2-25-110828/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-110828

Kohtuasi

AS-i SEB Pank hagi R.C vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.10.2025 hagi menetlusse võtmise

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i SEB Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja Kaidi Hinno

Kostja R.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2025 määrus ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot AS-i SEB Pank

arvelduskontole nr EE291010002036573007 selgitusega tsiviilasi nr 2-25-110828.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS SEB Pank (hageja) esitas 09.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R.Clt põhivõla 5645,88 euro, intressi 324,89 euro, sissenõutavaks muutunud viivise

112,35 euro ning alates 09.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras viivise

saamiseks. Siinses menetluses tulenes nõue laenulepingust nr 2022000520. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ka tsiviilasjas 2-25-110827, nõudes selles 7349,51 euro

tasumist. Nõue tulenes laenulepingust nr 2022008633.

2-25-110828

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas siinses asjas 07.05.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Maakohus kohustas 08.05.2025 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.

3. Maakohus keeldus 30.06.2025 määrusega avalduse hagimenetlusse võtmisest, kuna

avaldaja ei olnud tähtajaks esitanud oma nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis.

4. Hageja esitas 11.08.2025 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele,

tuginedes asjaolule, et hagiavaldus oli tegelikult kohtu kantseleile tähtaegselt esitatud, kuid

see jäi eksituse tõttu õige menetlusse alla registreerimata.

5. Maakohus rahuldas 23.09.2025 määrusega hageja 11.08.2025 määruskaebuse ja tühistas

30.06.2025 määruse. Kuna hageja märkis määruskaebuses, et ta esitas ühise hagiavalduse

tsiviilasjades nr 2-25-110827 ja nr 2-25-110828, jättis kohus hagi käiguta ning määras

hagejale tähtaja 14 päeva, et esitada hagi terviktekst, milles märkida need nõuded, mille

menetlemist ta siinse tsiviilasja raames taotleb.

6. Hageja esitas 07.10.2025 hagi tervikteksti, milles palus:



liita tsiviilasjad nr 2-25-110827 ja nr 2-25-110828;



mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 2022000520 tulenev võlg 6168,87

eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 5645,88 eurot, intressinõudest 324,89 eurot ning

viivisenõudest arvestatuna kuni 27.05.2025 198,10 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (5645,88 eurot) alates 28.05.2025 kuni

põhinõude täitmiseni;



mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 2022008633 tulenev võlg 7467,60

eurot, mis koosneb põhiosa nõudest 6672,48 eurot, intressinõudest 536,85 eurot ning

viivisenõudest arvestatuna kuni 27.05.2025 258,27 eurot;



mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis määraga 13 % aastas põhinõude (6672,48

eurot) alates 28.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus 28.10.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi on juba kohtu menetluses. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on hageja 28.05.2025 esitanud samasisulise hagi tsiviilasjas nr

2-25-110827 ning see hagi on 18.06.2025 menetlusse võetud. Maakohus jättis menetluskulud

TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega võtta hageja 28.05.2025 esitatud (uuesti edastatud 07.10.2025) hagiavalduse

menetlusse. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu.

Maakohus jättis põhjendamatult hageja 28.05.2025 (uuesti edastatud 07.10.2025) esitatud

hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus märkis 23.09.2025 hagi käiguta jätmise

määruses, et 28.05.2025 hagiavaldusest ei ole arusaadav, millis(t)est lepingu(te)st tulenevaid

ja missuguseid nõudeid soovib hageja siinses tsiviilasjas esitada. Hageja hinnangul on esitatud

2-25-110828

hagiavaldusest võimalik selgelt aru saada, millise nõude on hageja esitanud siinses

menetluses. Tsiviilasjas nr 2-25-110827 on maakohus pidanud 28.05.2025 esitatud

hagiavaldust ja selles märgitud asjaolusid piisavalt selgeks, et hagi 18.06.2025 määrusega

menetlusse võtta. Maakohtu seisukoht, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS §

371 lg 1 p 5 alusel, kuna sama asi juba on kohtu menetluses, ei ole korrektne. Harju Maakohtu

18.06.2025 määrusega on menetlusse võetud tsiviilasja nr 2-25-110827 nõue (mis tulenes

väikelaenulepingust nr 2022008633), mitte siinses menetluses esitatud nõue. Tegemist on

erinevatest laenulepingutest tulenevate nõuetega, mis on hagiavalduses ka selgelt ära

märgitud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

tsiviilasi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse.

10.1. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt põhivõla 5645,88 euro, intressi

324,89 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 112,35 euro ning alates 09.04.2025 kuni

põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras viivise saamiseks ning avalduse kirjelduses on

hageja nõude aluseks olevate asjaoludena esile toonud 12.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr

2022000520. Hageja esitas maakohtule 28.05.2025 (uuesti 07.10.2025) hagiavalduse, milles

on esitatud kostja vastu nõuded kahest erinevast väikelaenulepingust (lepingust 2022000520

ja lepingust 2022008633) tuleneva võla, intressi ja viivise nõuded. Hageja märkis

hagiavalduses, et esitas nõuded ühes hagis, kuna nende ühine menetlemine lihtsustab tema

hinnangul asja lahendamist ja hoiab kokku menetluskulusid. Hageja taotles hagiavalduses

asjade liitmist.

10.2. Maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asja puhul tuleb hagejal esitada oma nõue ja seda

põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis (TsMS § 487 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et

eelduslikult jätkub maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud hagimenetlus samadel faktilistel

asjaoludel (alus) sama nõude (eseme) menetlemine. Olukorras, kus hageja esitas Pärnu

Maakohtu Maksekäsuosakonnale oma nõuded kostja vastu eraldi avaldustes, oleks olnud

selguse huvides põhjendatud esitada need nõuded eraldi hagiavaldustes ka maakohtule

jätkumenetlustes, kuna maksekäsu kiirmenetlusest tulnud asjade menetlus jätkub maakohtus

eraldi tsiviilasjades. Erinevates tsiviilasjades ühises hagiavalduses samade nõuete topelt

esitamine tekitab ebaselgust. Sellise ühise hagiavalduse esitamine võib tuua kaasa selle, et

kahes tsiviilasjas võetakse menetlusse samad nõuded või keeldutakse nõude menetlusse

võtmisest, kuna jääb mulje, et nõue on juba kohtumenetluses, nagu siinses asjas. Hagejal on

võimalik esitada kohtule tsiviilasjade liitmise taotlus, kui hagid on menetlusse võetud. Eraldi

hagiavalduste esitamine ei tähenda, et hageja nõudeid kostja vastu ei võiks hiljem ühes

menetluses lahendada, kui maakohus peaks nõustuma, et hageja hagide liitmine lihtsustab

asjade lahendamist ja asjade liitmise taotlus rahuldatakse.

10.3. Maakohus keeldus siinses asjas hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel,

mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte

vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Erialakirjanduses on selgitatud, et hagi menetlusse

võtmisest ei või keelduda, kui hageja on varem samal alusel sama poole vastu esitanud küll

2-25-110828

hagi, kuid selle ese oli erinev. Kui kohtule on esitatud samade poolte vahel mitu osaliselt

kattuvatel asjaoludel esitatud nõuet, tuleb hinnata hagi täpset eset ja alust ning võrrelda nõuete

kattuvust (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.3.5.1).

10.4. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 28.05.2025 esitanud

samasisulise hagi tsiviilasjas nr 2-25-110827 ning see hagi on 18.06.2025 menetlusse võetud.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jättis maakohus 30.05.2025 tsiviilasjas nr 2-25-110827

hageja hagi käiguta, paludes täpsustada hageja ja kostja vahel 31.05.2022 sõlmitud

väikelaenulepingust 2022008633 tulenevat nõuet. Maakohus märkis 18.06.2025 menetlusse

võtmise määruses tsiviilasja hinnaks 15 154,87 eurot, kuid selgitas 12.12.2025 e-kirjas, et

maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-25-110827 väikelaenulepingust 2022008633 tulenevat

võla ja viivise nõuet ning õige hagihind on 8335,02 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole

maakohus tsiviilasjas nr 2-25-110827 võtnud menetlusse hageja hagiavalduse alusel

mõlemaid nõudeid kostja vastu ja kohtumenetluses on üksnes hageja nõue kostja vastu, mis

tuleneb väikelaenulepingust 2022008633. Seega ei ole kohus menetlusse võtnud hageja nõuet

kostja vastu, mis tuleneb väikelaenulepingust 2022000520.

10.5. Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb asja uuel menetlusse võtmise

otsustamisel kontrollida uuesti riigilõivu laekumist siinses asjas, kuivõrd hageja on

07.10.2025 esitatud hagiavalduses lähtunud hagihinnast 15 154,87 eurot, mis on arvestatud

mõlema nõude peale kokku.

10.6. Hageja palus määruskaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõiv 70

eurot hageja arvelduskontole. Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja

ringkonnakohus rahuldab selle.

11. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)