2-24-14262/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Tsiviilasi nr 2-24-14262

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-14262

Tsiviilasi

U.E hagiavaldus Z.Q vastu põlvnemise

tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.E (isikukood XXX);

hageja seaduslik esindaja S.P (isikukood

XXX);

lepinguline esindaja jurist Andrus Post;

Kostja Z.Q (isikukood XXX).

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine, kompromissi

kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu U.E loobumine põlvnemise tuvastamise nõudest Z.Q vastu ning lõpetada selles

osas tsiviilasja menetlus.

2. Kinnitada U.E ja Z.Q poolt allkirjastatud ning 09.01.2026 kohtule esitatud kompromiss

järgnevas:

2.1.

Z.Q tasub U.E-le elatist summas 200 eurot kuus alates 01.01.2026.a. kuni lapse täisealiseks

saamiseni, X.

2.2.

Punktis 2.1. nimetatud elatis tuleb tasuda S.P arvelduskontole nr EEX Coop Pangas.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-14262.

5. Tühistada 27.01.2026 kuupäevaks määratud kohtuistung.

6. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-14262

1. Asjaolud

20.09.2024 esitas U.E Pärnu Maakohtule hagiavalduse Z.Q vastu põlvnemise tuvastamiseks ja

elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest 200 eurot kuus, kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Kohus võttis 31.03.2025 hagiavalduse menetlusse.

03.09.2025 toimus kohtuistung. Pärast kohtuistungit on pooled tegelenud põlvnemise tuvastamisega

kohtuväliselt ning jõudnud elatise osas kokkuleppele.

09.01.2026 esitasid pooled kohtule avalduse, millega hageja loobub põlvnemise tuvastamise nõudest

kostja vastu ning allkirjastatud kompromissi igakuise elatise tasumise osas.

2. Kohtu seisukoht

Hagist loobumise vastuvõtmine

2.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Hageja ja kostja on põlvnemise tuvastamise nõude kohtuväliselt lahendanud, kostja

on hageja isana kantud rahvastikuregistrisse /dtl 165/.

Eeltoodust tulenevalt kohus võtab vastu ja rahuldab hageja taotluse kostja vastu esitatud põlvnemise

tuvastamise nõudest loobumiseks ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse.

Kompromissi kinnitamine

2.2 Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et U.E ja Z.Q sõlmitud kompromissi võib

kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

2.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule

protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja esitasid kompromissi allkirjastatult 09.01.2026 kohtule.

2.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud kinnitused

ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus resolutsiooniga

ei kinnita. Kohtumääruse resolutsioonis võib olla muutunud kompromissis esitatud punktide

numeratsioon.

2.5 Kohus ei kinnita kompromissi punkti 2. osas, milles kompromissi pooled on kokku leppinud elatise

tasumise tähtpäevas, mis ei ole seaduses sätestatuga kooskõlas. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4

sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Pooled aga olid kompromissis kokku leppinud,

et kostja tasub elatist jooksva kuu eest 20. kuupäevaks.

Seega kohus ei kinnita kompromissi punkti 2. osas, mis kaldub kõrvale seaduses (PKS § 100 lg 4)

sätestatust.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-14262

2.6 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine.

Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi (v.a selle punkti 2.) ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

Menetluse lõpetamisest tulenevalt tühistab kohus 27.01.2026 kuupäevale määratud kohtuistungi.

2.7 Kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 433 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1

esitada määruskaebuse. Pooled on palunud välistada kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaja. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. Seadus ei sätesta kohtule poolte kokkuleppe kinnitamise kohustust. Kuivõrd kohus jättis

poolte kokkuleppes kinnitamata PKS § 100 lg-ga 4 vastuoleva kompromissi tingimuse, siis kohus

annab pooltele edasikaebeõiguse. Eeltoodust tulenevalt on menetlusosalistel võimalik esitada

määruskaebus kompromissimääruse peale 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2.8 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus

sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja

menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.9 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

3 (3)