2-25-14377/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-14377

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagiavaldus F.L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4718,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja F.L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivne nõue tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista F.L-ilt B2 Impact OÜ kasuks BB Finance OÜ ja kostja vahel 22.02.2023

refinantseerimislepingust 2102295680 tulenev põhivõlgnevus 1179,31 eurot, intress 7,29 eurot,

viivis 315,15 eurot (periood 13.06.2023-19.19.2025) ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Välja mõista F.L-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuse jäägilt alates 20.09.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kui

mitte suuremas summas kui 864,16 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 65% ulatuses

hageja kanda.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 196 eurot. Kostja menetluskulude rahaline

suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

9. Välja mõista F.L-ilt B2 Impact OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. B2 Impact OÜ esitas Pärnu Maakohtule 02.09.2025 hagiavalduse F.L vastu võla nõudes.

F.L (kostja) ja BB Finance OÜ (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 18.03.2021 laenulepingu nr

2102057501, mille järgselt väljastati kostjale laen 1000 eurot, krediidi kulukuse määr 59%

aastas, intress 54,7% aastas. Lisalaenu lepingu sõlmimiseks tuli laenusaajal iga kord sõlmida uus

leping, kuna Raha24 süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks

mitu kehtivat lepingut. Seega tõsteti eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid

järgmisesse lepingusse ja eelmine leping suleti. Kuivõrd lisalaenu tingimused olid täidetud,

sõlmiti kostjaga järgmised lisalaenu lepingud:

- 26.03.2021 lisalaenu leping nr 2102059679 krediidikulukuse määraga 60,20% aastas, intress

43,2% aastas, lepingutasu 74,70 eurot, tagasimakstav kogusumma 1816,02 eurot, 18

tagasimakset. Lepingu alusel väljastati laen 245 eurot. Tagasimakseid ei tehtud;

- 27.03.2021 lisalaenu leping nr 2102060048 krediidikulukuse määraga 60,19% aastas, intress

45,6% aastas, lepingutasu 97,18 eurot, tagasimakstav kogusumma 2909,18 eurot, 30

tagasimakset. Lepingu alusel väljastati laen 300 eurot. Tagasimakseid ei tehtud;

- 29.03.2021 lisalaenu leping nr 2102060477 krediidikulukuse määraga 60,20% aastas, intress

46,3% aastas, lepingutasu 107,51 eurot, tagasimakstav kogusumma 3657,35 eurot, 38

tagasimakset. Lepingu alusel väljastati laen 75 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt antud

lepingu katteks tehtud kokku 1639,67 eurot, millest maksegraafikujärgsete põhiosamaksete

katteks on arvestatud 533,65 eurot, intressi katteks 1099,88 eurot, viivise katteks 0,21 eurot,

refinantseeritud laenu intressi katteks 5,93 eurot;

- 13.09.2022 lisalaenu leping nr 2102241236 krediidikulukuse määraga 48,50% aastas, intress

40,57% aastas, lepingutasu 141,34 eurot, tagasimakstav kogusumma 5903,61 eurot, 60

tagasimakset. Lepingu alusel väljastati laen 990 eurot. Tagasimakseid ei tehtud;

- 16.09.2022 lisalaenu leping nr 2102242382 krediidikulukuse määraga 48,50% aastas, intress

40,38% aastas, lepingutasu 177,42 eurot, tagasimakstav kogusumma 7381,64 eurot, 60

tagasimakset. Lepingu alusel väljastati laen 460 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt antud

lepingu katteks tehtud kokku 251,06 eurot, millest maksegraafikujärgsete põhiosamaksete

katteks on arvestatud 34,13 eurot, intressi katteks 210,39 eurot, refinantseeritud laenu intressi

katteks 1,54 eurot, võlateatise tasu katteks 5 eurot.

Kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 22.02.2023 refinantseerimislepingu nr 2102295680,

mida võimaldatakse ainult makseraskuste korral. Antud lepinguga uut laenusummat ei

väljastatud, vähendati osamakse suurust ning pikendati tagasimakseperioodi. Lepinguga

2102295680 lepiti kokku laenusummas 3265,89 eurot (koosnes refinantseeritava laenu põhiosa

jäägist 3100,37 eurot, lepingutasust 155,52 eurot, tasumata võlateatiste tasust 10 eurot),

intressimääras 24,31% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi

kulukuse määras 30,00% aastas, krediidi kogukulu 6571,16 eurot, 72 tagasimakset. Antud

lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid ei tehtud.

Kostjale edastati võlgnevuses olevate osamaksete tasumiseks võlateatised 04.04.2023,

04.05.2023 ja 28.05.2023. Kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, s.o

28.03.2023, 28.04.2023, 28.05.2023 osamakse tasumisega. Krediidiandja andis kostjale

28.05.2023 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või

kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 11.06.2023 ei likvideerinud ega

võlausaldaja poole ei pöördunud, ütles krediidiandja lepingu 12.06.2023 üles. Krediidiandja

loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõuda hagejale, edastades kostjale

13.06.2023 vastavasisulise teatise.

2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust 2102295680 tulenev põhivõlgnevus

3265,89 eurot, intress 228,60 eurot, viivis 857,31 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 35

eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 3265,89 eurolt, so alates

03.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 560

eurot ja viivis menetluskuludelt.

3. 19.09.2025 esitas hageja kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevust 1179,31 euro, seadusjärgse intressi 7,29 eurot, viivise põhivõlalt

(1179,31 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 13.06.2023 kuni käesoleva

vastuse kohtunõudele esitamiseni so. 19.09.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses

viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas

kokku summas 315,15 eurot, viivis põhinõudelt 1179,31 eurolt, so alates 03.09.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni, menetluskuluna riigilõivu 560 eurot ja viivise menetluskuludelt.

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märkis hageja:

Leping 2102057501. Kostja märkis enne lepingu 2102057501 alusel laenu saamist 18.03.2021

krediidiküsitlust täites järgnevad andmed: igakuine netosissetulek 3500 eurot (tööandja X OÜ),

igakuised finantskohustused 450 eurot, igakuised muud kohustused kokku 300 eurot,

ülalpeetavate arv 2. Krediidiandaja kontrollis kostja märgitud sissetuleku andmeid Eesti

Väärtpaberite Keskregistrist saadud andmete alusel, mille andmete analüüsimise tulemusel saadi

kostja keskmiseks netosissetulekuks 1385,75 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse

tegemisel kostja poolt esitatud keskmisest netosissetulekust 3500 eurost. Kohustuste osas

kontrolliti ja omandati teavet, tehes päringud avalikesse andmebaasidesse. Krediidiinfo,

Krediidiregister, Ametlikud teadaanded vastustest ei tuvastanud krediidiandaja täiendavaid

kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja

poolt märgitud finantskohustustest summast 450 eurot. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt

oli kostjal 2 ülalpeetavat. Kuna kostja enda igakuiseid muid kohustusi ei märkinud, võttis

krediidiandaja muudes kohustustes aluseks Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumi,

arvestades krediidiotsuse tegemisel muude kohustustega kokku summas 320 eurot. Kostja

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas arvestas krediidiandaja krediidiotsuse

tegemisel lisaks puhvriga 175 eurot, mis on 5% kostja netosissetulekust. Eeltoodud info oli

krediidiandaja hinnangul 1000 eurot krediidi saamiseks piisav võimaldamaks hinnata kostja

krediidivõimelisust.

Lepingud 2102059679, 2102060048, 2102060477. Kostja märkis enne lepingute 2102059679,

2102060048, 2102060477 alusel laenude saamist 26.03.2021, 27.03.2021 ja 29.03.2021

krediidiküsitlust täites järgnevad andmed: igakuine netosissetulek 2543 eurot (tööandja Umer

OÜ), igakuised finantskohustused 1708 eurot, igakuised muud kohustused kokku 320 eurot,

ülalpeetavate arv 2. Kostja esitatud teavet, tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrolliti

pangakonto väljavõtete EE281010010647066018, EE861010011821662224 (krediidiandja sise-

eeskirja kohaselt kehtis pangakonto väljavõte 90 päeva) AccountScoringu vahendusel.

Kontoväljavõtte manuaalse analüüsi tulemusel saadi kostja nelja kuu (detsember 2020 – märts

2021) keskmiseks netosissetulekuks 2543,16 eurot, mis ühtis kostja esitatuga. Tulenevalt

eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel keskmisest netosissetulekust summas

2543,16 eurot. Pangakonto väljavõtte manuaalse analüüsi tulemusel saadi kostja olemasolevateks

finantskohustusteks kokku 1708,73 eurot, mis ühtis kostja esitatuga. Tulenevalt eeltoodust lähtus

krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja olemasolevatest keskmistest finantskohustustest

summas 1708 eurot. Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud teadaanded vastustest ei

tuvastanud krediidiandaja täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, mis

võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt

oli kostjal 2 ülalpeetavat. Seega võeti krediidiotsuse tegemisel majapidamiskuludes aluseks

kostja poolt krediidiküsitluses märgitud muud kohustused (sh majapidamiskulud) kokku summa

320 eurot. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas arvestas

krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 127 eurot, mis on 5% kostja

netosissetulekust. Krediidiandaja ei tuvastanud kostja pangakonto väljavõttest muid asjaolusid,

mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Eeltoodud info oli piisav

võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust.

Lepingud 2102241236, 2102242382. Kostja märkis enne lepingute 2102241236, 2102242382

alusel laenude saamist 13.09.2022 ja 16.09.2022 krediidiküsitlust täites järgnevad andmed:

igakuine netosissetulek 4182 eurot (tööandja X OÜ), igakuised finantskohustused 1818 eurot,

igakuised muud kohustused kokku 371 eurot, ülalpeetavate arv 3. Kostja esitatud teavet, tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrolliti pangakonto väljavõtete EE281010010647066018,

EE861010011821662224 (krediidiandja sise-eeskirja kohaselt kehtis pangakonto väljavõte 90

päeva) AccountScoringu vahendusel. Konto väljavõtte manuaalse analüüsi tulemusel saadi

kostja nelja kuu (juuni – september 2022) keskmiseks netosissetulekuks 4182,85 eurot, mis ühtis

kostja esitatuga. Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel keskmisest

netosissetulekust summas 4185 eurot. Pangakonto väljavõtte manuaalse analüüsi tulemusel saadi

kostja olemasolevateks finantskohustusteks kokku 1818,44 eurot, mis ühtis kostja esitatuga.

Tulenevalt eeltoodust lähtus krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel kostja olemasolevatest

keskmistest finantskohustustest summas 1818 eurot. Krediidiinfo, Krediidiregister, Ametlikud

teadaanded vastustest ei tuvastanud krediidiandaja täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja

registriandmete osas, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist.

Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 3 ülalpeetavat. Krediidiotsuse tegemisel

majapidamiskuludes aluseks kostja poolt krediidiküsitluses märgitud muud kohustused (sh

majapidamiskulud) kokku 371 eurot. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära

tõusu) mõju osas arvestas krediidiandaja krediidiotsuse tegemisel lisaks puhvriga 209 eurot, mis

on 5% kostja netosissetulekust.

Refinantseerimisleping 2102295680. Kostja märkis enne refinantseerimislepingu sõlmimist

22.02.2023 krediidiküsitlust täites järgnevad andmed: igakuine netosissetulek 5000 eurot

(tööandja X OÜ), igakuised finantskohustused 1325 eurot. Krediidiandaja arvestas krediidiotsuse

tegemisel kostja märgitud netosissetulekuga 5000 eurot ja kostja märgitud finantskohustustega

summas 1325 eurot. Kuna kostja krediidiküsitlust täites enda muid kohustusi ei märkinud, võttis

krediidiandaja majapidamiskulude hindamisel aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed

kooskõlas krediidiandja poolt sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, saades

majapidamiskuludeks kokku summas 1315 eurot. Arvestati ka puhvriga 250 eurot. Seega hinnati

kostja maksevõimeks refinantseerimislepingu 2102295680 sõlmimisel 2110 eurot. Kostjal oli

kehtiv maksehäire, mis ei takistanud krediidiandjal kostjaga sõlmimast soodsamatel tingimustel

refinantseerimislepingut, makseraskuste ületamiseks. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli

kostjal 3 ülalpeetavat. Refinantseerimislepingu osamakse suuruseks määrati 91,26 eurot,

perioodiga 72 kuud. Antud kuumakse ning laenuperiood tagas krediidiandaja hinnangul kostjale

jätkusuutliku kohustuste täitmise. Tulenevalt eeltoodust leiab hageja, et krediidiandja ei ole

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.09.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud

11.10.2025 juhindudes TsMS § 3141 lg 2. Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust

esitanud ei ole.

6. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

8. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu

tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu

hinnangul ei täinud laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet

nõuetekohase hoolsusega ning ei järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid.

Isikule, kes ei suuda täita oma olemasolevaid finantskohustusi ning on sunnitud nende katmiseks

võtma täiendavaid laene, ei ole põhjendatud uute laenude andmine. Arvestades, et isiku

igakuised kulud ulatusid ligikaudu 2000 euroni ning tal on ülalpeetavaid kaks ja hiljem kolm,

suurenes täiendava laenukohustuse võtmisega oluliselt makserisk ja oht finantsseisundi edasiseks

halvenemiseks. Kui isiku töötasu on iseenesest piisav igakuiste kulude katmiseks, kuid ta

kasutab toimetulekuks kiirlaene, tuleb seda käsitleda ohumärgina isiku finantskäitumises. Selline

olukord viitab võimalikule ebaadekvaatsele kulude juhtimisele või varjatud makseraskustele ning

suurendab krediidiriski. Seega rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude.

Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

9. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid

menetluskuludega seonduva.

10. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st

2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

13. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 560 eurot.

15. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 4718,28 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 560 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv 560 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

16. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

17. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 65%

ulatuses hageja kanda.

18. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 35% hageja põhjendatud menetluskuludest (560

eurot), millele vastab summa 196 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt

viivise väljamõistmist taotlenud.

20. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik