2-25-260/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-260

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-260

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi S.S. vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

3594,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood: 10100168;

asukoht: Lõõtsa 8a, XXX-i), lepinguline esindaja Fränk

Valdmann (OÜ Julianuse Õigusbüroo, XXX);

Kostja: S.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i, 61005

XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.11.2025/ vastavalt 18.11.2025 istungil määratule kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista S.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks kahjuhüvitis summas 3052,93

eurot ning viivis 200,80 eurot perioodil 25.06.2024-07.01.2025.

3. Välja mõista S.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks täiendav viivis põhinõudelt

(3052,93 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8%

aastas) alates 08.01.2025 kuni põhinõudde täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud S.S.-i kanda.

2. Välja mõista S.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud summas 915

eurot (km-ta).

3. Välja mõista S.S.-ilt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis väljamõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 13.05.2024 xxxxxxxxxxxxxxxx, XXX vandalismi

juhtum, mille käigus sai kahjustada sõiduk Seat Ateca (registrimärk xxxxxxx. Sõiduk

oli kindlustatud hageja juures. Politsei- ja Piirivalveametist saadud info kohaselt lõi

kostja kirvega sõidukit, mille tagajärjel sõiduki kapott muljus ja juhipoolne peegel läks

katki. Kostja valas sõidukile ka bensiini. Kostja tegevuse tõttu sai sõiduk kahjustada.

Tegemist on kindlustusjuhtumiga ning hageja hüvitas sõiduki omanikule Audhea OÜ

tekkinud kahju summas 3052,93 eurot. Sõiduki parandustööd (sh asendusauto rent)

teostas Aktsiaselts Topauto Tartu hinnapakkumise alusel, mis olid kokku summas

3252,93 eurot. Hageja hinnangul olid hinnapakkumises näidatud kulud vajalikud

kostja teo tagajärgede likvideerimiseks. Samuti vajas kannatanu asendusautot ajal, mil

tema sõidukit taastati. Makstud hüvitisest on maha arvatud omavastutus summas 200

eurot.

Hageja esitas kostjale 14.06.2024 tagasinõude ning andis tasumise tähtajaks 10 päeva.

Kostja ei täitnud tagasinõuet.

Hageja on seisukohal, et kostja tekitas sõiduki omanikule õigusvastaselt kahju ning

kostja vastutab tekitatud kahju eest. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja poolt

hüvitatud kahju 3052,93 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist 200,80 eurot, mis on

arvestatud seadusjärgses määras põhinõudelt kostjale saadetud tagasinõudes tasumise

tähtajale järgnevast päevast 25.06.2024 kuni hagi esitamiseni 07.01.2025. Lisaks

nõuab hageja täiendavat viivist põhinõudelt seadusjärgses määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja saatis hagile vastuseks kohtule e-kirja, milles vaidles kõikidele hagis märgitud

faktidele vastu. Kostja märkis, et Politsei- ja Piirivalveameti tõend pole aktsepteeritav,

sest see on kontrollimata info ja tegemist pole jõustunud lahendiga. See ei sisalda

tõendusliku väärtusega teavet ning dokument pole tõendi kvaliteediga. Dokument pole

tõendina kasutatav. Väärteomenetlus puudub asjaolude väljaselgitamisel. Sisulisi

seisukohti kostja ei esitanud.

3. Kohus selgitas kostjale, et hagile tuleb esitada kirjalik seisukoht vastavalt menetlusse

võtmise määruse resolutsiooni p-le 3. Kostja ei esitanud kirjalikku hagivastust ning

märkis, et ei hakka kirjalikult probleeme esile tooma ning polnud nõus kirjalikult oma

vastuväiteid ja mõjuvaid põhjuseid välja tooma.

4. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja kirjalike sisuliste seisukohta esitamiseks.

Kostja seisukohta ei esitanud.

Kohtuistung

5. 18.11.2025 toimunud istungil selgitas kostja, et tal juhtus liiklusõnnetus 02.04. Ta sai

haiglast välja 30.04 ning läks koduse terrori tõttu suvilasse ja teda tuldi sinna ka

terroriseerima. Keegi ei näinud midagi pealt, kes seda tõendaks. Väidetavalt oli auto

kostja ema xxxx Mxxxxxx oma. Kostja sõnul on vaidlus selle üle, kes autole

vigastused tekitas. Selles ei ole vaidlust, et autol olid vigastused või võisid olla. Autol

olevad vigastused võisid olla varasemalt autol. Kostja väitis, et keegi teine lõhkus

auto, kuid tõendeid selle kohta tal esitada ei ole. Kolmandat osapoolt ei olnud seal

sündmusel. Ema oli nõus kinni maksma selle asja. Kostja selgitas, et liikus karkudega,

tal olid roided katki ja oli pooleldi liikumisvõimetu. Samuti väitis kostja, et oli sel ajal

teovõimetu. Kostja kinnitas, et suutis sel päeval karkudega liikuda. Kostja väitis, et

tema ema võis auto lõhkuda. Kostja seda ei näinud.

