2-25-10486/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-10486

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Risto Sepa taotlus Bjork

Properties OÜ-le kuuluva vara hindamise

korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjas nr

027/2025/1425

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2025 menetluse lõpetamise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Bjork Properties OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Risto Sepp, lepinguline

esindaja Bretely Jäätma

Puudutatud isik I (võlgnik) Bjork Properties OÜ

(registrikood 14843570), seaduslik esindaja juhatuse liige

KR

Puudutatud isik II (sissenõudja) Berger Financial Group

OÜ (registrikood 12041300)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.10.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Bjork Properties OÜ kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-25-10486

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (avaldaja, kohtutäitur) esitas 03.07.2025 Harju Maakohtule

taotluse eksperdi määramiseks Bjork Properties OÜ-le (puudutatud isik I, võlgnik) kuuluva

kinnisasja uue hindamise korraldamiseks.

Taotluse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 027/2025/1425. Täitemenetluse

algatamise aluseks on Tallinna notari Margus Veskimäe poolt 04.09.2024 tõestatud leping ja

Berger Financial Group OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja) täitmisavaldus. Kohtutäitur

arestis 01.07.2025 võlgnikule kuuluva kinnisasja registriosa numbriga 21541150. Võlgnik ega

sissenõudja arestimistoimingu juures ei viibinud ning vara hindas kohtutäitur. Võlgnik esitas

01.07.2025 kaebuse kohtutäituri määratud hinna peale.

2. Maakohus algatas 23.09.2025 kohtutäituri taotluse alusel hagita menetluse vara hindamise

korraldamiseks eksperdi määramiseks ja kohustas võlgnikku ette tasuma hindamiskulud 600

eurot kohtutäituri ametialasele kontole 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

Kohus pikendas võlgniku taotlusel kohtu määratud tähtaega kuni 17.10.2025.

3. Kohtutäitur teatas 20.10.2025 kohtule, et hindamiskulude ettemaksu ei olnud kohtu

määratud tähtaja jooksul ega summas kohtutäituri kontole laekunud. Kohtutäituri

arvelduskontole oli 20.10.2025 võlgniku seaduslikult esindajalt laekunud üksnes 300 eurot.

Maakohtu määrus

4. Maakohus lõpetas 21.10.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg

2 alusel asjas menetluse vara hindamise korraldamiseks eksperti määramata ning jättis

menetlusekulud võlgniku kanda.

4.1. Riigikohus on selgitanud, et kui hinna vaidlustanud isik ei ole kohtu määratud tähtaja

jooksul kohtutäituri kontole nõutavat summat tasunud, lõpetab kohus menetluse eksperti

määramata (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20). Kohtutäituri teavituse järgi ei ole

hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud tähtaja jooksul ega summas kohtutäituri kontole

laekunud. Kohtutäituri kontole laekunud 300 eurot ei võimalda vara hindamise

korraldamiseks eksperti määrata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 9 viimasest lausest

tulenevalt loetakse, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud.

4.2. Kuivõrd menetlus algatati ja lõpetati võlgniku tegevuse tõttu, jättis maakohus

menetluskulud TsMS § 172 lg-test 1 ja 7 tulenevalt tervikuna võlgniku kanda.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

5.1. Võlgnik tasus 17.10.2025 hindamiskulude ettemaksuks 300 eurot. Tegemist oli ilmse

tehnilise eksitusega, kuna osa maksekorraldusest jäi pooleli. 21.10.2025 kell 13.30 tasuti

puuduolev 300 eurot, mille tulemusel oli 600 euro suurune ettemaks tasutud enne määruse

tegemist. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku sellest, et summa oli osaliselt laekunud ega

andnud võimalust puudus kõrvaldada.

2-25-10486

5.2. Võlgnik avastas juhuslikult, et oli summa valesti märkinud ja tasus 21.10.2025 puuduva

osa – paar tundi peale makse tegemist tegi kohus kell 15.30 määruse, millega lõpetas

menetluse põhjendusel, et ettemaksu ei ole täies mahus tasutud. Tegelikult oli määruse

tegemise ajaks summa täies mahus tasutud. Maakohus oleks pidanud arvestama, et tegemist

oli puudusega, mille võlgnik kõrvaldas enne määruse tegemist.

5.3. TMS § 74 lg 9 viimane lause eeldab, et kohus kontrollib määruse tegemise seisuga, kas

hindamiskulu ettemaks on tasutud. Kui puudus on kõrvaldatud enne kohtumääruse tegemist,

ei ole menetluse lõpetamine kooskõlas õigusemõistmise eesmärgiga.

5.4. Kohtutäitur rikkus oma menetluslikku hoolsuskohustust, kuna ei teavitanud kohut, et 300

eurot oli juba tähtajaks laekunud ning samas ei andnud võimalust täiendava makse tegemiseks

ega kontrollinud ülekande kuupäeva ega ole ka pärast määruse tegemist kohtule ega

võlgnikule märku andnud, et 600 eurot on täies ulatuses tasutud või raha tagastanud.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei

korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes

hindamise on vaidlustanud. Hindamise vaidlustanud isik tasub hindamiskulud ette. Kui ta ei

tasu kulusid kohtu määratud ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud.

8.2. Puudub vaidlus selles, et võlgnik ei tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul kohtutäituri

kontole nõutavat summat. Võlgnik jättis ettemaksu tasumata hoolimata sellest, et maakohus

hoiatas 23.09.2025 määruses, et ettemaksu määratud ajaks tasumata jätmisel loetakse, et

võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Võlgnik oli määratud tähtajast ja ettemaksu suurusest

teadlik, kuna 15.10.2025 taotluses palus pikendada 600 euro tasumise tähtaega kuni

17.10.2025. Vaatamata sellele, et maakohus võlgniku taotluse rahuldas ja pikendas ettemaksu

tasumise tähtaega vastavalt võlgniku taotletule, ei tasunud võlgnik tähtajaks ettemaksu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna võlgnik ei tasunud hindamiskulu 600 eurot

ettemaksuna kohtu määratud tähtajaks, siis oli kohtul alus lõpetada asjas menetlus.

8.3. Võlgnik leiab määruskaebuses, et TMS § 74 lg 9 kolmanda lause järgi tuleb kohtul

kontrollida määruse tegemise seisuga, kas hindamiskulu ettemaks on tasutud. Ühtlasi viitab

võlgnik kohtupraktikale, mille kohaselt ei tohi kohus menetlust lõpetada, kui menetlusosaline

kõrvaldab menetlusliku puuduse enne määruse tegemist. Ringkonnakohus nõustub

kohtutäituri seisukohaga, et TMS § 74 lg 9 kolmas lause ei sätesta erandeid ega

kaalutlusruumi, vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude ettemaksu

2-25-10486

tasumiseks. Sel põhjusel ei ole määrav, millal kohus teeb menetluse lõpetamise määruse, vaid

lähtuda tuleb kohtu määratud tähtajast hindamiskulude tasumiseks. Hindamiskulu ettemaksu

tasumata jätmine kohtu määratud tähtajaks ei ole selline menetluslik puudus, mille

kõrvaldamiseks peaks kohus andma võlgnikule täiendava tähtaja. Täiesti põhjendamatud on

võlgniku etteheited kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur ei pea võlgnikule meelde tuletama

tähtajaks tasumata kohustusi ja kohtutäituril ei ole sellises menetluses õigust anda uut

tähtaega täiendava makse tegemiseks.

8.4. Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et võlgnik on määruskaebuses kohut eksitanud,

väites, et ta tasus 17.10.2025 hindamiskulude ettemaksuks 300 eurot, kuna tehnilise eksituse

tõttu jäi osa maksekorraldusest pooleli. Kohtutäitur on lisanud määruskaebuse vastusele

maksekorraldused, millest nähtuvalt tasus võlgnik 300 eurot 20.10.2025 ja 300 eurot

21.10.2025. Seega ei olnud kohtu määratud tähtajaks tasutud pool ettemaksu summast, nagu

võlgnik määruskaebuses väidab. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva hea usu põhimõtte kohaselt

on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1).

Menetlusosalisel ega tema esindajal ei ole TsMS § 200 lg 2 järgi lubatud oma õigusi

kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Lisaks näeb TsMS § 328 lg 1 ette

kohustuse esitada asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta tõeseid avaldusi.

8.5. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning võlgniku

määruskaebus jääb rahuldamata.

8.6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS §

171 lg 1). Toimikust nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8.7. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes siinse kohtumääruse peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)