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.11.2025 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus ja selle tagamise taotlus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada hageja J.M-i taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

määruskaebemenetluses 248 € ja mõista see summa kostjalt I.D-lt hageja J.M-i

kasuks välja.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei saa eraldi vaidlustada,

aga ka selles osas jõustub määrus koos sisuliste otsustustega. Määruskaebuse võib

Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli J.M-i (hageja) hagi I.D (kostja) vastu korteriomandi

kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled leppisid 25.11.2025 kohtuistungil maakohtus kokku

vaidluse lahendamisel kokkuleppel ja esitasid kohtule nende endi digiallkirjadega

kompromissi dokumendi. Kompromissi tingimused olid kokkuvõtvalt järgmised:

-

pooled lõpetavad korteriomandi kaasomandi korteriomandi müügiga järgmiselt:

o

kostja tegeleb korteriomandi müügiga kuni 31.03.2026. Kostja kooskõlastab

hagejaga müügihinna. Kostjal on õigus kaasata korteriomandi müümise

protsessi maakler ja sellisel juhul kannab kostja sellega seotud kulud;

o

kui eelnimetatud tähtaja jooksul ei õnnestu korteriomandit müüa, müüakse see

avalikul enampakkumisel, mida korraldab kohtutäitur TMS-s sätestatud korras

ja avaliku enampakkumise tulem jaotatakse järgmiselt:



esmajärjekorras tasutakse täituri tasu ja täitekulud;



järgmisena tasutakse pangalaenu jääk;



pärast nimetatud kohustuste täitmist jaotatakse tulem vastavalt hageja

ja kostja mõtteliste osade suurusele;

-

kostja kohustus tasuma alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni

tekkivad korteriomandiga seotud kulud, sh laenulepingu osamaksed ja kõrvalkulud.

Kostja loobus alates 01.11.2025 kuni korteriomandi võõrandamiseni tekkivate kulude

tagasinõudmise õigusest hageja vastu;

-

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Maakohus tegi 25.11.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega kinnitas kompromissi,

jättis menetluskulud poolte endi kanda, määras tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus märkis, et poolte taotlus kompromissi

kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega

riku avalikku huvi.

3. Kostja esitas 26. ja 27.11.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus kohtul kaaluda

vaidlustatud määruse täitmise peatamist kuni kaebuse lahendamiseni. Kostja väitel ei olnud

tema nõusolek kompromissile teadlik ega vabatahtlik, kompromiss kahjustab kostjaga koos

elava kolme lapse huve (õigust elukohale) ja kompromiss võib olla vastuolus heade

kommetega. Peamiselt heidab kostja ette, et ta ei saanud kompromissi ja selle majanduslikku

tulemust piisavalt kaaluda ega arutada asja sõltumatu esindajaga.

4. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus hüvitada vastamisega seotud menetluskulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Kaebuse põhjendamatuse tõttu pole alust peatada selle täitmist

kaebuse tagamise korras (TsMS § 665 lg 2). Kaebemenetluse kulud jäävad kostja kanda ja

ringkonnakohus määrab kindlaks hagejale hüvitatava kulu summa.

6. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita ning kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). Käesolev

vaidlus ei ole perekonnaasi viidatud sätte tähenduses, st maakohus saanuks jätta kompromissi

kinnitamata vaid juhul, kui see oleks vastuolus heade kommetega või seadusega või rikuks

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei oleks võimalik täita. Ükski neist tingimustest

2 (4)

pole täidetud, mistõttu tegi maakohus kompromissi kinnitamise ja sellega kaasnevalt

menetluse lõpetamise kohta õiged otsustused.

7. Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7.1.

Menetluse käiguga ei ole kooskõlas kostja väited, et kompromissiga saavutatav

majanduslik tulemus selgus talle alles pärast istungit ja oli üllatav. Kostja vastas

hagiavaldusele esimest korda 28.04.2025 ning tegi ettepaneku anda pooltele aeg võõrandada

korteriomand maakleri kaudu ja kui see ei õnnestu ühe osapoole tõttu, saab teine alustada

kaasomandis oleva vara müüki täituri kaudu. Vaidlustatud määrusega kinnitatud kompromiss

vastab samadele tunnustele, st kostjal oli enam kui pool aastat enne kompromissiga

nõustumist võimalus kaaluda selle majanduslikku mõju, sh hinnata, kas tema enda soovitud

viisil korteriomandi võõrandamine annab piisava tulemi talle ja lastele uue eluaseme

soetamiseks.

7.2.

Valdavas osas on ainetu etteheide, et kompromissiga loobus kostja oma õigustest.

Kinnitatud kompromissi järgi ei saa kostja nõuda hagejalt alates 2025. a novembrist kuni

korteriomandi võõrandamiseni kulude (sh laenumaksete) hüvitamist, aga muudest õigustest

kostja ei loobunud. Kostja tõi vahetult enne maakohtu istungit, 24.11.2025 esitatud menetlus-

dokumendis esile varasemad maksed summas ligi 40 000 €, st ta oli istungiks valmistudes

neist teadlik ja otsustas sellegi poolest kompromissi sõlmida. Kuivõrd hageja soovis

korteriomandi kohest võõrandamist enampakkumisel, aga kostja tahtis teatavat aega maakleri

vahendusel müümiseks, siis on poolte huvide ja majanduskäibe üldise mõttega piisavalt

kooskõlas poolte valitud tingimus, et kostja kannab asjaomase viivitusega seonduvad kulud.

7.3.

Samuti on ainetu kostja väide, et ta ei saanud konsulteerida sõltumatu juristiga. Kostjat

esindas istungil lepinguline esindaja, kelle sõltumatust kostja kahtluse alla ei seadnud.

7.4.

Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei arvestanud kostja hoole all olevate

laste huvidega. Lapsed ei ole käesoleva asja menetlusosalised ja kostja ei toonud maakohtu

ette asjaolusid, mis võimaldanuks jätta kompromiss laste huvidest lähtuvalt kinnitamata.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaasomandit ei saaks jätta kaasomandi eset kasutatavate ja

menetlusosalisteks mitte olevate laste huvides ka lõpetamata.

7.5.

Kokkuvõttes ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega riku olulist avalikku

huvi. Kostja ei too esile kompromissi vastuolu seadusega ja seda ei tähelda ka

ringkonnakohus. Kostja huve silmas pidades on kompromiss piisavalt täidetav. Samadel

kaalutlustel pole alust anda pooltele täiendavaid tähtaegu.

8. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

9. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 446,40 € hüvitamist,

mis on tasu 2 t õigusteenuse eest tasumääraga 180 €/t (lisandub käibemaks). Kostja vaidles

vastu kulu suurusele, sh hageja esindaja tunnitasu määrale. Ringkonnakohtu hinnangul on

hageja esindaja märgitud kaebusele vastamise ajakulu (2 t) vajalik ja põhjendatud. Esindaja

tasu on siiski põhjendatud määraga 100 €/t. Hageja esindaja ei ole advokaat ja

mitteadvokaatidest juristide tavapärane tunnitasu on vahemikus 80–120 €. Hageja kinnitas, et

ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada

kaebemenetluse kuluna 248 € (= 2 t × 100 + 24%). Rahuldamata jääb hageja taotlus 198,40 €

(= 446,40 – 248) hüvitamiseks. Hageja ei taotlenud määruskaebemenetluse kuludelt viivise

väljamõistmist.

10. Käesoleva määruse sisuliste otsustuste peale saab kaevata TsMS § 433 lg 1 alusel ja

menetluskulude jaotuse vaidlustamist võimaldab TsMS § 178 lg 1 ls 1. Kulude rahalise

kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise summad jäävad mõlemad alla

TsMS § 178 lg 2 piirmäära, mistõttu ei saa kulude rahalist kindlaksmääramist eraldi

3 (4)

vaidlustada. Siiski ei jõustu määrus selles osas enne sisuliste otsustuste jõustumist (TsMS §

456 lg 4 ls 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)