2-25-16895/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-16895

Tsiviilasi

A. K., A. K. ja A. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 23807 eurot

Hageja II nõude hind 16167,50 eurot

Hageja III nõude hind 11760 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I:

A. K. (ik XXX)

Hageja II:

A. K. (ik XXX)

Hageja III:

A. K. (ik XXX)

Hagejate seaduslik

esindaja:

J. N. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kostja:

A. K. (ik XXX; elukoht: XXX)

Kohtuistung

29. detsember 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8.

oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 3089,93 eurot, mis on

arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini

2025 summas 250,22 eurot kuus (s.o 193,72 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) +

250,22 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025)) ning alates 1. aprillist 2025

kuni 8. oktoobrini 2025 summas 264,24 eurot kuus (s.o 264,24 eurot x 6 kuud (aprill

2025 kuni september 2025) + 59,67 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).

3. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8.

oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 2626,42 eurot, mis on

arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini

2025 summas 212,69 eurot kuus (s.o 164,66 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) +

212,69 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025)) ning alates 1. aprillist 2025

kuni 8. oktoobrini 2025 summas 224,60 eurot kuus (s.o 224,60 eurot x 6 kuud (aprill

2025 kuni september 2025) + 50,71 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).

4. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku eest alates 8.

oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 kokku summas 2524,43 eurot, mis on

arvutatud järgmiste komponentide alusel: alates 8. oktoobrist 2024 kuni 31. märtsini

2025 summas 204,19 eurot kuus (s.o 158,08 eurot (oktoober 2024, 24 päeva eest) +

204,19 eurot x 5 kuud (november 2024 kuni märts 2025) ning alates 1. aprillist 2025

kuni 8. oktoobrini 2025 summas 216,10 eurot kuus (s.o 216,10 eurot x 6 kuud (aprill

2025 kuni september 2025) + 48,80 eurot (oktoober 2025, 7 päeva eest)).

5. Kohtuotsuse punktides 2-4 nimetatud elatis kokku summas 8240,78 eurot (3089,93 +

2626,42 + 2524,43) tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja J. N. arvelduskontole nr

EEXXX Swedbank AS-is, märkides selgituseks „elatise võlgnevus“ ja lapse nimi,

kelle eest makse tehakse.

6. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 264,24 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust

lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega).

7. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 224,60 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust

lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega), samuti arvestades, et laps saab

15% vähendatud määra (264,24 x 0,85 = 224,60 eurot).

8. Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks igakuine elatis alates 8. oktoobrist 2025 kuni A. K.

täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) summas 216,10 eurot kuus, mis on arvutatud

järgmiste komponentide alusel: baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha

arvatud 50 eurot (50% lapse lapsetoetusest) ja 37,50 eurot (pool kolmandikust

lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega), samuti arvestades, et laps saab

15% vähendatud määra (254,24 x 0,85 = 216,10 eurot).

9. Kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21

lg 2) suuruse muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

10. Määrata kindlaks kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatise suuruse arvutamise

alused – PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud

3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada

pool hagejatele makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot esimese ja teise

lapse kohta ning 50 eurot kolmanda lapse kohta; PHS § 17 lg 3) ja pool

kolmandikust lasterikka pere toetusest, mis on jagatud kahega (käesoleval ajal 37,50

eurot; PHS § 21 lg 2).

11. Kohtuotsuse punktides 6-8 nimetatud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda hagejate seadusliku

esindaja J. N. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is selgitusega „elatis A. K.,

A. K. ja A. K. ülalpidamiseks“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta.

12. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagejate nõuded ja kostja vastuväited

1. A. K., A. K. ja A. K. (hagejad, lapsed) esitasid 8. oktoobril 2025 (täpsustatud 26. oktoobril

2025) Viru Maakohtule hagi, milles paluvad mõista enda isalt A. K.lt (kostja, laste isa)

hagejate kasuks välja igakuine elatis A. K. ülalpidamiseks 395 eurot, A. K. ülalpidamiseks

395 eurot ja A. K. ülalpidamiseks 450 eurot. Samuti paluvad hagejad kostjalt elatise

väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 7. aprillist 2021 A. K. ülalpidamiseks kokku 20252 eurot,

alates 21. märtsist 2023 A. K. ülalpidamiseks kokku 12612,50 eurot ning alates 6. maist 2024

A. K. ülalpidamiseks kokku 7710 eurot. Lapsed elavad koos emaga J. N.ga, kes saab

lapsetoetust (A. K.le 80 eurot, A. K.le 80 eurot ja A. K.le 100 eurot) ning lasterikka pere

toetust 450 eurot. Laste isa töötab, kuid ei toeta lapsi rahaliselt. Laste igakuised kulutused on

A. K.l 576 eurot, A. K.l 671 eurot ja A. K.l 821 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab J. N.

laste seadusliku esindajana kostjalt elatise väljamõistmist enda arvelduskontole.

2. A. K. esitas 19. novembril 2025 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles vaidleb hagile

osaliselt vastu. Kostja ei tunnista hagejate nõuet elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt

2021-2024. aastate eest. Kostja selgitas, et elas koos hagejatega kuni 8. augustini 2025 ning

neil oli ühine majapidamine. Samuti vaidleb kostja elatise suuruse üle ning leiab, et esineb

alus elatist vähendada alla miinimummäära. Kostja keskmine palk on 1234,11 eurot, mis ei

võimalda maksta elatist miinimummääras ning mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks

alla miinimummäära on see, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Kostja vaidles hagejate

kulutustele vastu, kuna need ei ole kuidagi tõendatud. Kostja nõustub elatise väljamõistmisega

summas 200 eurot igale lapsele alates 8. augustist 2025.

3. 29. detsembril 2025 toimunud kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja laste

igakuiseid kulutusi ning kostja kinnitas, et ei vaidle hagejate kulutustele vastu. Laste ema

kinnitas, et nad elasid kostjaga koos kuni augustini 2025, kostja andis kolme lapse peale 150

eurot kuus, samuti ostis toitu koju, kostja ema ka aitas. Pooled ei vaidle selle üle, et alates

oktoobrist 2024 laste ema nõudis kostjalt rohkem raha, kui ta maksis. Laste ema nõustus

elatise suurusega miinimummääras iga lapse kohta.

Kostja selgitas kohtule, et töötab X (palk (bruto) 1200 eurot), kostjale ei kuulu ühtegi

kinnistut, kostja nimel on auto (Opel Omega, 2003. aasta, ei ole töökorras), säästud puuduvad,

kostja arvelduskonto on arestitud, on võlgnevused krediidiasutustele. Kostja elab oma ema

juures. Kostjal on kokku viis last, lisaks hagejatele on X-aastane tütar P. ja X-aastane tütar S..

Kostjal oli elatise võlg vanemate laste ees 8000 eurot, alles on jäänud 1000 eurot.

Kohtulahendi järgi jooksev elatis S. on 298 eurot kuus. P. pöördus praegu kohtusse

täisealisena elatise hagiga kostja vastu, kus nõuab kostjalt elatist 250 eurot kuus.

Mõlemad pooled avaldasid kohtule, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastuväidetega ning kohtuistungil esitatud

seisukohtadega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma

seisukohta järgnevalt.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Sama paragrahvi lõikest 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad

sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal

võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täidab alaealise

lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS

§ 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa

tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist,

arvestades kokkuleppega ettenähtut.

7. Hagejad esitasid kostja vastu PKS § 97 p 1 ja § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõude enne

hagi esitamist, s.o ajavahemiku 7. aprillist 2021 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K.

ülalpidamiseks, ajavahemiku 21. märtsist 2023 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K.

ülalpidamiseks ja ajavahemiku 6. maist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 eest A. K.

ülalpidamiseks ning igakuise elatise nõude kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Puudub

vaidlus, et kostja on hagejate isa, mistõttu on tal hagejate ülalpidamise kohustus.

8. Tagasiulatuva elatise nõudmine alates 2021. aastast on kostja hinnangul alusetu, kuna

seadusest tulenevalt võivad hagejad nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuvalt enne hagi esitamist nõutava

elatise osas leiab kohus, et asjakohane on kostja vastuväide selle kohta, et PKS § 108 piiras

tagasiulatuva elatise nõudmise aega, mistõttu võivad hagejad nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist alates 8. oktoobrist

2024. Pooled ei vaidle selle üle, et alates oktoobrist 2024 laste ema nõudis kostjalt rohkem

raha, kui ta maksis. Puudub ka vaidlus, et kostja viibis hagejate, nende ema ja kostja ühises

elukohas kuni augustini 2025.

9. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks pärast ühisest elukohast lahkumist oma

ülalpidamiskohustust laste ees täitnud. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p

12). Seega kui vanem ei ela lapsega koos, siis tuleb vanemal täita ülalpidamiskohustust

lapsele perioodiliselt rahalist elatist makstes. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on

põhjendatud ajavahemiku 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 eest.

10. Hagejate seaduslik esindaja nõustus kohtuistungil elatise suurusega miinimummääras iga

lapse kohta. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei

ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest

eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt RKTKo

07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei vaidle hagejate kulutustele

vastu.

11. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

12. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud

võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot ning kolmanda ja iga

järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere

toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt

saab laste ema lastetoetust A. K.le 80 eurot, A. K.le 80 eurot ja A. K.le 100 eurot ning

lasterikka pere toetust 450 eurot, s.o kokku 710 eurot. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt

põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejatele makstavast

lastetoetusest ning pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga,

kes saavad toetust.

Kohus märgib, et alates 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 oli PKS § 101 alusel hagejate

A. K. ja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 250,22 eurot ning hageja A. K. suhtes

arvutatud miinimumelatis 240,22 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud

lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5). Alates 1. aprillist 2025 on PKS §

101 alusel hagejate A. K. ja A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 264,24 eurot ning hageja

A. K. suhtes arvutatud miinimumelatis 254,24 eurot. Selle summa arvutamisel on samuti

arvestatud lapsetoetusega ja lasterikka pere toetusega (PKS § 101 lg 5).

13. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesoleval juhul on A. K. ja A. K. vanusevahe on

vähem kui kolm aastat ning ka A. K. ja A. K. vanusevahe on vähem kui kolm aastat, mistõttu

saavad A. K. ja A. K. 15% vähendatud määra. Kohtul tuleb alati olukorras, kus isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm

aastat ja kes ei ole mitmikud, vähendada järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti

esimese lapse elatise summaga võrreldes (vt RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 20).

14. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on avaldanud, et tal ei ole

hagejatele võimalik miinimumelatist maksta. Mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks

alla miinimummäära on see, et kostja ülalpidamisel on veel kaks last. PKS § 102 lg 2 kohaselt

ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, kuid seda vaid mõjuval

põhjusel, näiteks olukorras, kus vanemal on teine lapse, kes elatise väljamõistmise korral PKS

§ 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus

tuvastas rahvastikuregistri andmetest, et kostjal on viis last, lisaks hagejatele on täisealine

tütar P. ja X-aastane tütar S..

Kohus tuvastas kohtute infosüsteemi andmetest, et kostja on kohustatud maksma S. K.le

tulenevalt Viru Maakohtu 20. detsembri 2017 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-16249 ja PKS §

2172 lg-st 1 kuus 292 eurot, kuna tema kasuks oli enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahend, mille kohaselt pidi vanem talle tasuma elatist poole töötasu alammäära ulatuses

kuus. See summa jääb mõnevõrra alla PKS § 101 alusel arvustatud seadusjärgsele elatisele,

mis on praegu 301,74 eurot, ega muutu ka indekseerimise tulemusel. P. K.le pidi kostja elatist

maksma 292 eurot kuus kuni 20. juunini 2025. Kohtu hinnangul võimaldab kostja sissetulek

ja töövõime anda kõikidele oma lastele ülalpidamist PKS §-s 101 märgitud määras. Kohus

märgib, et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga

väike, kuna vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus sissetulekut

teenida. Elatise suuruse määramisel ei hinda kohus üksnes seda, milline on vanema sissetulek,

vaid hindab ka vanema võimalusi sissetulekut saada. Eeltoodust tulenevalt ei esine kohtu

hinnangul mõjuvat põhjust, miks tuleks hagejatele mõistetavat elatist vähendada alla PKS §

101 alusel arvutatud summa.

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõude alaealisele lapsele elatise

väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise

ajavahemiku 8. oktoobrist 2024 kuni 8. oktoobrini 2025 ning edasi elatise kuni hagejate

täisealiseks saamiseni.

16. Lähtuvalt hagejate nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud hagejate elatise summa

kanda hagejate seadusliku esindaja J. N. arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.

17. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole

põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises

perekonnaasjas. Ka pooled on seisukohal, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda.

Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik