2-22-4472/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4472

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS-i avaldus J Bi (B) vastu kahjuhüvitise

tasumise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, aadress Lõõtsa

tn 8a, 11415 Tallinn)

Lepingulised esindajad A K ja S R

Asjast puudutatud isik

J B (isikukood xxx, aadress xxx)

Lepinguline esindaja A B

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 21.09.2023.a, pärast istungit kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168) avaldus J Bi (B, isikukood xxx)

vastu.

2. Välja mõista J Bilt (B, isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks 8943 (kaheksa tuhat üheksasada nelikümmend kolm) eurot 4 (neli) senti.

3. Välja mõista J Bilt (B, isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks viivis põhinõude 8237 (kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend seitse) eurot 66

(kuuskümmend kuus) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 26.03.2022.a (kahekümne kuuendast märtsist kahe tuhande

kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni.

4. Rahuldada osaliselt J Bi (B, isikukood xxx) taotlus kohtumääruse täitmise korra

kindlaksmääramiseks ning määrata järgmine kohtumääruse täitmise kord:

4.1.

J B (isikukood xxx) on kohustatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 (kaks)

nimetatud rahasumma tasuma If P&C Insurance AS-ile (registrikood 10100168) 24

(kahekümne nelja) igakuise osamaksega, millest 23 (kahekümne kolme) osamakse

suurus on 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot 63 (kuuskümmend kolm) senti

ning viimase osamakse suurus on 372 (kolmsada seitsekümmend kaks) eurot 55

(viiskümmend viis) senti;

4.2.

Osamakse tasumise tähtpäev on iga kuu 5. (viies) päev;

4.3.

Esimese (1.) osamakse tegemise tähtpäev on kohtumääruse jõustumise kuule

järgneva kuu 5. (viies) päev.

1 (10)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud J Bi (B, isikukood xxx) kanda.

6. Välja mõista J Bilt (B, isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 1760 (üks tuhat

seitsesada kuuskümmend) eurot.

7. Välja mõista J Bilt (B, isikukood xxx) If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168)

kasuks viivis menetluskulude 1810 (üks tuhat kaheksasada kümme) eurot tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Määrata kindlaks kohtumääruse täitmise järgmine kord: kohtumääruse resolutsiooni

punktides 6 (kuus) ja 7 (seitse) märgitud summad tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ

(registrikood 10686553) pangakontole nr xxx viitenumbriga xxx.

9. Jätta rahuldamata If P&C Insurance AS-i (registrikood 10100168) avaldus lepingulise

esindaja kulu 720 (seitsesada kakskümmend) eurot 50 (viiskümmend) senti

kindlaksmääramiseks ja J Bilt (B, isikukood xxx) väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. If P&C Insurance AS (avaldaja, kindlustusselts) esitas 25.03.2022 Harju Maakohtule

avalduse J Bi (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise 8237,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

705,38 eurot ja alates 25.03.2022 põhinõude 8237,66 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses viivise tasumise nõuetes (dtl-d 1-7). Kohus algatas 02.05.2022

avalduse alusel hagita menetluse ja kaasas puudutatud isiku menetlusse (dtl 73). Puudutatud isik

vastas avaldusele 30.05.2022 (dtl-d 85-90). Avaldaja vastas puudutatud isiku vastusele 03.03.2023

(dtl-d 171-181). Puudutatud isiku esitas 23.03.2023 seisukoha ja tõendid (dtl-d 204-209). Istung

toimus 23.03.2023 (dtl-d 239-246). Avaldaja esitas 21.04.2023 seisukoha (dtl-d 247-255).

Puudutatud isik esitas 22.04.2023 seisukoha (dtl-d 270-278). Puudutatud isik esitas 12.05.2023

seisukoha (dtl-d 293-296). Avaldaja esitas 12.05.2023 seisukoha (dtl-d 298-301). Kohtuistung

toimus 21.09.2023 (dtl-d 337-346).

2. Avaldaja põhjendab avaldust järgmiste asjaoludega. xxx asuvas korteris toimus 12.11.2020

tulekahju. Korteri omanik oli puudutatud isik. Tulekahju tulemusena said kahjustada xxx asuva

korteri üks välisuks ja kaks siseust ning uksepaled, rõdu välised aknad ja aknapaled ning elutoa

aken ja aknapaled. xxx korteri suhtes kehtis kindlustusleping, mille alusel oli kindlustusseltsil

korterile tekkinud kahju hüvitada. Vaatlusakt korteris tekkinud kahju kohta koostati 16.11.2020.

OÜ Xxx esitas 18.11.2020 hinnapakkumise, milles märkis kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud

tööd ning nende maksumuse. Tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks telliti remonttööd OÜ-lt Xxx,

kes teostas remonttööd vastavalt 20.01.2021 allkirjastatud tööde üleandmise aktile. OÜ Xxx

22.01.2021 arve kohaselt kuulus remontööde teostamise eest tasumisele 8184,56 eurot, mille tasus

2 (10)

25.01.2021 avaldaja. Hinnapakkumise ja teostatud tööde lõpliku maksumuse erinevus oli tingitud

sellest, et algselt plaanitud kahe ukse vahetus ei osutunud võimalikuks tulenevalt maja

konstruktsioonist ning uksed taastati. Avaldaja hüvitas 27.01.2021 otse korteriomanikule kulud

53,10 eurot. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu tagasinõude 16.02.2021. Vaatlusaktis ja

hinnapakkumises olid välja toodud tööd, mis tuli kahjustuste likvideerimiseks teha ning millised

tooted tuli korteris asendada. Korteri siseviimistlus sai kahjustada ning vaatlusaktis märgiti selgelt,

et kahjustada said tapeet ning seina viimistlus. Hinnapakkumises on välja toodud nimetatud tööde

maksumus. Tulekahju tagajärjel pääses akendest, mis olid tulekahju tagajärjel katki ja kahjustatud

ustest korterisse ving, tahm ja suits. Tahm ja suits kahjustab pindasid ning pindadele jääb suitsuhais.

Hinnapakkumises on detailselt välja toodud kulude loetelu, millised konkreetsed tööd korteris

tulekahju kahjustuste kõrvaldamiseks tuli teha. Suitsu- ja tahmakahjustusi, sh sisse jäänud vingu ja

suitsuhaisu, ei saa puhastada tapeedilt. Valge lagi sai kahjustusi, kui lõhutud aknast tahm ja suits

sisse tulid. Kõik kulutused olid vajalikud vara senise koosseisu taastamiseks ning kannatanud ei ole

mingis ulatuses tööde võrra rikastunud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et OÜ Xxx tööd ei

maksnud nimetatud ulatuses. Avaldaja ei ole xxx korteriomanikule hüvitist makstud, vaid kahju

kõrvaldamiseks teostati tööd. Puudutatud isik ei ole viidanud ühelegi kahjuhüvitise vähendamise

aluseks olevale asjaolule.

3. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole tõendanud

xxx korteri siseviimistluse kahjustusi. Korteri välisuksel on vahetatud ainult lukk, ust ennast

vahetatud ei ole. Parandustöid on teostatud suuremas ulatuses, kui kahjustuste kõrvaldamiseks

vajalik. Kulutused on olnud põhjendamatud ja ebamõistlikud. Kasutatud materjalide maksumus on

kõrgem kui e-poodides müügil olevate sarnaste materjalide maksumus. Tõendatud ei ole ruloode

kahjustumine. Puudutatud isik taotleb nõude rahuldamise korral määruse täitmise ajatamist.

II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks. Asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on

kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja

VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku

positsiooni (vt RKTKm 22.04.2020 2-19-19561, p 14). TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. Avaldaja põhjendab avaldust väitega, mille kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on

kindlustanud xxx korteri. Avaldaja on väidet soovinud tõendada kindlustuspoliisiga nr xxx, mille

kohaselt on T L sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu, mille järgi on kindlustatud varaks

korter koos mõttelise osaga xxx ning koduse varaga (dtl-d 8-10). Kohus loeb avaldaja väite

kindlustuspoliisiga tõendatuks. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS)

§ 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule

kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

6. Avaldaja põhjendab avaldust väitega, mille kohaselt toimus xxx asuvas korteris 12.11.2020

tulekahju. Korteriomand, mille eriomandi esemeks on eluruum asukohaga xxx, kuulus 12.11.2020

puudutatud isikule. Menetlusosalised nende asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi

tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

7. Avaldaja põhjendab avaldust väitega, mille kohaselt põhjustas xxx korteris 12.11.2020

toimunud tulekahju kahjujuhtumi xxx korteris, mis seisnes kuumus-, suitsu- ja tahmakahjustustes

3 (10)

ning Päästeameti poolt akende lõhkumises ning korteri uste kahjustamises nende lahti murdmisega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et xxx korteri uksed ja aknad said kahjustada (dtl-d 242-243).

Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

8. Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt RKTKo 13.02.2012 3-2-1-116-

11, p 23; RKTKm 13.02.2013 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1

ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle

kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS §

127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

9. Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka RKTKo

08.01.2013 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine

korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud

korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4).

Kohus tuvastas eelnevalt, et tulekahju toimus puudutatud isikule kuulunud korteris, mille tõttu

tekkisid kahjustused xxx korterile. Kohus leiab, et puudutatud isik korteriomanikuna on rikkunud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud hoolsuskohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on

korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Kuna puudutatud isikule kuuluvas xxx korteris toimus tulekahju, mille toimumise ja mille

kustutustööde tõttu said kahjustusi xxx korter, siis järelikult on korteriomanik rikkunud KrtS § 31 lg

1 p 1 toodud kohustust.

10. Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri

kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 11.12.2013 3-2-1-129-13 p 34). Seetõttu leiab

kohus, et puudutatud isikule kuuluvast korterist tulekahju ja sellega kaasneva kuumus-, suitsu-,

vingu- ja tahmakahjustuste ning kustutustöödest tingitud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomanikul on mõistlikult võimalik ette näha,

et tema korterist alguse saanud tulekahju võib kahjustada maja konstruktsioone ja kahjustada teisi

kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Samuti on korteriomanikul mõistlikult võimalik ette näha, et

tulekahju kustutustööd võivad mõjutada teiste korteriomandite eriomandi esemeid. Näiteks võib ühe

korteriomandi piires toimuv tulekahju tingida vajaduse siseneda teistesse korteriomanditesse. Kohus

loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse

rikkumise ja kindlustatud korterite omanikul tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Tulekahju

toimus puudutatud isikule kuulunud xxx korteris. Kui puudutatud isik ei oleks oma

hoolsuskohustust rikkunud, siis ei oleks kahju tekkinud.

11. VÕS § 103 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega vastutab puudutatud

isik antud juhul teistele korteriomanikele tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on makstud

hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomanike nõue puudutatud isiku vastu. VÕS § 492 lg 1

järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on

4 (10)

puudutatud isiku korterist algusse saanud kahjujuhtumi tekkinud kahju hüvitanud, läks kahju

hüvitamise nõue üle kindlustusandjast avaldajale.

12. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on

kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise. Avaldaja põhjendab avaldust väitega, et tulekahjust tingitud kahjustuste

kõrvaldamise kulud oli 8237,66 eurot, mis on tekkinud kahju suuruseks. Puudutatud isik vaidleb

vastu kuumus-, suitsu-, vingu- või tahmakahjustuste esinemisele xxx korteris ning asja

parandamiseks tehtud kulutuste vajalikkusele ja mõistlikkusele. Eeltoodut arvestades vaidlevad

menetlusosalised selle üle, milline on kahjuhüvitise suurus, mis tuleb puudutatud isikul avaldajale

tasuda.

13. Kohus peab eeltoodut arvestades esmalt välja selgitama, kas tõendatud on kuumus-, suitsu-,

vingu- või tahmakahjustuste esinemine xxx korteris. Kuumus-, suitsu-, vingu- või tahmakahjustused

esinevad eelkõige eluruumi siseviimistlusel ning võivad seisneda siseviimistluse söestumises,

deformeerumises, tahmaosakestest tingitud sisepindade (lagi, seinad põrand) määrdumises, suitsu-

ja vingulõhnas. 16.11.2020 kahju vaatlusaktis ei ole kirjeldatud kuumus-, suitsu-, vingu- või

tahmakahjustuste esinemist xxx korteris. Kahjustatud korterist on tehtud 16.11.2020 tehtud fotod

(dtl-d 13-52). Fotode võttenurki ning fotodelt nähtuvaid valgusolusid arvestades ei ole fotodelt

võimalik eristada, kas korteri lael, seintel ja/või põrandal esines söestumist, deformeerumist,

tahmaosakestest tingitud sisepindade määrdumist (dtl-d 13-52). Seetõttu ei tõenda fotod nimetatud

liiki kahjustuste olemasolu või nende puudumist. Fotodelt E42208415Q (50) (002), E42208415Q

(51) (002) ja E42208415Q (53) (002) (dtl-d 50-52) nähtuvalt on xxx korteri all asunud xxx korteri

aknast lähtunud suits jätnud tahmajäljed korterelamu välisseinale. Seetõttu peab kohus usutavaks, et

suits võib olla mõjutanud xxx korteri kohal asuvat xxx korterit. Põlemisel eralduv soojus liigub

üldjuhul suunaga üles. xxx korter asub xxx korteri kohal, mistõttu on usutav tulekahjust tingitud

kuumuskahjustuste esinemine xxx korteris.

R E, kes teostas 16.11.2020 korteri ülevaatuse, on kirjalikult kinnitanud tugevate tahmakahjustuste

esinemist elutoas (dtl 262). R E andis tunnistajana järgmised ütlused: „Trepikojas oli väga tugev

suitsuhais. Korterisse sisenedes, kuna see tulekahju oli olnud korrus allpool, oli tahmakahju igal

pool ja tugev vinguhais, kõik maha murtud uksed ning kaks paanikas pensionäri. [---] xxx korteri

siseviimistlus oli tulekahjujärgses seisukorras, tahmakahjustused ja tugev vinguhais. Seda on raske

kirjeldada. Lõhnataju, tahmakahjustust pildile saada on raske, seda skaalat on raske hinnata. Klient

oli paanikas ja kartis, et paneelvahelagi on saanud kuumakahjustusi ning et kas need on hiljem

turvalised. Silmaga nähtavad kuumakahjustused olid korteris näha, elutoa plastikaken oli sulanud ja

katki. Aknapaled olid tahmunud“ (dtl-d 341-342). R E on kahjuvaatluse teostanud isik ning OÜ

Xxx töötaja. OÜ Xxx on avaldaja koostööpartner, kes tegi tööd kahjustuste kõrvaldamiseks (dtl

177). Tunnistaja ütlused koosmõjus teiste tõenditega ei sisalda teavet, millest nähtuvalt on

tunnistaja andnud ütlusi avaldaja kasuks põhjusel, et tunnistaja tööandja on avaldaja lepingupartner.

Kohtu hinnangul puuduvad tunnistaja ütlustes sisulised vastuolud. Samuti puuduvad vastuolud

tunnistaja ütluste ning muude asjas esitatud tõenditega korteris esinenud kahjustuste kohta. Kohus

leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid xxx korteri

seisundi kohta pärast tulekahju. Kohus leiab, et dokumentaalsed tõendid koosmõjus R Ei ütlustega

tõendavad tahmakahjustusi, tugevat vingulõhna ning elutoa akna kuumuskahjustusi xxx korteris.

14. Puudutatud isik on soovinud parandustööde tegemise vajalikku ulatust ja maksumust

tõendada V Mi 02.03.2021 koostatud arvamusega (dtl-d 91-151). Kui asjatundja kasutab oma

eriteadmisi ning selle tulemusel veendub menetlusosalise väite aluseks oleva asjaolu esinemises või

puudumises, on asjatundja arvamus asjaolu esinemise või puudumise kohta TsMS § 229 lg 1

mõistes teabeks asjast tähtsust omava asjaolu kohta. Selleks, et arvamusel oleks tõendi kvaliteet,

peavad asjatundja või eksperdi arvamusest nähtuma algandmed ja nende valiku põhimõtted, mille

5 (10)

osas eriteadmisi rakendatakse ning arvamuse saamiseks kasutatud metoodika. Arvamusest peab

nähtuma, kuidas on asjatundja või eksperdi arvamus metoodikat järgides kujunenud. Kui asjatundja

või eksperdi arvamus ei sisalda ammendavalt arvamuse andmiseks olnud algandmeid ja nende

valiku põhimõtteid, järelduste tegemiseks rakendatud metoodika kirjeldust ning arvamuseni

jõudmise ülevaatlikku kirjeldust, ei ole selline arvamus TsMS § 229 lg 1 mõistes tõendiks ning

kujutab endast üksnes asjaoludega põhjendamata menetlusvälise isiku subjektiivset arvamust.

V Mi 02.03.2021 arvamusest nähtuvalt on tegemist eriteadmisi omava isiku arvamusega.

Arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik arvamuse andmiseks sõlminud V Miga lepingu

20.02.2021 (dtl 123). Parandustööd lõpetati 20.01.2021, mistõttu ei olnud tulekahju järgse

olukorraga võimalik arvamuse andmiseks tutvuda. Arvamusest nähtuvalt ei ole V M isiklikult

tutvunud xxx korteris tehtud parandustöödega. Arvamusest nähtub, et V M on arvamuse andmisel

võtnud aluseks kindlustusandaja koostööpartneri poolt korteri vaatlemisel 16.11.2020 tehtud fotod

ning puudutatud isikult saadud teabe. V M on võtnud arvamuse andmisel eelduseks, et korteri

välisust ei ole vahetatud ning sellel on vahetatud ainult lukk. V M on andnud arvamuse eeldusel, et

korteris puuduvad tahmakahjustused ja vingulõhn. Arvamusest ei nähtu, milliste andmete põhjal on

V M andnud hinnangu vajalike tööde tegemise ja materjalide maksumusele. Eeltoodut arvestades ei

nähtu arvamusest, millistest kriteeriumitest lähtudes on V M arvamuse andmise aluseks olevad

andmed valinud. Samuti ei nähtu algandmed, mille pinnalt on kujunenud V Mi arvamus tööde

maksumuse kohta. Kohus leiab, et arvamusest ei nähtu metoodika, millest V M on arvamuse

andmisel lähtunud. Arvamus ei kajasta lahenduskäiku, kuidas V M on järeldusteni jõudnud. Kohus

leiab eeltoodut arvestades, et V M ei ole eriteadmisi kasutades välja selgitanud asjaolusid ega

kajastanud neid oma 02.03.2021 kirjalikus arvamuses. V Mi 02.03.2021 arvamus sisaldab V Mi

subjektiivseid arvamusi kahjustatud korterist 16.11.2020 tehtud fotode (dtl-d 13-52) kohta ning

oletusi selle kohta, millised tööd on kahjustuste parandamiseks vajalikud ja mis on nende

maksumus. Seega ei ole V Mi 02.03.2021 arvamus (dtl-d 91-151). TsMS § 229 lg 1 mõistes

tõendiks ning kohus jätab selle asja lahendamisel arvestamata.

15. Avaldaja on põhjendanud kahju suurust väitega, mille kohaselt eemaldati välisuks ja

paigaldati uus. Puudutatud isiku vastuväidetest nähtuvalt leiab puudutatud isik, et välisuksel on

vahetatud üksnes lukk ning ust ennast ei ole vahetatud (dtl-d 146). Avaldaja on vastuseks

puudutatud isiku väitele selgitanud, xxx korteril oli kaks välisust, millest üks uks on ühine

naaberkorteriga ning teine on xxx korteri uks (dtl 250). Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt on

xxx korteril naaberkorteriga välisuks, mis koosneb kahest uksest (topeltuks), mis nähtuvad

kahjuvaatlusel tehtud fotodelt (dtl-d 17-19). Tunnistaja on kinnitanud, et fotodel olevaid uksi ei

vahetatud (dtl 342). Tunnistaja on selgitanud, et vahetati xxx korteri välisuks, mis nähtub

digitoimiku lehekülgedelt 15-16 (dtl-d 15-16, 342). Kohtu hinnangul on avaldaja eelnimetatud

tõenditega tõendanud välisukse vahetamist. Puudutatud isiku esitatud tõenditega ei ole avaldaja

väide ümber lükatud.

16. Avaldaja on põhjendanud oma nõuet järgmiste töödega, mis on tehtud kahjustuste

kõrvaldamiseks: välisukse raudukse, demontaaž, uue välisukse paigaldus, välisukse palede ehitus,

seina viimistlus, vana puitraami demontaaž, puitraami ehitus plastikklaasile, uue plastikklaasi

paigaldus, plekkide paigaldus väljas, rõdu laudise paigaldus, aknapalede avamine, kahjustatud

plastikakna demontaaž, uue plastikakna paigaldus, plekkide paigaldus välja, aknalaua paigaldus,

elutoa siseuste demontaaž ja uue montaaž, tapeedi demontaaž, tapeedi aluspinna viimistlus,

tapeetimine, koridori siseukse demontaaž/montaaž (uus), garderoobi demontaaž ja montaaž,

põrandaliistude demontaaž ja montaaž, tapeedi demontaaž, tapeedi aluspinna viimistlus, lae

viimistlus, tapeetimine, kahe siseukse taastamine, mööblitõstmised, katmised, ehitusjärgne koristus,

ehitusprahi utiliseerimine, transport (dtl-d 56-57). Kohtu hinnangul nähtub kahjustatud korterist

16.11.2020 tehtud fotodelt välisukse kahjustumine, kolme siseukse kahjustumine ning elutoa akna

ja rõduakna purunemine (dtl-d 13-52). Fotolt E42208415Q (3) (002) nähtub välisukse piida kõrvalt

seina kahjustused (dtl 15). E42208415Q (28) (002) (dtl 37), E42208415Q (29) (002) (dtl 38),

E42208415Q (32) (002) (dtl 41), E42208415Q (38) (002) (dtl 47), E42208415Q (42) (002) (dtl 48)

6 (10)

olevatelt fotodelt nähtuvad tapeedikahjustused korteri seintel. Kohus tuvastas eelnevalt tunnistaja

ütluste põhjal, et korteris olid tahmakahjustused ja vingulõhn.

Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on maksimaalselt lähedane

olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara

koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14). Kahjustatud asja parandamise

korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise

mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik

rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Kindlustusvõtjal ei

pruugi olla võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt olukorras, kus korteri

taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral

üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise

kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise

eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse

taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see,

kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada. Eeltoodut arvestades leiab

kohus, et korteri kahjustuste tõttu on nimetatud tööde tegemine olnud vajalik ning kahju kuulub

hüvitamisele sõltumata sellest, et parandustööde tulemusel oli korter paremas seisundis võrreldes

tulekahju eelse ajaga.

17. Avaldaja on põhjendanud kahju suurust sellega, et kahjustatud korteri omanik ise tegi

kulutusi põrandaliistude soetamiseks ning ruloode soetamiseks. Kohus on seisukohal, et kulutuste

tegemine on tõendatud kviitungitega (dtl-d 60-61). Põrandaliistude paigaldamine parandustööna

nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist (dtl-d 56-57). Kohtu hinnangul on usutav ruloode

kahjustumine tulekahju tagajärjel, arvestades seda, et purunenud akende kõrval olevatel akendele

olid paigaldatud rulood (dtl 51). Eeltoodut arvestades on kulutused olnud vajalikud ja põhjendatud.

18. Avaldaja on kahju suurust põhjendanud väitega, et parandustööde tegemisel kasutati

materjale, mille maksumus oli järgmine: metallist välisuks suurusega 880x1970 maksumusega 550

eurot, üks siseuks maksumusega 150 eurot, elutoa plastikaken maksumusega 337,50 eurot, rõdu

plastikaken maksumusega 465,80 eurot, 18 rulli tapeeti maksumusega 304,20 eurot, 3 tapeediliimi

maksumusega 53,70 eurot, 6 liitrit laevärvi maksumusega 33,60 eurot, laudis maksumusega 60

eurot, 2 kipsplaati maksumusega 15,80 eurot, 2 viimistluspahtlit maksumusega 55,80 eurot,

veeplekid välja maksumusega 60 eurot, elutoa aknalaud maksumusega 40 eurot, abimaterjalid ja

kinnitustarvikud maksumusega 90 eurot (dtl 57). Puudutatud isik on vaidlustanud kahju suuruse.

Puudutatud isik põhjendab oma vastuväidet avaldaja nõudele sellega, et vahetatud uste, akende,

tapeedi ja tapeediliimi maksumus on ebamõistlikult suur. Puudutatud isik on oma väiteid soovinud

tõendada erinevate ehituspoodide e-poodide veebilehtedelt tehtud väljatrükkidega, millest nähtub

valik ehituspoes müüdavat kaupa koos pakkumishindadega: K-Rauta ehituspoe veebilehelt

22.03.2023 tehtud väljatrükid siseuste kohta (dtl-d 219-220), välisuste kohta (dtl 221); Seicomi

ehituspoe veebilehelt 22.03.2023 seisuga tehtud väljatrükk plastakende kohta (dtl-d 222-223);

Ehituse ABC ehituspoe veebilehelt 22.03.2023 seisuga tehtud väljatrükid tapeetide kohta (dtl-d

224-226); tuvastamata ajal K-Rauta ehituspoe veebilehelt tehtud väljatrükid tapeediliimide (dtl 282)

ja tapeetide (dtl-d 283-285) kohta; Bauhofi ehituspoe veebilehelt 12.05.2023 seisuga tehtud

väljatrükid tuletõkkeuste kohta (dtl 297).

Remont peab tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise.

Kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavama remondivõimaluse (vt ka RKTKm

01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17; RKTKm 26.06.2025, 2-20-5374/68, p 16). Eeltoodut arvestades

saab asja parandamise kulud lugeda ebamõistlikuks üksnes siis, kui parandustööde tegemise eest

makstav tasu või parandustööde tegemisele kasutatud materjalide maksumus ületab oluliselt sarnase

töö või asja väärtust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõistes. Puudutatud isiku esitatud

tõendites ei sisaldu teavet selle kohta, milline oli parandustööde tegemiseks kasutatud materjalide

7 (10)

kohalik keskmine müügihind 2021.a jaanuaris. Ehituspoodide veebilehtedelt tehtud väljatrükkidelt

nähtuvate materjalide (aknad, uksed, tapeet, tapeediliim) ei nähtu, et tegemist on omadustelt,

kogustelt ja mõõtmetelt sarnaste materjalidega. Väljatrükid sisaldavad teavet selle kohta, millise

müügihinnaga pakuvad konkreetsed e-poed materjale müügiks. Väljatrükkidelt nähtuvad

pakkumishinnad ei ole TsÜS § 65 mõistes asja keskmiseks kohalikuks müügihinnaks.

Väljatrükkidelt nähtuvad materjalide pakkumishinnad 2021.a jaanuari järgsest ajast, mistõttu ei saa

väljatrükkidelt nähtuvate pakkumishindade põhjal teha oletusi sarnaste materjalide väärtuse kohta

2021.a jaanuaris. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et puudutatud isik ei ole tõendanud remondiks

kasutatud materjalide maksumuse ebamõistlikkust.

19. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et kindlustusvõtjale tekkind kahju suurus 8237,66 eurot

on tõendatud ja põhjendatud. Avaldaja on kindlustushüvitisena tasunud kahju kõrvaldamiseks

tehtud tööd ja materjalide eest, mis on tõendatud maksekorraldustega (dtl-d 59, 62). VÕS § 76 ja §

82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval

ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda

kohustuse täitmist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult

kahju hüvitamist summas 8237,66 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

8237,66 eurot.

20. Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski

eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud

oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist

kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud

ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kahjuhüvitist vähendada. Kohus on

seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS §

140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.

Kohtu hinnangul ei ole esitatud materjalide alusel kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku

suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust

kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud,

et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille

eest kindlustusvõtja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja

oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju

tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS

§ 139 lg 2).

21. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Avaldaja esitas kohtule tõendid, millest

nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtueelselt korduvalt puudutatud isiku poole nõudekirjaga kahju

hüvitamiseks (dtl 63). 16.02.2021 nõudekirjas nõudis avaldaja puudutatud isikult tekitatud kahju

tasumist 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest (dtl 63). Avaldaja on arvestanud viivist

põhinõudelt summas 8237,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

27.02.2021 kuni 25.03.2022 ning viivisesumma on 705,38 eurot (dtl 5). Nimetatud summa tuleb

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja

kasuks vastavalt taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule välja edasiulatuva viivise põhinõudest

(8237,66 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.03.2022 kuni

põhinõude täitmiseni.

8 (10)

22. Puudutatud isik on taotlenud kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramist ning nõude

täitmise ajatamist selliselt, et puudutatud isik tasub võlgnevuse osamaksetega, mille suurus on 50

eurot. Kohtu hinnangul kujundab puudutatud isiku taotletud viisil täitmise ajatamine ümber

avaldaja nõude, sest nõude täielikuks täitmiseks kuluks sellisel juhul üle 14 aasta. Avaldaja on

pidanud kompromissina võimalikuks täitmise ajatamist kaheks aastaks. Puudutatud isiku

majanduslikku seisundit ning toimunud tulekahjust puudutatud isikule tekkinud kohustuste ulatust

arvestades (dtl-d 210-216, 227-233) ning kummagi menetlusosaliste huve arvestades on

põhjendatud puudutatud isiku taotluse osaline rahuldamine ja nõude täitmise ajatamine puudutatud

isiku taotletuga võrreldes lühemaks ajaks (TsMS § 445 lg 1). Kohus ajatab nõude täitmise ning

määrab, et puudutatud isikult välja mõistetud kahjuhüvitis ja sellelt arvestatud sissenõutavaks

muutunud viivis kogusummas 8943,04 eurot tuleb tasuda 24 igakuise osamaksega, millest 23

osamakse suurus on 372,63 eurot ning 24. osamakse suurus on 372,55 eurot. Osamaksed tuleb

tasuda iga kuu 5. päeval ning esimene osamakse tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva

kuu 5. päeval.

23. Tõendeid, mille analüüsimist määruses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

TsMS 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

24. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita

menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega

hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) leiab

kohus, et menetluskulud on õiglane jagada vastavalt sellele, kas ja kelle suhtes avaldus rahuldati.

Kuna kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu täies ulatuses, siis jätab kohus

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

25. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palus mõista

puudutatud isikult avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) §

59 lg 5 järgi tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50

eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega mõistab kohus puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja kohtukulu 50 eurot.

26. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja teinud toimingud

kokku 22,55 tundi (dtl-d 70, 304, 355). Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas

märgitud toimingud on olnud vajalikud avaldaja õiguste maksmapanekuks hagita menetluses ning

menetlusosalise õiguste teostamiseks. Kohtu hinnangul on asi keskmise õigusliku keerukuse ning

mahuga. Seetõttu on avaldaja esindaja ajakulu toimingute tegemiseks vajalik ja põhjendatud 16

tunni ulatuses. Lepingulised esindajad on osutanud õigusteenust tunnitasumääraga 110 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks. Avaldaja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174

lg 10). Kohtu hinnangul tuleb lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste

õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole

keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et avaldaja osutatud

õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on 1760 eurot (16x110=1760). Kohus määrab

avaldaja lepingulise esindaja kulu 1760 eurot kindlaks ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja.

9 (10)

Avaldaja taotles lepingulise esindaja kulu 2480,50 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks

lepingulise esindaja kulu 1760 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 720,50 eurot.

27. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtumääruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

10 (10)