2-22-11242/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11242

Kohtuasi

Crowdestate AS-i hagi SIA AK Invest ja SIA KK

Invest vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.11.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

SIA AK Invest ja SIA KK Invest 27.12.2025

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Crowdestate AS (registrikood 14773059),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas

Kostja I SIA AK Invest (Läti registrikood 40003773888)

Kostja II SIA KK Invest (Läti registrikood 40003724401)

Kostjate I ja II seaduslik esindaja KK

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta SIA AK Invest ja SIA KK Invest 27.12.2025 apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 28.11.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-11242 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta SIA AK Invest ja SIA KK Invest 27.12.2025 menetlusabi taotlus läbi

vaatamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud SIA AK Invest ja SIA KK Invest kanda.

Crowdestate AS-il ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-22-11242

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Crowdestate AS (hageja) esitas 02.08.2022 Harju Maakohtule hagi SIA AK Invest (kostja

I) ja SIA KK Invest (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjalt I hageja kasuks välja

põhinõude 23 739,30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11

593,82 eurot, edasiulatuva viivise määraga 0,15% kalendripäevas arvestatuna põhinõudelt 23

739,30 eurot alates 03.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni, põhinõude 429 eurot ja viivise

põhinõudelt 429 eurot alates 03.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja palus kostjalt II hageja kasuks välja mõista

põhinõude 11 310,50 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks põhinõudelt 11 310,50 eurot

sissenõutavaks muutunud viivise 4049,66 eurot, edasiulatuva viivise määraga 0,15%

kalendripäevas arvestatuna põhinõudelt 11 310,50 eurolt alates 03.08.2022 kuni põhinõude

tasumiseni, põhinõude 429 eurot ja viivise põhinõudelt 429 eurolt alates 03.08.2022 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud palus

hageja jätta kostjate kanda.

2. Hageja esitas 24.04.2023 alternatiivsed nõuded kostjate vastu. Alternatiivselt palus hageja

mõista kostjalt I hageja kasuks välja põhinõude 33 249,80 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

põhinõudelt 33 249,80 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 11 593,82 eurot ning

edasiulatuva viivise määras 0,15% kalendripäevas arvestatuna põhinõudelt 23 739,30 eurolt

alates 03.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning 9510,50 eurolt alates 24.04.2023 kuni

põhinõude tasumiseni. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja

põhinõude 1800 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks põhinõudelt 1800 eurolt sissenõutavaks

muutunud viivise 279,80 eurot ning edasiulatuva viivise määras 0,15% kalendripäevas

arvestatuna põhinõudelt 1800 eurolt alates 03.08.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt omab ja administreerib hageja kinnisvara ühisinvesteeringute

internetiplatvormi www.crowdestate.eu, mille abil saavad kasutajad üksteiselt ühisrahastuse

põhimõttel kinnisvaraga seonduva ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Hageja ja

kostjad sõlmisid ühisrahastuse platvormi kasutamise koostöölepingud. Hageja ja kostja I

sõlmisid 06.04.2021 koostöölepingud seonduvalt Ausekļa iela 4-9 ja Ausekļa iela 4-16

projektidega ning hageja ja kostja II seonduvalt Ausekļa iela 4-15 projektiga. Nende lepingute

alusel kohustus hageja lepingus sätestatud tingimustel, viisil ja ulatuses tegema kostjatele

võimalikuks internetiplatvormi www.crowdestate.eu kasutamise kostjate projektide

rahastamiseks vajalike vahendite kogumiseks ja osutama selleks kaasabi ning kostjad

kohustusid maksma selle eest koostöölepingutes sätestatud tasu (lepingute p-d 1.1). Hageja

täitis koostöölepingust tulenevad kohustused ning osutas kostjatele teenust.

3.1. Koostöölepingute p-st 3.2 tulenevalt on pooled kokku leppinud, et kostjad maksavad

hagejale tasu, mis koosneb ühekordsest struktureerimistasust, igakuisest põhitasust ja eduka

exit’i korral makstavast edukustasust. Kostjad on tasunud tasusid vaid osaliselt.

2-22-11242

Koostöölepingute p-st 3.3 nähtuvalt kohustus kostja I maksma hagejale põhitasu suuruses 400

eurot ning kostja II suuruses 300 eurot. Kalendrikuu eest tasumisele kuuluv põhitasu

makstakse hageja arve alusel hiljemalt järgneva kalendrikuu 5. kuupäevaks. Koostöölepingute

viimasel leheküljel asuvate tingimuste järgi makstakse laen välja osadena ning iga osa on

eraldi laenutehinguks. Seega on hageja arvestanud põhitasu ka järgnevate osamaksete eest

poolte kokkuleppel arvestusega 0,0625% osamakselt. Kostjad on selliselt arvestatud põhitasu

ka osaliselt tasunud. Koostöölepingute p 3.2 alusel oli struktureerimistasu 4% laenulepingute

alusel arendajale üle antavast summast. Struktureerimistasu 4% väljastatud laenusummast oli

lisaks välja toodud laenulepingute viimasel lehel olevates lepingutingimustes. Kostja I on

jätnud tasumata Ausekļa iela 4-16 projekti struktureerimistasu 13 747,20 eurot ning 4972,80

eurot – kokku tehti väljamakseid summas 546 000 eurot. Osaliselt on Ausekļa iela 4-16

projekti struktureerimistasu eest poolte kokkuleppel tehtud arve kostjale II, mille kostja II on

tasumata jätnud summas 6240 eurot.

3.2. Hageja esitas 26.01.2022 kostjatele nõudekirja, milles nõudis lepingu rikkumisest

tulenevate võlgnevuste ja viiviste tasumist hiljemalt 16.02.2022 ning hoiatas, et mittetasumise

korral lõpetab lepingud ning esitab Harju Maakohtusse hagi. Seejärel pidasid pooled

kompromissiläbirääkimisi ning kostjad tasusid osaliselt hagejale võlgnevuse.

3.3. Hageja saatis kostjale I vastastikuse bilansiaruande seisuga 31.12.2021, mille kostja I

allkirjastas. Bilansiaruandest nähtus, et kostja I oli hagejale võlgu 31.12.2021 seisuga 21 008

eurot. Hagejal kostja I ees võlgnevusi ei olnud. Kokku on kostjal I tasumata arveid summas

23 739,30 eurot. Kostja I tasus varasemaid arveid viimati 31.01.2022. Kostjal II on tasumata

arveid summas 11 310,50 eurot. Poolte kokkuleppel, arvestades seda, et kostjate tegelik

kasusaaja kattub, on kostjale II esitatud arveid ka kostjaga I sõlmitud Ausekļa iela 4-9 ja

osaliselt ka Ausekļa iela 4-16 projekte puudutavate tasude eest. Kostja II tasus varasemaid

arveid viimati 02.06.2022. Hageja on saatnud arved e-posti teel kostjate seadusliku esindaja e-

posti aadressile XXX, mis on märgitud kontaktandmetena pooltevahelistes koostöölepingutes.

Lisaks on see e-posti aadress olnud ka peamiseks sidevahendiks pooltevahelise suhtluses.

3.4. Nii kostja I kui ka kostja II seaduslik esindaja on KK, kelle kaudu toimus kogu suhtlus

hageja ja kostjate vahel. Kostjate arendused, mille rahastamiseks hagejaga lepingud sõlmiti,

asuvad samas majas, kuid eri korterites. Poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille

kohaselt edastati arved kostjate seaduslikule esindajale ning seejuures esitati kostjate soovil

osad kostjale II esitatud arved kostja I projektide eest. Sealjuures tekkis mõlemale kostjale

kohustus võlgnevus tasuda lepingu alusel. Seega isegi, kui leida, et osad kostjale II esitatud

arved oleks pidanud esitama kostjale I, ei muutuks hageja nõude kogusumma, vaid vastava

nõude saab esitada kostja II asemel kostjale I. Kuigi arvete osaline esitamine kostjale II on

toimunud kostjate omavahelisel kokkuleppel, esitab hageja alternatiivse nõude, millega

vähendab kostjale I esitatud nõuet 9510,50 euro võrra ja suurendab kostjale II esitatud nõuet

9510,50 euro võrra.

3.5. Hageja on kandnud nõude esitamisega seoses kohtueelseid õigusabikulusid, mis on

tekkinud hagi ettevalmistamisega seotud toimingutest, sh nõudekirja koostamisest. Hagejale

osutati õigusabiteenust summas 858 eurot (käibemaksuta) seonduvalt Lätis kostjatele esitatud

26.01.2022 nõudekirja koostamisega. Hageja on õigusabikulude nõude esitamise võimalusest

kostjaid nõudekirja p-s 10 teavitanud. Kuna nõudekiri esitati mõlemale kostjale ühiselt, nõuab

hageja mõlemalt kostjalt 50% kulude hüvitamist ehk kummaltki kostjalt 429 euro hüvitamist.

Kostja vastuväited

2-22-11242

4. Kostjad palusid jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kostjad leidsid, et praeguses menetluses esinevad juriidilised puudused, mis ei võimalda

nõuet esitatud kujul rahuldada. Kostjad kinnitasid, et poolte vahel olid lepingulised suhted.

Esitatud arveid ei olnud koostatud korrektselt ja neid ei edastatud kostjatele. Kostjad ei ole

kätte saanud hagiavalduses mainitud arveid ega ka nõudekirja. Seega ei olnud kostjad arvete

olemasolust teadlikud, mistõttu ei ole viivise arvutamine asjakohane. Hagiavalduses esitatud

nõue on ka ebaselge. Kostjad juhtisid tähelepanu sellele, et arved ei olnud adresseeritud õigele

isikule, nt arve nr 1632 oli adresseeritud kostjale II, aga tegelikult on arve koostatud vastavalt

kostjaga I sõlmitud koostöölepingule. Arvete mittevastavuse tõttu ning selle tõttu, et arved ei

laekunud õigeaegselt, on vaja vaadata üle võlgade summa, kellele need olid suunatud ning

viivise arvestus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 28.11.2025 otsusega hagi alternatiivsete nõuete osas osaliselt,

mõistis hageja kasuks välja kostjalt I põhivõla 33 249,80 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 23 181,60 eurolt 11 570,40 eurot ning viivise

0,15% kalendripäevas põhivõlgnevuselt 23 181,60 eurolt alates 03.08.2022 kuni tasumiseni;

viivise 0,15% kalendripäevas põhivõlgnevuselt 557,70 eurolt alates 10.12.2022 kuni

tasumiseni; viivise 0,15% kalendripäevas põhivõlgnevuselt 9510,50 eurolt alates 24.04.2023

kuni tasumiseni ning kostjalt II põhivõlgnevuse 1800 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt 1500 eurolt 267,20 eurot ning viivise

0,15% kalendripäevas põhivõlgnevuselt 1500 eurolt alates 03.08.2022 kuni tasumiseni;

viivise 0,15% kalendripäevas põhivõlgnevuselt 300 eurolt alates 10.12.2022 kuni tasumiseni.

Maakohus jättis rahuldamata hagi alternatiivse nõude osas kostja I vastu sissenõutavaks

muutunud viivise osas 23,42 eurot ning viivise nõude osas põhivõlgnevuselt 557,70 eurot

perioodi 03.08.2022–09.12.2022 eest; kostja II vastu sissenõutavaks muutunud viivise osas

12,60 eurot ning viivise nõude osas põhivõlgnevuselt 300 eurot perioodi 03.08.2022–

09.12.2022 eest. Menetluskuludest jättis maakohus 95% kostja I kanda ning 5% kostja II

kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudus poolte vahel vaidlus järgmiste asjaolude üle:



hageja ja kostja I sõlmisid 06.04.2021 koostöölepingud ühisrahastuse

internetiplatvormi kasutamise kohta seonduvalt Ausekļa iela 4-9 ja Ausekļa iela 4-16

projektidega. Koostöölepingute alusel kohustus hageja võimaldama kostjale I

internetiplatvormi www.crowdestate.eu kasutamist kostja I projektide rahastamiseks

vajalike vahendite kogumiseks ja osutama selleks kaasabi. Kostja I kohustus

koostöölepingute alusel maksma hagejale tasu, mis koosneb ühekordsest

struktureerimistasust, igakuisest põhitasust ja eduka exit’i korral makstavast

edukustasust hageja esitatud arvete alusel (dtl 9–41);



hageja ja kostja II sõlmisid 06.04.2021 koostöölepingu ühisrahastuse

internetiplatvormi kasutamise kohta seonduvalt Ausekļa iela 4-15 projektiga.

Koostöölepingu alusel kohustus hageja võimaldama kostjale II internetiplatvormi

www.crowdestate.eu kasutamist kostja II projektide rahastamiseks vajalike vahendite

kogumiseks ja osutama selleks kaasabi. Kostja II kohustus koostöölepingu alusel

maksma hagejale tasu, mis koosneb ühekordsest struktureerimistasust, igakuisest

põhitasust ja eduka exit’i korral makstavast edukustasust hageja esitatud arvete alusel

(dtl 42–57);

2-22-11242



kostjad I ja II on tasunud hagejale koostöölepingutes kokku lepitud tasusid osaliselt;



hageja saatis kostjale I vastastikuse bilansiaruande seisuga 31.12.2021, mille kostja I

allkirjastas, mille kohaselt oli kostja I hagejale võlgu 31.12.2021 seisuga 21 008 eurot

(dtl 75–77);



kostja I tasus hagejale arveid viimati 31.01.2022 (dtl 78).

8. Maakohus analüüsis esmalt, kas hageja on kostjatele arved ja nõudekirja edastanud.

Maakohtu hinnangul oli hageja esitatud e-kirjadega tõendatud, et kostjale I adresseeritud

arved nr 1631; 1633; 1831; 1896; 1960; 2027; 2087; 2166; 2241; 2314 on kostjale I edastatud.

Samuti on hageja esitatud e-kirjadega tõendatud, et kostjale II adresseeritud arved nr 1632;

2028; 2088; 2167; 2242; 2315 on kostjale II edastatud. Pooled on kokku leppinud arvete

edastamises elektronposti teel kostjate I ja II seadusliku esindaja e-posti aadressile XXX,

millisel juhul loetakse arve kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Kostjad ei ole

teatanud hagejale ega kohtule enda esindaja kontaktandmete muutumisest. Ühtlasi on kostjad

I ja II märkinud antud tsiviilasja menetluses enda seadusliku esindaja e-posti aadressiks XXX.

Sama e-posti aadressi teel on pooled pidanud eelnevalt läbirääkimisi ning kostjad on

edastanud samalt aadressilt hagejale ka allkirjastatud lepingud Ausekļa iela 4-15 ja Ausekļa

iela 4-16 korterite kohta (dtl 206–209).

Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on arved nr 2413 ja 2414 edastatud e-posti aadressile

YYY. Hagi materjalidest ei nähtu, et nimetatud arved oleksid kostjatele edastatud. Kostjad on

aga kinnitanud hagejalt teenuse saamist. Arvestades, et arvete nr 2413 ja 2414 kostjatele I ja II

kättetoimetamine on tõendamata, tuleb lugeda arved nr 2413 ja 2414 kättetoimetatuks

hagimaterjalide kättetoimetamisega, s.o hiljemalt 09.12.2022 kostjate vastuse esitamisega

hagile.

Kostjad on esitanud vastuväite, et hageja ei ole kostjatele nõudekirja edastanud. Hagi

materjalidest ei nähtu, et nõudekiri oleks kostjale I ja kostjale II edastatud. Seega on hageja

esitanud tõendina nõudekirja, kuid ei ole tõendanud nõudekirja saatmist.

9. Maakohus analüüsis järgnevalt, kas hageja on esitanud arved õigetele adressaatidele ning

asus seisukohale, et hageja poolt kostjale II esitatud arved olid osaliselt esitatud kostja I

projektide eest ning oleks pidanud olema adresseeritud kostjale I. Kostjad on kinnitanud

lepingulisi suhteid hagejaga ja möönnud tasu maksmise kohustust saadud teenuse eest,

seejuures varasemalt tasunud hagejale teenuse eest (dtl 78), samuti on kostja II tasunud

osaliselt arve nr 1632, mis on seotud Ausekļa iela 4-16 projektiga. Arvestades, et kostjatel on

sama seaduslik esindaja ja kõik kostjate poolt tasumata arved on kostjatele käesolevaks ajaks

kätte toimetatud, oli kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hageja alternatiivne nõue

põhinõuete tasumiseks.

10. Arvestades, et maakohus leidis eelnevalt, et arvete nr 2413 ja 2414 on vastavalt kostjale I

ja kostjale II kätte toimetatud 09.12.2022, ei olnud hageja viivise arvestus korrektne.

Maakohtu hinnangul oli põhjendatud mõista kostjalt I hageja kasuks välja hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 23 181,60 eurot (arvete nr 1631;

1633; 1831; 1896; 1960; 2027; 2087; 2166; 2241; 2314 eest) summas 11 570,40 eurot (vt dtl

93) ning viivis 0,15% kalendripäevas põhinõudelt 23 181,60 eurot alates 03.08.2022 kuni

põhinõude tasumiseni; viivis 0,15% kalendripäevas põhinõudelt 557,50 eurot (arve nr 2413

eest) alates 10.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni ning viivis 0,15% kalendripäevas

põhinõudelt 9510,50 eurot alates 24.04.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Kostjalt II oli hageja

kasuks põhjendatud välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

2-22-11242

põhinõudelt 1500 eurot (arvete nr 2028; 2088; 2167; 2242; 2315 eest) summas 267,20 eurot

(vt dtl 210) ning viivis 0,15% kalendripäevas põhinõudelt 1500 eurot alates 03.08.2022 kuni

põhinõude tasumiseni; viivis 0,15% kalendripäevas põhinõudelt 300 eurot (arve nr 2414 eest)

alates 10.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

11. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel menetluskulud

95% ulatuses kostja I kanda ja 5% ulatuses kostja II kanda. Kohus jaotas menetluskulud

kostjate vahel proportsionaalselt vastavalt nende vastu esitatud alternatiivse nõude suurusega.

Kostja I vastu esitatud alternatiivse nõude hagi hind on 63 047,89 eurot ning kostja II vastu

esitatud alternatiivse nõude hagi hind on 3065,30 eurot.

Apellatsioonkaebus

12. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad otsuse tühistada ning saata asja tagasi

esimese astme kohtusse uueks menetlemiseks või vähendada kostjate kohtukulusid. Lisaks

paluvad kostjad menetlusabi riigilõivu maksmisel või sellest vabastamist.

13. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostjad otsusega rahul, sest asja menetleti ainult

kirjalikult. Kostja seaduslik esindaja kui Läti elanik ja kahe väikese firma omanik ei saanud

end korralikult kaitsta. Eesti advokaadi palkamine on liiga kallis ning kõiki asju ei suudetud

kirjalikult piisavalt selgitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

15. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKo 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p

12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks

olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile

vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKo 03.04.2018, 2-16-

18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

16. Kostjad vaidlustavad otsust põhjusel, et asja menetleti ainult kirjalikult. Ringkonnakohus

selgitab, et TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil,

kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus

poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Seejuures eeldatakse TsMS §

403 lg 3 järgi, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud,

kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hagimenetluses võib kohus seega lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata üksnes poolte nõusolekul. Olukorras, kus maakohus jätab

2-22-11242

kohtuistungi pidamata, kuigi seaduse järgi tulnuks see pidada, on tegemist sellise

menetlusõiguse normi rikkumisega, millele hagimenetluse pool saab otsuse peale kaevates

tugineda juhul, kui ta on sellele tuginenud rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud

menetlusdokumendis (RKTKo 10.12.2025, 2-22-19496, p-d 11 ja 12). Käesolevas tsiviilasjas

on toimunud istungid 30.01.2024 ning 20.05.2025. 20.05.2025 korraldaval istungil on

maakohus selgitanud menetluslikku olukorda, mh seda, et kohus on võimaldanud kostjate

seaduslikul esindajal osaleda korraldaval kohtuistungil virtuaalruumi vahendusel, kostjate

seaduslik esindaja seda võimalust kasutanud ei ole ning kostjad on andnud nõusoleku asja

lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 139). Seejuures on hageja 20.05.2025 toimunud

istungil nõustunud üle minema kirjalikule menetlusele. Arvestades, et käesolevas asjas on

toimunud istungid, kuid kostjad ei ole istungitel osalenud ning pooled on andnud nõusoleku

asja lahendamiseks maakohtus seda kohtuistungil arutamata, ei ole alust järeldada, et

maakohus oleks siinsel juhul rikkunud kohtuistungi pidamise kohustust. Apellatsioonkaebuse

väited ei võimalda asuda teistsugusele seisukohale. Asjaolu, et advokaadi palkamine on

kostjatele liiga kallis, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

17. Kostjad on apellatsioonkaebuses palunud vähendada ka enda kohtukulusid. Maakohus ei

ole vaidlustatud otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Seega ei ole

võimalik ringkonnakohtul kostjate maakohtus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust

vähendada.

18. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

19. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellantide (kostjate) kanda. Kuna vastustajal (hagejal) ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjatel hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

20. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb õigusliku perspektiivituse tõttu menetlusse

võtmata, jätab ringkonnakohus kostjate kaebuses esitatud taotluse menetlusabi saamiseks läbi

vaatamata.

21. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi kostjale kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)