2-20-4155/63 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasi

X.O (end Lauk) kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-4155

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamata jätmine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik X.O (ik XXX; elukoht XXX-i ,

78205 XXX; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX )

2. OMEGA INVEST OÜ (rg-kood 10866568; e-

post XXX )

3. Svea Finance AS (rg-kood 11200943; e-post

XXX )

4. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

5. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX )

6. Renovum OÜ (rg-kood 14042462; e-post XXX )

7. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post XXX )

8. Credit.ee OÜ (rg-kood 11898079; e-post XXX )

9. Põltsamaa vald, Põltsamaa linn, Aia tn 1

korteriühistu (rg-kood 80456317; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

7. jaanuar 2026

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X.O

(ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada X.O kohustustest vabastamise menetlus.

3. Jätta menetluskulud X.O kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotiseaduse (PankrS) § 175

lg 7 alusel X.O kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 31.03.2020 määrusega välja X.O (end Lauk) pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus lõpetas 08.12.2020 määrusega (jõustus 24.12.2020)

X.O pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Usaldusisik jäeti nimetamata ja X.O-d ennast kohustati täitma

usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas

– 2. jaanuaril ja 2. juulil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15.

detsembril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused

kokku 20 959,14 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).

2. Võlgnik esitas kohtule aruanded 01.07.2021, 02.01.2022, 30.06.2022, 03.01.2023, 03.07.2023,

04.01.2024, 28.07.2024, 17.01.2025 ning lõpparuande 05.10.2025.

3. 05.10.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

4. Kohus küsis 15.12.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta menetluse lõpetamise osas.

4.1. Holm Bank AS esitas oma seisukoha 16.12.2025, milles palub lõpetada menetluse ja

keelduda võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Menetluse kestel on

võlgnikult laekunud 341,79 eurot ning nõude jääk on 1898,31 eurot.

4.2. B2 Impact OÜ esitas oma seisukoha 18.12.2025, mille kohaselt palub lõpetada menetluse ja

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast või alternatiivselt pikendada menetlust. Olles

tutvunud võlgniku poolt esitatud aruannetega, leiab võlausaldaja, et võlgnik ei täida temale

pandud kohustusi üldse või ei tee seda piisava hoolsusega. Võlgnik on tasunud

võlausaldajate nõudeid väiksemas mahus kui tema sissetuleku juures oleks pidanud,

kahjustades sellise tegevusega võlausaldajate õigusi ja huve. Võlausaldaja leiab, et võlgnik

ei suhtu tulutootva tegevuse leidmisesse piisava hoolsusega ja tõsidusega. Võlgnik ei

võtnud pika aja jooksul ette samme oma sissetuleku suurendamiseks, vaid oli rahul

olemasoleva olukorraga. Võlgnikul puudub tulutoov tegevus, mille tulemusena kataks mitte

ainult minimaalset äraelamist vaid ka kohustusi.

4.3. Credit.ee OÜ palus tähtaja pikendamist, mille kohus rahuldas ning esitas oma seisukoha

05.01.2026. Võlausaldaja toob välja, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust ning

ainuüksi perioodil 01.01.2025 – 02.07.2025 oleks võlgnik pidanud võlausaldajatele

loovutama 4040,50 eurot, kuid võlgnik ei ole teinud alates 2023. aastast mitte ühtegi

väljamakset. Võlgniku pangakonto väljavõtetelt nähtuvad kanded kolmandatelt isikutelt,

mida ei ole tõendatud, et tegemist ei olnud võlgniku sissetulekuga. Võlausaldaja leiab, et

võlgnikul oli rahalisi vahendeid võlgnevuste tagastamiseks, kuid võlgnik eelistas teadlikult

kolmandaid eraisikuid, mitte menetluses tunnustatud võlausaldajaid. Võlausaldaja leiab, et

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 lg-tes 1 – 2 sätestatud kohustusi ning kohtul

tuleb keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

4.4. Bondora AS, Swedbank AS, Renovum OÜ ja Svea Finance AS jätavad võlgniku

kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

5. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 07.01.2026 ning selgitas võlgnikule, et tema

kontole on laekunud erinevad maksed kolmandatelt isikutelt, mida kohus on eelnevalt

selgitanud, et selles menetluses ei ole see lubatud. Samuti on tekkinud arvestatav võlgnevus

võlausaldajatele raha eraldamise suhtes. Kolm võlausaldajat on kohtule vastanud, et võlgniku

kohustustest vabastamisest tuleks keelduda. Võlgnik selgitas, et tal ei ole õnnestunud kõiki

2/5

makseid korrektselt teha mitmetel rasketel elulistel asjaoludel, sh terviseprobleemid ja

üksikvanemana lapse eest hoolitsemine. Võlgniku sõnul on need asjaolud mõjutanud tema

maksevõimet ja igakuist toimetulekut, mistõttu on ta saanud lähedastelt raha, et elamiskulude

ja lapsega seotud kulude katmisega toime tulla. Võlgniku sõnul on ta tegutsenud menetluse

kestel heauskselt ja üritanud teha koostööd ning rikkumised ei ole olnud tahtlikud. Kohus leiab,

et kohustused on täitmata ja võlausaldajad on esitanud vastuväited võlgniku kohustustest

vabastamisele.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

7. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne

1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(24.12.2020) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest

vabastamine ja menetluse lõpetamine.

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele,

kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-49-16, p 15;

3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik

kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).

10. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

11. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

12. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse kestel erinevates Tartu linna, Kambja valla,

Keila linna ja Saku valla lasteasutustes. Menetluse alguses oli võlgnik lühiajaliselt registreeritud

ka Eesti Töötukassas.

Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

otsima tasuvamat tööd ja et see, kui ta jätkab endise, vähem tasustatud töö tegemist, kujutab

3/5

endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui

võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlikult tulutoov töö olemas, ei pruugi paremini

tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid, haridust jms asjaolusid

arvestades olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

võlaõigusseaduse (VÕS) § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus

tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke

eesmärke (vt Riigikohtu 30.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku

haridustaset, leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma võimetekohaselt. Arvestades asjaoluga,

et menetluse aja sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning majanduslangus, ei saa

võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta tasuvama vastu.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

13. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on

võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu.

14. PankrS § 173 lõiked 3–6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on

olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, peretoetus, lapse elatis, tulumaksutagastus ning

lähedaste rahaline abi. Võlgnikul on üks ülalpeetav ning võlgniku kontole laekuvale

peretoetusele ja lapse elatisele ei saa sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekud kohustustest

vabastamise menetluse kestel on ületanud mittearestitavat määra ning võlausaldajatele oleks

tulnud menetluse jooksul loovutada vähemalt 7475,71 eurot, kuid võlgnik tegi väljamakseid

võlausaldajatele üksnes 2137 euro ulatuses. Kohus märgib, et on selgitanud võlgnikule

korduvalt nii e-posti teel kui ka kohtuistungitel, et tema poolt tehtud loovutused ei ole olnud

piisavad ning kolmandate isikute rahaga ei tohi arveldada läbi oma konto. Võlgnikul vara

puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole

oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust.

15. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest

sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise

alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11

selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle

majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue

majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks

eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma

endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–4

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve saada oma nõue võimalikult

suures ulatuses rahuldatud. Kolm võlausaldajat on seisukohal, et võlgniku kohustustest

vabastamisest tuleb keelduda. Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et

vastavalt PankrS § 1933 lõikele 1 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

4/5

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus keeldub X.O-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast, lõpetab kohus ka X.O pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

17. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud X.O kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5