2-24-14715/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-14715

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu vastu

05.08.2024 otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt osaliselt kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 15.04.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merle Järvala

Puudutatud isik Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu

(registrikood 80476969), lepinguline esindaja Irina Reva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 04.04.2025 määruse põhjendusi, jättes määruse

resolutsiooni muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda.

4. Mõista Xlt Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu kasuks välja menetluskulude

hüvitis 204 eurot (käibemaksuta).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-14715

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 30.09.2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Sarapuu tn 7

korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu 05.08.2024 otsuse osalise

(üldkoosoleku protokolli p 3) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks.

2. Avalduse kohaselt toimus 05.08.2024 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorra p-s 3

otsustati määrata õigusabikulude tariifiks 0,68 eurot/m2 alates augustist 2024. Tariif kogutakse

iga korteriomandi osa suuruse järgi. Avaldaja hääletas otsuse vastu ja esitas üldkoosolekule

vastuväited oma eriarvamuses. Õigusabikulu tariifi määramist on korteriühistu põhjendanud

ainult sellega, et korteriühistul on vaidlus korteriga 8 ehk avaldajaga. Õigusabikulude makseid

kogutakse tagamaks, et korteriühistu saaks end kaitsta kohtumenetlustes, mistõttu peab

korteriühistu täiendavalt koguma oma liikmetelt selleks raha. Juhatus on selgitanud, et tariif

sisaldab raha võimalike tulevaste õigusabi ja menetluskulude katteks ja selle suurust on

mõistlik arvutada seni tehtud ja võimalike kulude põhjal (korteriühistu õigusabikulud ja

korteriga 8 seotud prognoositavate kohtu menetluskulusid jagatuna kõikide korterite köetava

pinnaga).

3. Avaldaja leidis, et rikutud on korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest

üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ei ole lisatud EKÜL juristi esitatud arveid ja nende eest

tasumist tõendavaid dokumente ega üldkoosoleku otsust EKÜL juristi poolt õigusteenuse

osutamiseks, mistõttu ei ole kulusid võimalik võrrelda korteriühistu koostatud üldsõnalise

tabeliga „korter 8 menetluskulud“. P-ga 3 kehtestatud õigusabikulude tariif ei ole õiguspärane

ja on ka matemaatiliselt vildakas ja põhjendamata. Alternatiivselt leidis avaldaja, et otsus

tuleb tunnistada kehtetuks selle vastuolu tõttu seadusega ehk korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 3 ning KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p-ga 2, sest

õigusabikulude kandmiseks peab olema üldkoosoleku otsus, mida praegusel juhul ei ole.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta avalduse rahuldamata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

5. Puudutatud isik selgitas, et õigusabikulude kandmise ja ühistu liikmetelt sisse nõudmise

mõte on tagada korteriühistu tõhus esindamine õigusvaidlustes ja ära hoida varaliste õiguste

kahjustamine. Õigusabilepingu sõlmimine korteriühistu esindamiseks kohtuvaidlustes

korteriühistu vastu on kooskõlas juhatuse liikmete hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega

ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kvalifitseeritud õigusabiga esindamisega. Selleks ei ole

kohustuslik üldkoosoleku otsus. Puudutatud isikul on tekkinud õigusabikulusid menetlustes,

mis on algatatud korteriühistu vastu. Siinjuures ei oma tähtsust kui palju asju korteriühistu

vastu oli algatatud avaldaja poolt. Kuni 05.08.2024 üldkoosolekul kehtestatud

majanduskavani ei olnud majanduskavades õigusabikulusid ette nähtud. Seega tasus

puudutatud isik oma õigusabikulud korteriühistul olemasolevate rahaliste vahenditega.

2-24-14715

Puudutatud isik selgitas mh 06.03.2025 ärakuulamisel, et korteriühistul ei ole raha, et osaleda

menetlustes, mis on algatatud korter 8 poolt (dtl 95, ajamärge 00:08:38).

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 04.04.2025 määrusega avalduse rahuldamata, menetluskulud

avaldaja kanda, määras puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 530 eurot ning

mõistis need puudutatud isiku kasuks avaldajalt välja.

2-24-14715

7. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



05.08.2024 toimus Tallinn, Sarapuu tn 7 korteriühistu üldkoosolek (dtl 14–52);



päevakorra p-s 3 võeti vastu otsus „Määrata õigusabi kulude tariifiks 0,68 €/m2 alates

august 2024. Tariif kogutakse iga korteri kaasomandi osa suuruse järgi“. (dtl 14–52);



avaldaja hääletas otsuse vastu ja esitas eriarvamuse, mis on lisatud protokollile (dtl

14–52);



üldkoosoleku kokkukutsumise teatele lisatud materjalidest tuleb, et kõik õigusabikulud

on seotud korteriga 8 peetavate vaidlustega ning üldkoosoleku kokkukutsumise teatele

on lisatud ülevaade menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt (dtl 14–15, 34 ja 50).

8. Maakohus märkis, et KrtS § 20 lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6

kohaselt tuleb kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku

kokkukutsumise materjalid vastavad viidatud seadusest tulenevatele nõuetele. Kohustust

esitada detailseid alusmaterjale koos päevakorraga KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 20 lg-st 6 ei

tulene. Ühelegi muule tühisuse alusele avaldaja ei tugine ja maakohus ei tuvastanud muid

tühisuse aluseid ka omal algatusel.

9. Maakohus asus seisukohale, et otsus ei ole vastuolus ka seadusega. Iseenesest on õige

avaldaja viide KrtS § 40 lg-le 3, kuid nimetatud säte ei muuda otsust õigusabikulude tariifi

kogumiseks seadusega vastuolus olevaks. Kuigi Riigikohtu otsus (RKTKo 12.03.2014, 3-2-1-

189-13) on tehtud enne KrtS kehtima hakkamist, on otsuses toodud põhimõtted üheselt

kohaldatavad ka kehtivale regulatsioonile. Nii sätestab KrtS § 41 lg 1, et majanduskavasse

kantakse korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud ning KrtS § 35 lg 2 p 2 kohaselt on

tavapäraseks valitsemiseks korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute

sõlmimine.

10. Maakohus ei nõustunud avaldajaga selles, et üldkoosoleku otsuse puudumine konkreetsete

õigusabiteenuste lepingute sõlmimiseks tooks kaasa vaidlustatud üldkoosoleku otsuse

vastuolu KrtS §-s 35 sätestatuga ja annaks aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 05.08.2024

üldkoosoleku otsusega ei otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati

koguda raha ettenägematute kulude katteks, sh tulevikus tekkivate õigusabikulude katteks.

Küsimus sellest, kas üldkoosolek on otsustanud konkreetse õigusabi lepingu sõlmimise,

tõusetuks päevakorda siis, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse õigusabiteenust

tellida. Maakohus pidi samas vajalikuks esile tuua, et avaldaja käsitlus, mille kohaselt on

temal KrtS § 40 lg 3 alusel õigus mitte kanda kulusid seoses õigusteenuse reservi kogumisega,

on põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanik ei pea hüvitama korteriühistule

osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle

korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad (RKTKo

06.11.2013, 3-2-1-89-13). Seega seni, kuni õigusabikulude tariifi kogutakse selleks, et

finantseerida vaidlusi korteriga 8, on avaldajal põhjendatult õigus KrtS § 40 lg 3 alusel

vastavate kulude maksmisest keelduda.

2-24-14715

11. Kuivõrd maakohus jättis avalduse rahuldamata, siis jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus määras

kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse. Puudutatud isiku lepingulise

esindaja tunnitasu on kooskõlas turuolukorraga ja seega põhjendatud. Ajakulu veidi alla 3

tunni vastuse koostamiseks pidas maakohus põhjendatuks arvestades avalduse mahtu ja

vastuse ulatust. Põhjendatuks pidas maakohus ka nii istungi kui ka menetluskuludele

vastuväite koostamise kulu. Seega moodustasid hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 530

eurot.

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse täies ulatuses tühistada

ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldatakse. Kõik maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

13. Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksitanud pooli õiguse kohaldamisest ning teinud

üllatusliku lahendi, mis on oluline menetlusõiguse rikkumine. Avaldaja lepinguline esindaja

nõustus ärakuulamisel ja nõustub maakohtuga jätkuvalt selles, et praeguse kaasuse puhul saab

valida variantide vahel, kas otsus on tühine või tuleb see kehtetuks tunnistada või on tegemist

olukorraga, kus isikul on õigus täitmisest keelduda. Praegusel juhul on avaldaja hinnangul

tegemist olukorraga, kus otsus on tühine või vähemalt kuulub see kehtetuks tunnistamisele.

Hoolimata sellest, et maakohus väljendas ärakuulamisel selgelt, et ta ei pea võimalikuks teha

lahendit, millega peetakse õiguspäraseks olukorda, kus avaldaja peab iseendaga peetava

vaidluse ajal maksma jooksvalt vastaspoole kulusid, tegi ta siiski sellise lahendi. Maakohus

kinnitab ka määruse p-s 20, et avaldajale 05.08.2024 üldkoosoleku protokolli p-ga 3 pandud

kohustus tasuda õigusabikulusid ette korteriühistu poolt tema endaga peetavates

kohtuvaidlustes, on vastuolus seadusega. Seega tuleb vastav üldkoosoleku protokolli punkt

kehtetuks tunnistada. Lisaks eelnevale tuvastas maakohus ka ise, et igal juhul on selline

üldkoosoleku otsus vastuolus hea usu põhimõttega, mis on samuti alternatiivne õiguslik alus

otsuse kehtetuks tunnistamisele.

13.1. Avaldaja hinnangul on määruse p-s 21 toodud kohtu käsitlus õigusteenuse ostmise

toimingute järjekorrast õiguslikult ebakorrektne. Enne, kui asutakse õigusteenust osutama,

tuleks avaldaja arvates võtta vastu sellekohane üldkoosoleku otsus (KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 2).

Isegi juhul, kui nõustuda kohtuga selles, et küsimus konkreetse õigusabi lepingu sõlmimisest

tuleks arutlusele alles pärast seda, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse

õigusteenus tellida, siis igal juhul on seaduse ja hea usu põhimõttega vastuolus selline

üldkoosoleku otsus, mis kohustab isikut iseendaga peetavate vaidluste puhuks maksma

korteriühistule ettemakseid. Kohtu sedastus määruse põhjendavas osas, et korteril 8 ehk

avaldajal on õigus nimetatud maksetest keelduda, ei muuda vaidlustatud 05.08.2024 otsuse p

3 seaduslikuks ega anna avaldajale mingit õigusselgust- ega kindlust seni, kuni

seadusevastane otsus on kohtu poolt kehtetuks tunnistatud.

13.2. Avaldaja jääb jätkuvalt ärakuulamisel avaldatud seisukohale, et õigusabiteenuse

osutamine ei ole oma olemuselt korteriomandi eseme tavapärane valitsemine, see ei ole

vajalik kaasomandi ega eriomandi korrashoiuks, remondiks ega säilitamiseks. Tegemist on

spetsiifilist laadi kuluga, mis reeglina tekib kaasusepõhiselt ja lahendatakse kaasusepõhiselt.

KrtS § 35 ei näe ette õigusabifondi loomise aluseid. Õigusteenust võib turult osta erineva

hinnaga ja need hinnad peaksid olema läbipaistvalt esitatud korteriühistu liikmetele enne, kui

otsustatakse õigusteenust osta. Seda ei saa määrata igakuistele arvetele juurde n-ö

kirvemeetodil.

2-24-14715

13.3. Avaldaja toob välja, et maakohus on tühisuse tuvastamise nõude jätnud lahendis

sisuliselt analüüsimata ega ole võtnud põhjendatud seisukohti avaldaja esile toodud väidete

kohta. Avaldaja on otsuse p 3 tühisuse tuvastamisel tuginenud korteriühistu liikme

informeerituse nõude rikkumisele. Kohus ei ole määruses üldse tähelepanu pööranud sellele,

et avaldaja on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena käsitanud eeskätt seda, et

temal ei olnud tegelikult võimalik piisavalt informeeritult hääletada. Seadusevastasus tuleneb

sellest, et lisatud tabel on tervikuna eksitav ja arusaamatu ehk problemaatiline on tabeli

sisuline tähendus, mille kohus on jätnud tähelepanuta. Kui algandmed on arusaamatud, siis ei

saa olla nende alusel arvutatud ja määratud tariif selge ja põhjendatud. Korteriühistu juhatuse

enda poolt koostatud tabel ei ole tõend – tõendiks saab olla algdokument, nt EKÜL esitatud

õigusabikulude arve ja sellele vastav maksekorraldus. Mitte ühtegi sellist dokumenti

üldkoosoleku kokkukutsumise teatele ei olnud lisatud. Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt nõustuda

kohtupraktikaga selles, et õigusabikulu võiks käsitleda majandamiskuluna, tuleks sellise kulu

tekitamine panna hääletamisele enne, kui korteriühistu õigusabikulutusi üldse tegema hakkab.

Kohtupraktikas on leitud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks on ka

otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine enne koosolekut. Praegusel juhul ei ole

tabelist üldse aru saada, kuidas on selles näidatud summad kujunenud, kas on kaalutud

erinevaid hinnapakkumisi ja kellele makstavate kuludega tegemist on. Korteriühistu poolt

soetatava teenuse kulu, õiguslikud alused ja suurus on enne üldkoosoleku toimumist täielikult

tõendamata.

13.4. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka TsMS § 172 lg-t 1. Määruses ei ole

põhjendatud, miks peaks avaldaja kandma puudutatud isiku menetluskulud. Kohtu poolt

menetluskulude määramine avaldajale on teravas vastuolus kohtupraktika, hea usu ja õigluse

põhimõttega. Kõik menetluskulud tuleb määrata puudutatud isiku kanda ja mõista need välja

avaldaja kasuks.

Menetlusosaliste seisukohad

14. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

15. Puudutatud isik juhib tähelepanu sellele, et 05.08.2024 toimunud üldkoosolekul ei

otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati koguda vahendeid

korteriühistu ettenägematute õigusabikulude katteks, kuna ühistul puuduvad vabad rahalised

vahendid kohtuvaidlustes osalemiseks. Avaldaja ise vaidles vastu sellele, et korteriühistu

tasus õigusabikulud remondifondi vahenditest, pidades seda lubamatuks. Puudutatud isiku

hinnangul ei oma määruskaebuse lisas 1 esitatud avaldaja 17.02.2025 päring valitsejale

tähtsust praeguse vaidluse lahendamisel. Seetõttu palub puudutatud isik jätta nimetatud tõendi

vastu võtmata.

Menetluse edasine käik

16. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada

vaidlustatud maakohtu määruse põhjendusi, jättes määruse resolutsiooni muutmata.

Määruskaebust ei rahuldata ja avaldaja kannab menetluskulud ka ringkonnakohtus.

2-24-14715

18. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab

maakohtu määrust tervikuna.

19. Avaldaja on määruskaebusele lisanud täiendavate tõenditena 17.02.2025 avaldaja päringu

valitsejale (LISA 1 Taotlus 17.02.2025 v, LISA 1-1 17.2.2025 TMoora päring, PindiKVH

õigusabikulud 17-2-25). Avaldaja soovib esitatud dokumentidega tõendada, et on saatnud

17.02.2025 puudutatud isiku valitsejale päringu seoses õigusabikulude arvestuse ja

põhimõtete kohaldamisega korteriühistus ning sellega eirab ka valitseja KrtS §-s 45 sätestatud

kohustusi. Arvestades, et praegusel juhul ei ole vaidluse esemeks korteriomaniku nõue

tutvuda korteriühistu dokumentidega, siis ei ole tõendid asjakohased ega oma tähtsust siinse

asja lahendamisel (TsMS § 238 lg 1). Seega jätab ringkonnakohus esitatud tõendid asja

materjalide juurde võtmata ning tagastab need avaldajale.

20. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et vaidlustatud otsus ei ole KrtS § 29 lg 1

alusel tühine. Kuna maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja väidete kohta, mis

puudutavad avaldaja võimalust korteriühistu üldkoosolekul informeeritult hääletada, täiendab

ringkonnakohus selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

20.1. KrtS § 20 lg-st 3 tulenevalt on korteriühistu kohustatud üldkoosoleku teates märkima

koha, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta

aruandega, ning nendega tutvumise korra. KrtS § 20 lg 3 näeb ette üksnes kohustuse märkida

üldkoosoleku teatele koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või

majanduskava aruandega, ning nendega tutvumise kord, kui selliste küsimuste üle

otsustatakse. Riigikohtu praktika kohaselt võib siiski vastav kohustus tuleneda ka KrtS §-s 12

sisalduvast hea usu põhimõttest (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 16). Seega ei ole

välistatud, et üldkoosoleku otsus võib olla KrtS § 29 lg 1 alusel tühine ka juhul, kui

korteriomanikele ei ole enne üldkoosoleku toimumist tehtud kättesaadavaks lisaks KrtS § 20

lg-s 3 nimetatule ka muid otsuseprojekte ja/või nende aluseks olevaid dokumente. Siinses

asjas on maakohus tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatele oli lisatud ülevaade

menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt (dtl 14–15, 34, 50). Ringkonnakohtu hinnangul oli

puudutatud isiku esitatud ülevaade menetluskuludest ja tariifi arvutuse projekt piisav selleks,

et korteriomanikud saaksid kujundada oma seisukoha, kas toetada õigusabikulude tariifi

kehtestamist või mitte. Seega märkis maakohus õigesti, et KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 20 lg-

st 6 ei tulene kohustust esitada koos päevakorraga detailsed alusmaterjale.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidlustatud otsus ei ole vastuolus seadusega

(KrtS § 35 ja § 41), mistõttu ei ole alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus on

viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-89-13) ning selgitanud, et kuni

õigusabikulude tariifi kogutakse selleks, et finantseerida vaidlusi korteriga 8, s.o avaldajaga,

on avaldajal põhjendatult õigus KrtS § 40 lg 3 alusel vastavate kulude maksmisest keelduda.

Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6)

ning vastab alljärgnevalt määruskaebuse väidetele.

22. Avaldaja leiab esmalt, et maakohus tegi üllatusliku lahendi, sest tuvastas, et vaidlustatud

üldkoosoleku otsuse p 3 on vastuolus hea usu põhimõttega, kuid jättis avalduse rahuldamata,

mis on menetlusõiguse oluline rikkumine. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Toimiku

materjalidest nähtub, et maakohus on ärakuulamisel menetlusosalistele teinud

kompromissiettepaneku, mille kohaselt pooled lepivad kokku, et otsus jääb kehtima, aga

puudutatud isik korterile 8 õigusabikulusid arvel ei esita ja alates augusti arvetest võetakse

need sealt maha (dtl 95, ajamärge 00:00:55). Samuti on maakohus selgitanud

2-24-14715

menetlusosalistele asjakohast Riigikohtu praktikat ning hea usu põhimõtte kohaldatavust

siinses asjas (dtl 96, ajamärge 00:07:52 ja 00:11:23). Sellest ei ole võimalik järeldada, et

maakohus oleks teinud vastupidise lahendi tema poolt istungil menetlusosalistega arutatule

ning rikkunud oluliselt menetlusõigust.

23. Teiseks on avaldaja ka määruskaebuses jäänud seisukohale, et üldkoosoleku otsus on

vastuolus seadusega, sest enne, kui asutakse õigusteenust osutama, tuleks avaldaja arvates

vastu võtta sellekohane üldkoosoleku otsus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et 05.08.2024

üldkoosoleku otsusega ei otsustatud konkreetsete õigusabikulude kandmist, vaid otsustati

koguda raha ettenägematute kulude katteks, sh tulevikus tekkivate õigusabikulude katteks

ning leidnud, et küsimus sellest, kas üldkoosolek on otsustanud konkreetse õigusabilepingu

sõlmimise, tõusetuks päevakorda siis, kui kogutud rahaliste vahendite arvelt otsustatakse

õigusabiteenust tellida. Seda on kinnitanud ka Riigikohus varasemas praktikas korteriühistu

õigusabikulude kohta (RKTKo 06.11.2013, 3-2-1-89-13, p 11). Määruskaebuse väited ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale.

24. Tulenevalt sellest, et maakohus on avalduse jätnud õigesti rahuldamata, puudub alus ka

menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Avaldaja ei ole esitanud puudutatud isiku

menetluskuludele sisulisi vastuväiteid.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

26. Puudutatud isik esitas 07.01.2026 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja

kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi 2,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuta). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi käesolevas menetluses järgmiseid

menetlustoiminguid:



määruskaebusega tutvumine ja analüüs 1 tund;



KÜ seisukoha määruskaebuse osas koostamine ja kohtule esitamine 1 tund;



menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,2 tundi.

27. Avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

28. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Puudutatud isikut on esindanud jurist. Puudutatud isiku esindaja tasumäär on kohane ega ületa

juristi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

29. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks

osaliselt. Puudutatud isik on märkinud korteriühistu seisukoha määruskaebuse osas

koostamise ja kohtule esitamise ajakuluks 1 tunni. Arvestades seisukoha mahtu (2 lk) ning

selle sisu ei ole nimetatud toimingu ajakulu sellises ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus

loeb vastava toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, s.o 0,5 tundi.

Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on kooskõlas asja menetlusega ning nendele

kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.

2-24-14715

30. Tulenevalt eespool märgitust on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik ajakulu

määruskaebemenetluses 1,7 tundi. Puudutatud isik kinnitas, et menetluskulud ei sisalda

käibemaksu. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus

204 eurot (käibemaksuta) (1,7 x 120).

31. Puudutatud isik on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ringkonnakohus rahuldab taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)