2-25-121313/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-121313

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi K-K S (S) vastu võlgnevuse 980,78

euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1223,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja P M

Kostja K-K S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K-K Slt B2 Impact OÜ kasuks krediidilepingust nr xxx tulenev võlgnevus

(põhinõue) 980,78 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

107,94 eurot.

3. Välja mõista K-K Slt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (980,78

eurot) alates 28. novembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus K-K Sle avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud K-K S kanda.

2. Välja mõista K-K Slt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 280

eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K-K Sl tasuda B2 Impact OÜ-le

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

K-K S (kostja) on sõlminud 19.03.2024 xxx AS-ga (esialgne krediidiandja) krediidikontolepingu

nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000 eurot, intressimääraga 41,88% aastas ja

krediidikulukuse määraga 51,78% aastas. Kostja võlgnevust ei tasunud ning esialgne

krediidiandja saatis 19.02.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate ning leping loeti ülesöelduks

12.03.2025. Esialgne krediidiandja loovutas nõuded B2 Impact OÜ-le (hageja).

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (51,78%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et lepingu nr xxx alusel laenu andmise eel

tuvastati kostja kuu keskmiseks sissetulekuks 2635 eurot ning pärast olemasolevate ja täiendava

finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 724 eurot. VÕS § 4062 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 17,36%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega

ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, mis on kohtu hinnagul

põhjendatud menetluskulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista riigilõiv summas 280 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)