6. Hageja ei vaielnud vastu, et kostja esitas vastuväite nõudekirjale, kuid vastuväide oli

lihtsalt keeldumine, et kostja ei maksa. Hageja teatas, et selle üle, et kostja oli olnud

haiglas ja oli kaks nädalat varem haiglast välja saanud, vaidlust ei ole.

Kohtu põhjendused

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada.

8. Kahju hüvitamise nõue

8.1 VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju

ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv

kahju hüvitamise nõue.

Hageja regressnõude eeldusteks on: 1) kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel on

sõlmitud kehtiv kindlustusleping; 2) toimunud on kindlustusjuhtum ehk tekkinud on

kindlustuslepingu alusel hüvitamisele kuuluv kahju; 3) kindlustusandja on nimetatud

kahju õigustatud isikule hüvitanud; 4) kindlustusvõtjal on kahju hüvitamise nõue

kolmanda isiku vastu.

8.1.1 Regressnõude esimene eeldus on kohtu hinnangul täidetud. Kindlustusvõtja

Osaühing AUDHEA ja kindlustusandja hageja vahel on sõlmitud kehtiv

kindlustusleping (dtl 8-10). Kindlustuslepingu esemeks on sõiduk SEAT ATECA,

(registreerimismärk xxxxxx; VIN kood VSSZZZ5FZM6535513). Sõiduki

omanikuks/vastutavaks kasutajaks on Osaühing AUDHEA.

8.1.2 Teine eeldus on samuti täidetud. Kindlustuslepingu kohaselt on

kindlustuskaitse mh järgmiste õnnetusjuhtumite ehk kindlustusjuhtumite korral:

vandalism, autoabi, asendusauto, remont Topauto esindustes Eestis (dtl 8). Istungil

kinnitasid pooled, et neil puudub vaidlus selles osas, et p-s 8.1.1 nimetatud sõidukile

olid tekitatud kahjustused vandalismi tulemusena. Selline asjaolu nähtub ka Politsei-

ja Piirivalveameti kirjast hagejale (dtl 12), mille kohaselt 13.05.2024 lõhuti

xxxxxxxxx xxxx vallasxxxxxxxxxxx OÜ-le AUDHEA kuuluv sõiduauto Seat Ateca

registreerimismärgiga xxxxxx. Löödi kirvega kapotile, mille tagajärjel kapott

muljutud. Juhipoolne küljepeegel katki ning sõiduautole valati bensiini.

8.1.3 Kolmas eeldus on kohtu hinnangul samuti täidetud. Kindlustusandja on

hüvitanud sõiduki parandamise kulud. Topauto Tartu AS on 12.06.2024 esitanud

arve nr 3006060 sõidukile tehtud keretööde ning autorendi osas summas 3252,93

eurot (dtl 15). Kindlustusvõtja omavastutus kindlustuslepingu alusel oli 200 eurot,

mille kindlustusvõtja pidi ise kandma. Hageja on Topauto Tartu AS-le arve tasunud

13.06.2024 summas 3052,93 (dtl 13-14). Seega on hageja oma kohustuse täitnud ja

tekkinud kahju on õigustatud isikule hüvitatud.

8.1.4 Selleks, et hagejal oleks ka tegelikult alus regressnõudeks kostja vastu, peab

kindlustusvõtjal olema kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Asjaolude pinnalt saab

antud juhul kindlustusvõtjal olla vaid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue.

Kohus peab analüüsima, kas õigusvastase kahju hüvitamise eeldused on täidetud (vt

p 8.2).

8.2 VÕS § 1043 kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks: 1) isikule kahju

tekitamine (st tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju

vahel); 2) kahju tekitaja teo õigusvastasus; 3) kahju tekitaja süü.

8.2.1 Esimene eeldus kahju tekitamine (tegu, teo tagajärjel tekkinud kahju, põhjuslik

seos)

8.2.1.1 Pooled ei vaidle selle üle, et sõidukit kahjustati/vigastati. Pooled vaidlevad

selle üle, kes pani toime teo, mille tagajärjel tekkis kahju. Kostja väitis, et tema see

polnud. Samuti leidis kostja, et hageja esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tõend ei

ole lubatav/kasutatav, sest tegemist pole jõustunud lahendiga ning väärtegu asjaolude

väljaselgitamiseks ei algatatud. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti vastus

päringule (dtl 12) on tõend ja see on lubatav. Kohus selgitab, et

tsiviilkohtumenetluses on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte

nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud

asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Tõend on lubatav, kui

see omab asjas tähtsust. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 238 lg-s 1 ja lg-s 3 märgitud

asjaolusid, mille alusel pidanuks kohus keelduma tõendi vastuvõtmisest või mille

alusel peaks kohus tõendi jätma arvestamata. Seega arvestab kohus asja lahendamisel

hageja esitatud tõendit.

Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et OÜ-le AUDHEA kuuluva sõiduauto

Seat Ateca registreerimismärgiga xxxxxx lõhkujaks oli S.S.. Politsei- ja

Piirivalveamet ei algatanud menetlust, sest TxxxxMxxxxxxxei soovinud esialgu

ametlikku menetlust. Hageja on tõendanud, et kahjujuhtumi toimepanijaks on kostja

ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus selgitas istungil kostjale, et tal on

võimalik esitada tõendeid selle kohta, et ta tegu toime ei pannud, sh taotleda

tunnistajate ülekuulamist. Kostja tõendeid ja taotlusi ei esitanud. Kuna kostja

kirjalikult sisulisi vastuväiteid hagile esitada ei soovinud, korraldas kohus istungi.

Kostja andis istungil vastuolulisi seisukohti teo toimepanija isiku osas. Esmalt väitis

kostja, et vigastused võisid autol juba varem olla. Seejärel, et kolmandat osapoolt

seal sündmusel ei olnud, kuid oli tema ema. Siis väitis kostja, et hoopis tema ema

tegi seda kostja silme all ja kostja ei teinud mitte midagi. Järgmisena, et ema võis

võtta kirve ja lõhkuda ära oma auto ning kostja seda ei näinud. Lõpuks oli kostja

seisukohal, et see summa tuleks emalt sisse nõuda ja kostja peab küsima emalt, kas ta

on nõus maksma. Kohtu hinnangul viitavad kostja ütlused tema püüdlustele

süüdistada enda asemel kolmandat isikut teo toimepanemises. Kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et keegi teine vandaalitses auto kallal. Kostja peamiseks

vastuargumendiks oli, et ta oli saanud 2 nädalat varem haiglast välja ja liikus

karkudega. Kostja haiglas viibimise ja karkude kasutamise üle pooled ei vaielnud.

Kostja väitis mh ka, et ta oli liikumisvõimetu, kuid samas selgitas, et kuna kodus oli

ebameeldiv olla, läks ta suvilasse, millest saab järeldada, et ta ei olnud

liikumisvõimetu (st vaid voodis pikali). - ta liikus karkude abil. Kostja tunnistas

istungil ka ise, et kahjujuhtumi toimumise ajal oli ta liikumisvõimeline, küll

karkudega, kuid siiski. Puuduvad andmed, et kostja oma käsi ei saanud kasutada.

Karkudega käimine ei välista hagis märgitud teo – kirvega auto lõhkumine-

toimepanekut. Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et teo pani toime

kostja.

8.2.1.2 Hagis märgitu kohaselt sai vandalismi tulemusena kahjustada sõiduki kapott

ja küljepeegel. Topauto Tartu AS-i arvest nähtuvalt tehti parandustöid sõiduki kapoti

ja vasaku küljepeegi osas, sh vajalikud toimingud ja tarvikud esialgse olukorra

taastamiseks. Sõiduki remondi ajal (5 päeva) kasutas kindlustusvõtja asendusautot,

mille osas on Topauto Tartu AS samuti arve esitanud. Sõiduki keretööd maksid

2543,39 eurot ja asendusauto teenus 122,95 eurot, kokku 2666,34 eurot, millel

lisandub käibemaks, kõik kokku 3252,93 eurot. Istungil ei vaielnud pooled sõidukil

esinenud kahjude, asendusauto kasutamise vajaduse ega nende kulude suuruste osas.

Kohus leiab, et nimetatud kulud olid VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja 3, § 132 lg 3 ja 4

alusel vajalikud ja mõistlikud. Kindlustusvõtja on tasunud omavastutuse 200 eurot,

mis tuleb kahjust 3252,93 eurot maha arvata. Kahju lõplik suurus on seega 3052,93

eurot.

8.2.1.3 VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on tuvastanud, et

kostja tekitas sõidukile vigastusi. Kohus leiab, et tekkinud kahju on põhjuslikus

seoses kostja teoga. Kui kostja ei oleks tegu toime pannud, ei oleks sõiduk saanud

kahjustada. Sõidukil tekkinud vigastused on otsene tagajärg kostja teole.

8.2.2 Teine eeldus kahju tekitaja õigusvastasus

VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Eeltoodult on tuvastatud, et kostja tekitas kindlustusvõtjale kuuluvale sõidukile kahju,

s.o rikkus kindlusvõtja omandit. Seega on kahju tekitamine kostja poolt õigusvastane.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks väita, et kahju

tekitamine ei ole mõnel VÕS § 1045 lg-s 2 või 3 sätestatud juhul õigusvastane.

8.2.3 Kolmas eeldus kahju tekitaja süü

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kohus selgitab, et isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta

tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena. Isik käitub hooletult, kui

ta ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat

hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku iga, haridust, teadmisi,

ning tema teisi võimeid ja omadusi. Kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kui kahju tekitaja

suudab tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, vabaneb ta vastutusest. Kostja ei

ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta ei tekitanud kahju süüliselt. Eeltoodut

ei muuda kohtu hinnangul ka kostja väited selle kohta, et ta oli liiklusõnnetuse

tagajärjel haiglas, oli hiljem pooleldi liikumisvõimetu ning oli kahjujuhtumi ajal

teovõimetu. Kohus märgib, et liikumisvõime piiratus ei välista süüd ning piiratud

teovõime osas puuduvad täielikult andmed ning kohus seda ka istungil kostja osas ei

täheldanud. Kohus selgitas võimalust teostada ekspertiis selles osas, kas kostja oli

võimeline seda tegu toime panema. Kostja ei tahtnud ekspertiisi. Kostja ei ole esitanud

ühtegi usutavat asjaolu ega tõendit, mis välistaks tema süü kahju tekitamiseks. Seega

tuleb lugeda, et kostja on kahju tekitamises süüdi.

8.3 Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal on regressi

korras nõudeõigus kostja vastu. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 3052,93 eurot.

9. Viivise nõue

9.1 Lisaks kahjuhüvitisele nõuab hageja kostjalt viivist. Kuivõrd hageja kahjuhüvitise

nõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja mõistnud, on hagejal

õigus nõuda ka viivist.

Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras alates 25.06.2024 kuni 07.01.2025 summas

200,80 eurot. Hageja esitas kostjale tagasinõude 14.06.2025 samale e-posti aadressile,

millelt kostja kohtuga suhtles. Tagasinõudekirjas andis hageja kostjale kahjuhüvitise

maksmiseks tähtaja 10 päeva tagasinõude saamisest, s.o 24.06.2025. Kostja ei esitanud

vastuväiteid, et ta ei saanud kirja kätte või sai selle muul ajal kui 14.06.2025. Kostja

avaldas istungil, et esitas kirjale isegi vastuväite. Tuleb seega lugeda, et kirjas antud

hüvitise maksmise tähtaeg oli 24.06.2025 ning sellele järgnevast päevast võis hageja

nõuda kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on hageja viivist arvestanud korrektselt ning see

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

9.2 Hageja nõuab ka täiendavat viivist hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku

täitmiseni. Täiendava viivise nõue on põhjendatud.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise nõue tuleb

rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) kahjuhüvitise summalt 3052,93 eurolt

alates 08.01.2025 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4

kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust

tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.

11. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal

seoses menetlusega kulusid kokku 1102,83 eurot. Nimetatud kulud koosnevad

riigilõivust ja õigusabikuludest.

12. Kostja ei esitanud hageja menetluskulude nimekirjadele vastuväiteid.

13. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 455 eurot vastavalt TsMS §

147 lg-le 1.

14. Hageja on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud

on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 – esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust

konkreetse menetluse kontekstis.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja

vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale.

16. Arvestades eeltoodut ja hageja esindaja toimingute hulka, hindab kohus toiminguid (sh

tasumäära vastavalt toimingutele, ajakulu jms) kogumis lähtudes asja olemusest,

mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel.

Kohus leiab, et asi ei olnud keerukas ega mahukas ning see kajastub ka

menetlusosaliste dokumentide sisus ja arvus (kostja ei esitanud kirjalikku seisukohta

ega ühtegi tõendit), toimunud istungite arvus (1) ning menetluse kestusest (1 aasta).

Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel.

17. Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja tunnitasu määrade põhjendatust ja

vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate

dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud

põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot

tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis

(käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-

1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas

Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt

oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega

eelduslikult tõusnud.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr ei vasta hetkel õigusabiturul välja

kujunenud keskmistele turuhindadele ning see pole põhjendatud. Kohus leiab, et

tasumäär 169€/h ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et 169€/h vastab

keskmisele advokaadi/vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, asja keerukust ja esitatud hagi sisu ning

pikkust on põhjendatud tasumääraks 120€/h.

18. Järgnevalt hindab kohus poolte õigusabile kulunud aega. Hagejal õigusabile kulunud

aeg on kokku 3h 50min. Kohus leiab, et ajakulu on mõistlik ja põhjendatud ning

vastavuses menetluses esitatud dokumentide sisu ja arvuga, asja keerukusega, mahuga

ja kestusega.

19. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 915 eurot, millest 455 eurot on

riigilõiv ning 460 eurot lepingulise esindaja tasu (km-ta).

20. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 915 eurot.

21. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja

viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik