3-25-3227/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-3227

Haldusasi

Innopolis Insenerid OÜ kaebus tühistada Põhja-Eesti

Regionaalhaigla riigihankes “Kiiritusravi uute

kanjonite projekteerimine“ (viitenumber 285935)

18.08.2025 vastu võetud KIRDE PROJEKT OÜ

pakkumuse vastavaks tunnistamise, pakkumuse

edukaks tunnistamise, KIRDE PROJEKT OÜ kui

eduka pakkuja kvalifitseerimise ja hankemenetlusest

kõrvaldamata jätmise otsused ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 23.09.2025 otsus vaidlustusasjas

nr 196-25/285935

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – Innopolis Insenerid OÜ,

lepinguline esindaja v-adv Mart Parind

Vastustaja – Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla,

volitatud esindaja Janika Pajula

Kolmas isik – KIRDE PROJEKT OÜ,

lepinguline esindaja v-adv Rait Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Innopolis Insenerid OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Avalikul kohtuistungil 05.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Innopolis Insenerid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 17.11.2025 otsus muutmata.

2. Mõista Innopolis Insenerid OÜ-lt KIRDE PROJEKT OÜ kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulu 630 eurot. Kaebaja ja vastustaja menetluskulud jätta

nende endi kanda.

3. Avaldada kohtulahend arvutivõrgus tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse vaidlustamiseks saab menetlusosaline esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse

hiljemalt 26.01.2026. Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lõiked 1 ja 3).

3-25-3227

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

20.06.2025 alustas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka PERH, hankija

või vastustaja) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Kiiritusravi uute kanjonite

projekteerimine“ (riigihangete registri viitenumber 285935). Riigihanke alusdokumentides

(RHAD) pakkumuse vastavustingimuste hulgas nõudis hankija mh (vastavustingimus nr 3), et

pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vähemalt järgmisele kolmele nõudele vastav

projekteerimise projektijuht:

Vähemalt diplomeeritud ehitusinsener (tase 7), lisakompetentsina projekteerimise

juhtimine või hoone ehitusprojekti koostamine või ehitusprojekti ekspertiis või sellega

samaväärne.

Vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina.

Hanketeate eRHRis avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul vähemalt 1

(ühe) 1000 m2 või 2 (kahe) 500 m2 suletud netopinnaga sarnase hoone (või hoonete

kompleksi) projekteerimise kogemust meeskonnas projektijuhina vähemalt

põhiprojekti mahus (EVS 932: 2017 mõistes). Sarnaseks projekteerimistööks loetakse

majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu” koodi rühma 12640 „haiglad ja muud ravihooned“

kohase või vastava kasutusotstarbega hoonete või hoonete kompleksi

projekteerimistööd.

Vastavustingimusele vastavuse tõendamiseks pidi pakkuja esitama isiku kehtiva

kutsetunnistuse koopia või samaväärse dokumendi, hankija etteantud vormil isiku CV

ja kui isik ei ole pakkuja töötaja, siis tema tööandja kinnituse.

2. Riigihankes esitati kolm pakkumust, sh esitasid pakkumuse Innopolis Insenerid OÜ

(edaspidi ka kaebaja) ja KIRDE PROJEKT OÜ (edaspidi ka kolmas isik). 18.08.2025 teavitas

PERH Innopolis Insenerid OÜ-d järgmistest otsustest: 1) tunnistada kõik pakkumused

vastavaks; 2) tunnistada edukaks KIRDE PROJEKT OÜ pakkumus; 3) kvalifitseerida KIRDE

PROJEKT OÜ kui edukas pakkuja; 4) jätta KIRDE PROJEKT OÜ kui edukas pakkuja

kõrvaldamata.

3. Innopolis Insenerid OÜ esitas 28.08.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi

VaKo) vaidlustuse KIRDE PROJEKT OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise,

KIRDE PROJEKT OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste peale. VaKo jättis

23.09.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 196-25/285935 vaidlustuse rahuldamata. Otsuse

põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

Hankija on kolmanda isiku spetsialisti kohta esitatud andmeid piisavalt kontrollinud ja

leidnud õigesti, et pakkumus vastab selles osas RHAD-le. Pakkumuses on esitatud

nõutud vormile vastav CV, kus töökogemuse tabelis on esitatud kõik nõutavad

andmed, sh ettevõtte nimi, töötamise periood ja amet. Töötamise periood (10.12.2012

– käesoleva ajani) täidab nõutava 5-aastase perioodi. Hankija ei ole nõudnud

tingimuse täitmise tõendamist kuidagi rangemalt, sh projektides osalemisega. Ametina

on märgitud projektijuht, insener-konstruktor, vastav lahter tuli pakkujal täita omal

äranägemisel vastavust tõendaval viisil ja kusagilt ei tulene, et isik ei võiks täita ühel

töökohal mitmeid erinevaid ülesandeid. Esitatud amet hõlmab igal juhul ka

projektijuhi ametit, st isik pidi ka projekte juhtima. Puudub kahtlus, et tegemist oleks

projektijuhtimisega mingis muus valdkonnas kui projekteerimine, seda ei väida ka

kaebaja. Kolmanda isiku juhatuse liige on CV digitaalse allkirjastamisega

töökogemust sisuliselt kinnitanud ning hankija võis seda usaldada ega pidanud

koguma täiendavaid tõendeid. Kolmas isik on ka vaidlustusmenetluses korduvalt

kinnitanud, et isik on tegutsenud projekteerimise projektijuhina. Kui kaebaja leiab, et

2(10)

3-25-3227

vastavust oleks pidanud tõendama kuidagi teisiti, ei ole ta RHAD-d õigeaegselt

vaidlustanud.

Õige ei ole kaebaja väide, et kuivõrd ehitusseadustiku (EhS) § 23 lg 2 1. lause ja lg 5,

§ 24 lg 1 ja lg 2 p 2 koosmõjust tulenevalt ei tohi ehitustööde projekteerimist juhtida

ilma asjaomase kutsekompetentsita isik ja isiku kutsetunnistused ei hõlma

projekteerimise juhtimise kompetentsi, siis ei saanud ta nõutud töökogemust

omandada ega töökogemuse nõuet täita. Hankija ei ole kehtestanud nõuet, et

projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades, mille

kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi, järelikult ei

pidanud hankija seda ka kontrollima. Lisaks ei ole projekteerimise projektijuhtimine

iseenesest EhS-s eraldi reguleeritud tegevus, mis eeldaks vastavat lisakompetentsi.

EhS sätestab, et projekteerijal peab olema vastutav spetsialist, kellel on vastav

kutsetunnistus ja EhS mõttes piisab selleks, kui isikul on diplomeeritud ehitusinseneri

(tase 7) kutsetunnistus vastavas tegevusvaldkonnas (antud juhul: hoone ehitusprojekti

koostamine). Kutsestandardi kohaselt on diplomeeritud ehitusinsener, tase 7

spetsialist, kes vastutab nii iseenda kui enda poolt juhitud töörühma töö tulemuste eest.

Isiku õigus tegutseda projekteerimistööde teostamisel vastutava spetsialistina hõlmab

ka õigust juhtida projekteerimisprotsessi.

Hankija on ka varasema referentsi tingimuse täitmist piisavalt kontrollinud. CV-s on

varasema referentsi nõude täitmise kohta märgitud, et esitatakse töö, kus isik osales

projekteerimistööde projektijuhina projekteerimise meeskonnas põhiprojekti mahus ja

selleks on esitatud üks teostatud objekt (Narva Haigla 4. korruse rekonstrueerimise

projekteerimine), mille projekteeritud korruse pindala on 1259,9 m2, samuti on

esitatud kõik muud RHAD-s nõutud andmed. Andmed täidavad tingimuse. 12.08.2025

pöördus hankija CV-s märgitud projekti kontaktisiku poole järelepärimisega ja sai

kinnituse, et referentslepingu alusel koostati põhiprojekt täies mahus ja isik oli

nimetatud töö projektijuht. Hankija võis neid andmeid usaldada. Kaebaja ei ole

viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneks, et antud objektile võiks tugineda sinult

juhul, kui isik oleks taotlenud ehitisregistrist ehitusluba või kantud projektile

„AA_Uldosa“ koostajana. RHAD ei sätesta vastavustingimust, et projektijuhi

kogemus sarnase projekteerimistöö teostamisel peab olema omandatud üksnes ja

ainult sellise kutsega projektijuhina töötamisest, mille kompetents hõlmaks eraldi

projekteerimise juhtimise lisakompetentsi, mistõttu hankija ei pidanud seda ka

pakkumuse vastavuse kontrollimisel kontrollima. Kuna isikul on

kutsekvalifikatsioonist tulenev pädevus ka projekteerimisprotsessi juhtimiseks, ei ole

alust kahtluseks, et tema kogemus oleks omandatud õigusvastaselt.

4. Innopolis Insenerid OÜ esitas 03.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnevalt

VaKo-s vaidlustatud otsuste ja VaKo 23.09.2025 otsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused

olid kokkuvõttes järgmised.

Kolmanda isiku projektijuht täidab vaid esimese kolmest vastavustingimuse nõudest,

st tal on vastav kutse. Pika perioodi kohta alates 10.12.2012 on nimetatud mitut

erinevat ametikohta (projektijuht, insener-konstruktor). Hoolas hankija oleks pidanud

riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-st 2 tulenevalt uurima, mis ajal isik millist

positsiooni täitis, samuti kas on olnud pikemaid töölt eemalviibimisi. Hankija ei

saanud ainult ajavahemiku pikkusest tuletada, et küllap on isik olnud vähemalt 5 aastat

projektijuht, kontroll oli formaalne. Asjakohatud on hankija viited majandustegevuse

registrile (MTR) ja tõigale, et isik on äriregistris registreeritud FIE-na.

Isikul ei saa olla nõutavat töökogemust ega referentsprojekti, kuna vastava

kutsekompetentsi puudumisel (kutsetunnistusel puudub kompetents „projekteerimise

3(10)

3-25-3227

juhtimine“) ei saanud ta selliseid töid õiguspäraselt teostada. Õige ei ole PERH-i

lihtsustatud lähenemine, et 8. taseme kutse katab kõik 7. taseme kutse kompetentsid.

Kogemus inseneride koolitamisel ei tähenda kogemust projekteerimise juhtimisel.

Varasem töökogemus peab olema saadud õiguspäraselt.

VaKo on lubamatult aktsepteerinud pelgalt formaalset vastavuse kontrolli ja võtnud

arvesse vaidlustusmenetluses esitatud kinnitusi.

5. PERH vaidles kaebusele vastu kokkuvõttes järgmistel põhjendustel.

Kaebaja ei ole RHAD-s kehtestatud vastavustingimust ega nõutavate tõendite loetelu

vaidlustanud, kui ta leidis, et need ei võimalda vastavust piisavalt kontrollida. Hankija

pidas töökogemuse ja referentsobjekti kontrolliks RHAD-s piisavaks pakkujate

esitatavaid CV-sid. RHS-st ei tulene keeldu selliseid nõudeid kehtestada ega kohustust

nõuda mingeid kindlaid tõendeid. Kui CV oli esitatud ja hankijal ei tekkinud kahtlust

andmete tõele vastavuses, ei pidanud ta hakkama teostama täiendavat kontrolli. Sh ei

pidanud küsima selgitusi isiku tööülesannete proportsiooni kohta, sest miski ei keela

isikul täita ühel töökohal mitmeid ülesandeid. Ülemäärane kontroll ei ole lubatud.

Sama hästi võiks hakata uurima, kas isik on üldse tööd teinud või tegeles tööajast ka

muude asjadega. VaKo on asjakohaselt selgitanud, et õigusaktidest ei tulene keeldu

juhtida projekteerimistöid ilma vastava lisakompetentsita. Kehtestatud tingimustest

tuleb lähtuda, nagu need on, ja vaidluse korral tuleb tingimust tõlgendada pakkujatele

vähem koormaval viisil. Hankija ei ole hankinud projekteerimise juhtimise teenust,

vaid projekteerimisteenust, ja ta ei ole soovinud kehtestada ebaproportsionaalselt

koormavaid tingimusi.

6. Kolmas isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata kokkuvõttes

järgmistel põhjendustel.

VaKo on kaebaja väidetele ammendavalt vastanud. VaKo selgitas õigesti, et esiteks ei

tulenenud RHAD-st nõuet, et projekteerimise projektijuhil peaks olema

projekteerimise juhtimise lisakompetents, ning teiseks, et kolmanda isiku projektijuhil

oli olemas ka vajalik pädevus projekteerimise juhtimiseks. VaKo on osutanud

diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsestandardile, mille kutsekirjelduses sisaldub

piirang ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti ja sadamarajatise ehitusprojekti

koostamisele ning geotehnilisele projekteerimisele (vt osa II). Projekteerimise

juhtimise osas (vt osa VI) on kutsekirjelduses märgitud, et rakenduvad piirangud on

analoogsed ehitusloakohustusliku ehitise ja sadamarajatise ehitusprojekti koostamisele

ning geotehnilisele projekteerimisele kohalduvatega. Kaebaja ei ole välja toonud, et

kolmanda isiku projektijuhile rakenduks mõni kutsestandardi kutsekirjelduses

loetletud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise piirangutest. Lisaks

on projektijuhil ka volitatud ehitusinsener, tase 8 kutse, mis annab selle omanikule

seadusest tulenevatel alustel õiguse tegutseda pädeva isikuna iseseisvalt ja omal

vastutusel projekteerimise juhtimise alal ilma tehniliste piiranguteta. VaKo ei ole

hinnanud kolmanda isiku pakkumust RHAD-ga vastavaks kolmanda isiku poolt

esitatud täiendava nimekirja alusel.

7. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kohtu põhjendused olid kokkuvõttes

järgmised.

Kohus jagab VaKo seisukohti. Projektijuhi vastavustingimuse kontroll tuli hankijal

teha RHAD-s nõutud andmete (eelkõige CV) alusel ning hankija ei pidanud küsima

muid andmeid, mida RHAD-s ei nõutud. Täiendavat kontrolli oleks olnud põhjust teha

4(10)

3-25-3227

siis, kui esitatud andmed oleksid puudustega või oleks alus kahelda nende tõele

vastavuses.

Ükski õigusakt ei keela isikul ühel töökohal täita mitmeid tööülesandeid ning CV-s

esitatud amet hõlmab ka projektijuhi ametit. Hankija ei ole kehtestanud RHAD-s

nõuet, et projektijuhi töökogemus peab olema omandatud sellise kutsega töötades,

mille kompetents hõlmaks eraldi projekteerimise juhtimise lisakompetentsi.

Lisakompetentsi (projekteerimise juhtimine) nõuet ei saa tuletada töökogemuse

nõudest (vähemalt 5-aastane töökogemus projekteerimise projektijuhina). Hankija ei

tohi pakkumuste hindamisel anda RHAD üksikule nõudele sellist sisu, mis läheks

vastuollu mõne teise RHAD nõudega. Kaebaja toodud tõlgendus muudaks RHAD

vastavustingimuse esimese lause sõnastust viisil, et ühe alternatiivina esitatud

lisakompetents „projekteerimise juhtimine“ ei oleks enam alternatiivne, vaid

obligatoorne nõue. Selliselt oleks RHAD-le antud tõlgendus, mis oleks pakkujatele

üllatuslik ning viiks vastuoluni RHS üldpõhimõtetega. Kaebajal pole õigust nõuda

tema enda arusaamist toetava RHAD kehtestamist ja ta ei ole RHAD-d ka

vaidlustanud.

VaKo on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kuigi isikul puudub eraldi

„projekteerimise juhtimise“ lisakompetents vastava kutsestandardi järgi, on tal

olemasoleva kutsekvalifikatsiooniga õigus EhS järgi tegutseda projekteerimistööde

teostamisel vastutava spetsialistina. See hõlmab ka õigust juhtida

projekteerimisprotsessi, mistõttu ei takistanud EhS ka sisuliselt omandada

olemasolevate kvalifikatsioonide (kutsete) raames töötades projekteerimise juhtimise

töökogemust.

VaKo ei arvestanud lubamatuid tõendeid. Vaidlustusmenetluses esitati SA Narva

Haigla kinnitus, et KIRDE PROJEKT OÜ on koostanud Narva Haigla 4. korruse

rekonstrueerimise põhiprojekti täies mahus ning hankes esitatud projektijuht oli

nimetatud töö projektijuht (dtl 50). Tegemist pole olukorraga, kus pakkumus oleks

muudetud nõuetele vastavaks vaidlustus- või kohtumenetluses, sest tegemist on

andmete küsimisega, mida RHAD ette ei näinud, vaid kogutud andmed kinnitasid

täiendavalt pakkumuse vastavust RHAD-le. Tegemist polnud ka pakkumuse sisulise

muutmisega, sest kolmanda isiku pakkumuse vastavus RHAD-le oli tuvastatud juba

varem esitatud dokumentide alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 27.11.2025 apellatsioonkaebuse, paludes

halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Sisuliselt tugineb kaebaja

eelnevalt kirjeldatud õiguslikele põhjendustele. Kaebaja etteheited halduskohtu otsusele on

kokkuvõttes järgmised.

Sisuliselt ei ole halduskohus tegelenud kaebaja väidete, vaid mingite muude argumentidega,

kohus ei ole kaebuse sisu mõistnud. Kaebaja pole väitnud, nagu ei tohiks inimene täita

tööandja juures mitut positsiooni korraga. Kaebaja väide on, et üksnes ajavahemikust ei saa

järeldada, et terve ajavahemiku vältel on täidetud kindlasti mõlemat töörolli. Samuti ei saa

ainult märksõnast „projektijuht“ teha järeldust, et isik pidi kindlasti ka projekte juhtima, nagu

tegid VaKo ja halduskohus.

Halduskohus on põhjendamatult hakanud analüüsima, kuidas kaebaja tõlgendus muudaks

kutsenõuet, mille üle vaidlus puudub. Kehtiva kutse nõuet ei saa segi ajada varasema

kogemuse või referentsprojekti nõudega. Esimesele tingimusele vastav kutsetunnistus ei näita,

5(10)

3-25-3227

et isikul on ka nõutav töökogemus või et tema varasem väidetav tegevus projekteerimise

projektijuhina on vastanud EhS nõuetele.

Halduskohus on jätnud käsitlemata kaebaja väited, et VaKo on lubamatult arvestanud

kolmanda isiku vaidlustusmenetluses esitatud kinnitusi ja täiendavat loetelu täidetud

lepingutest, käsitledes selle asemel põhjendamatult hoopis VaKo poolt arvestatud SA Narva

Haigla kinnituskirja, mida kaebaja ei vaidlustanud.

Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline. PERH on vastavust kontrollinud üksnes

lähtudes kolmanda isiku kinnitustest (CV-st), mis on vastuolus RHS eelnõu seletuskirjas

väljendatud seadusandja tahtega. Nii saaks riigihankest džungliseadusega „muinasjuttude

võistlus“. Asjakohatu on kohtu väide, et kaebaja pidanuks RHAD vaidlustama, kuna kaebajat

ei häiri mitte nõue, vaid see, kuidas on tingimuse täidetust kontrollitud, st mitte tingimuse

sisu, vaid selle kohaldamise õiguspärasus. Pakkuja usaldamine pole kohane olukorras, kus

lisaks kinnitusele saab küsida ja kontrollida ka sisulist tõendit. CV ei ole objektiivne tõend.

Selle nõudmine RHAD-s ei võta hankijalt kohustust pakkumuse vastavust täiendavate

tõendite abil sisuliselt kontrollida.

VaKo-t ega halduskohut ei ole häirinud, et PERH on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistanud ilmselgelt kohatute argumentide pinnalt, nt et isik on äriregistris registreerinud

FIE-na või tema nimi käib läbi MTR-ist.

Kolmanda isiku projektijuhil ei saa olla nõutavat töökogemust ega referentsprojekti põhjusel,

et vajaliku kutsekompetentsi puudumise tõttu ei ole ta saanud asjaomaseid töid teostada,

vähemalt mitte õiguspäraselt. Isikul on järgmised kehtivad kutsed:

(i)

„ehitusinsener, tase 6“, kompetents: ehitustegevuse juhtimine;

(ii)

„diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, kompetentsid: ehitise audit, ehitusprojekti

ekspertiis ja hoone ehitusprojekti koostamine;

(iii)

„volitatud ehitusinsener, tase 8“; kompetents: inseneride koolitamine ja

arendustöö.

Projekteerimise juhtimine ei kuulu küll EhS §-s 24 toodud „teatud tegevusalade“ hulka, mille

osas EhS § 23 lg 5 ja § 24 otsesõnu nõuavad kindlat kutsetunnistust (seaduse erinormist

võrsuv kutsetunnistuse nõue). EhS-st tulenevad aga järgmised nõuded:

(i)

EhS § 22 lg 1 esimene lause sätestab, et ettevõtja peab olema pädev tehtavate

tööde asjatundlikuks tegemiseks.

(ii)

EhS § 22 lg 2 täpsustab, et ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja tema heaks

tegutsevate isikute kvalifikatsioonile (nn pädev isik).

(iii)

EhS § 23 lg 2 esimene lause omakorda sätestab, et isik on pädev, kui tal on töö

eripärale vastav kvalifikatsioon.

Nendest normidest tuleneb, et isegi kui mingi tegevus ei ole §-ga 24 hõlmatud, ei tähenda see,

et seda võiks teha kes iganes, vaid teostaja peab olema pädev. Kutse- või pädevustunnistus

võimaldab eeldada isiku vastavust kutse- või pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks

(EhS § 23 lg 4).

Antud isiku kutsetunnistused on väljastanud Eesti Ehitusinseneride Liit, mille tegevdirektori

seletuse esitas kaebaja juba VaKo-le. Seletuse kohaselt ei anna ükski isiku kutsetest õigust

tegutseda projekteerimise projektijuhina, kuna puudub kompetents „projekteerimise

juhtimine“. VaKo on tõendi kõrvale jätnud ja halduskohus asus ise kutsereegleid sisustama,

6(10)

3-25-3227

jõudes eksliku tulemini. Määrav on konkreetne kompetents, mitte laiem kutse. Näiteks on

„diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“ kutsel kokku 23 alamkompetentsi. Antud isikul

olemasolevad kompetentsid nendest ei hõlma projekteerimistööde juhtimise kompetentse. Ka

8. taseme kutse ei hõlma kõiki 7. taseme kutse kompetentse.

9. Vastustaja ja kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja selles viidatud VaKo otsuse põhjendustega, täpsustades ja täiendades neid

vastuseks apellatsioonkaebusele.

11. Kokkuvõttes on kaebaja vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

põhjusel, et vastustaja ei ole piisavalt kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse vastavust

vastavustingimusele nr 3. Täpsemalt ei ole vastustaja kaebaja arvates kontrollinud, et

kolmanda isiku pakkumuses nimetatud projektijuht on tegelikult töötanud viie aasta vältel

projekteerimise projektijuhina (teine alatingimus), ja isikul ei saagi olla õiguspäraselt

omandatud ei töökogemust ega teostatud referentsprojekti, kuna talle omistatud kutse ei

hõlma projekteerimise juhtimise kompetentsi (nii teine kui kolmas alatingimus). Hindamaks

kaebaja etteheidete põhjendatust, tuleb esmaselt tuvastada, mis oli vaidlusaluste RHAD

vastavustingimuste sisu ja kontrolliese.

12. Hankija kohustuste ulatus pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei ole abstraktsel tasandil

üheselt määratletav. Õige on kaebaja väide, et pakkumuse vastavuse kontroll RHS § 114 lg-te

1 ja 2 alusel peab olema sisuline, st põhinema hankija sisulisel veendumusel, et pakkumus

vastab nõuetele. Seadus ei keela aga hankijal kujundada oma siseveendumust pakkuja

kinnituste põhjal. Riigikohtu seisukoht selles küsimuses on olnud ühene: hankijal on õigus

pakkuja väiteid ja kinnitusi usaldada ning kohtul ei ole pädevust sekkuda hankija

kaalutlusruumi, kui hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda kinnitustega (RKHKo

19.12.2019 nr 3-19-1464, p 16; 02.09.2025 nr 3-24-2485, p 29). Kaebaja väide, et olukorras,

kus kinnitused on kontrollitavad, tuleb see eeldus ümber pöörata, ei ole põhjendatud. Ainult

asjaolu, et mingi teave võib olla kontrollitav ka algallikast, ei muuda pakkuja kinnitust

vastavuskontrolli alusena kõlbmatuks. RHS § 114 lg-s 2 käsitletakse selgituste küsimist ja

arvestamist selgelt võimaluse, mitte kohustusena. Kas pakkuja kinnitustest lähtumist saab

pidada õiguspäraseks, ei sõltu mitte vastavustingimuse sisust ega objektiivse teabe

olemasolust, vaid sellest, kas hankijal pidi tekkima pakkuja kinnituse õigsuses põhjendatud

kahtlus. See omakorda sõltub vastavustingimuse sisust ja kontrolliesemest. Hankijal on

põhjust küsida täiendavat teavet sellises olukorras ja sellise asjaolu kohta, mille puhul tal on

kahtlus, et pakkuja väide on vale, või kus kinnitus on liiga üldine ja täiendav või täpsem teave

võiks vaatamata kinnituse põhimõttelisele tõelevastavusele viia pakkumuse

tagasilükkamiseni.

13. Kaebaja esimene sisuline väide on, et vastavustingimuse nr 3 teise alatingimuse puhul ei

ole kolmanda isiku pakkumuse vastavust piisavalt kontrollitud, kuna hankija ei veendunud

sisuliselt, et pakkumuses nimetatud spetsialist tegelikult töötas vähemalt viie aasta vältel

projekteerimise projektijuhina. Halduskohus leidis, et vastustajal oli alus tuvastada see

kinnituse alusel, et isik on alates 10.12.2012 kuni pakkumuse esitamiseni olnud pakkuja

juures projektijuht, insener-konstruktor, kuna töökogemuse nõue oli täidetud piisava

ajavaruga ja ametinimetuse kohaselt pidi isik ka projekte juhtima. Kuigi halduskohtu otsusele

saab ette heita, et täpselt ei selgu, millise tähtsuse omistas halduskohus eeldusele, et isik pidi

ka projekte juhtima, nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et isiku töökogemus

7(10)

3-25-3227

oli vastavustingimuse täitmiseks piisavalt pikk. Pakkumuse sõnastusest tuleneb, et alates

10.12.2012 on isik täitnud projektijuhi ja insener-konstruktori ülesandeid. Sõnastust saab

kohtu hinnangul mõista nii, et nimetatud ülesandeid või rolle on isik täitnud alates viidatud

kuupäevast ja sellest ei pidanud vastustajal tekkima kaebaja osundatud kahtlust, et võib-olla

on isik sellel perioodil olnud pikalt ühes ja lühidalt (alla viie aasta) teises rollis. Mõistlikult

tõlgendades viitab sõnastus rollide kumuleeruvusele. Sedastades, et isik võib täita samaaegselt

mitut rolli, ei ole VaKo ja halduskohus asunud lahendama vaidluse esemesse mitte kuuluvat

küsimust, nagu väidab kaebaja, vaid andnud hinnangu, kuidas sai hankija loogiliselt

pakkumust mõista. Samuti ei pidanud vastustajal tekkima põhjendatud kahtlust, et

projekteerimise pädevusega ja projekteerimise projektijuhi kohale pakutud isiku projektijuhi

kogemus CV-s võis tähendada hoopis mingi muu valdkonna kui RHAD-s nõutud

projekteerimise projektijuhtimist. Pakkuja kinnituse õigsuse ja asjakohasuse eeldamist ei saa

selles olukorras pidada kuidagi ebamõistlikuks ning ka kaebaja ei ole toonud kohtu ette

asjaolusid, mis tekitaksid kolmanda isiku kinnituses sisulisi kahtlusi.

14. Lisaks sellele, et vastustajal ei pidanud tekkima põhjendatud kahtlust kinnituse õigsuses,

ei oleks täpsustav teave tulenevalt vastavustingimuse sisust eelduslikult saanud tuua kaasa ka

pakkumuse tagasilükkamist. Nõue, et isikul peab olema 5-aastane töökogemus

projekteerimise projektijuhina, on silmapaistvalt abstraktne ja sellele mittevastavuse tõttu

pakkumuse tagasilükkamise lävend on kõrge. Nõudest ei tulene, et isikul pidanuks olema

püsivalt kehtiv täisajaga tööleping viie aasta vältel, et ta oleks pidanud viie aasta jooksul

katkematult projekte juhtima, et tema ametinimetus oleks pidanud tingimata olema

„projekteerimise projektijuht“ või et ta oleks üldse pidanud olema kellegagi töösuhtes.

Kuivõrd vastavustingimust ei saa täiendada lisanõuetega, mida RHAD ei sisalda, tuleks

tingimus eelduslikult täidetuks lugeda ka nt juhul, kui isik oleks juhtinud projekte, töötades

hoopis teise ametinimetusega ametikohal, töötanud projektijuhi ametikohal, kuid teinud

osaliselt ka muid töid, või juhtinud projekte viie aasta vältel mitte töö-, vaid käsundus- või

töövõtulepingute alusel. Kohtule ei nähtu, et kolmanda isiku pakkumuses esitatud kinnitusest,

isegi kui kaebaja esile tõstetud töösuhte detailid ei olnud üheselt tuvastatavad, oleks saanud

vastustajal tekkida kahtlus, et täpsustav teave töökogemuse kohta võinuks viia kolmanda isiku

pakkumuse tagasilükkamiseni.

15. Kaebaja teine sisuline väide on, et nii vastavustingimuse nr 3 teises alatingimuses nõutud

töökogemuse arvestamise perioodil kui kolmandas alatingimuses nimetatud referentsprojekti

juhtimise ajal pidanuks isikul olema vähemalt 7. taseme projekteerija kutse koos

projekteerimise juhtimise kompetentsiga. Kaebaja õiguslik seisukoht on, et selline kohustus

tuleneb EhS § 22 lg-test 1 ja 2 ning § 23 lg-st 2, mille kohaselt peab ettevõtjal olema tema

heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonist tulenev pädevus tööde tegemiseks ning isiku

pädevus tuleneb tema kvalifikatsioonist. Kaebaja leiab, et nendest normidest tulenevalt peab

ka sellistel ehitusvaldkonna tegevusaladel, mis ei kuulu EhS § 24 lg-s 2 loetletud

kvalifikatsiooni tõendamise kohustusega tegevusalade hulka, olema isikul töö tegemiseks

kutse ja vastava kompetentsiga tõendatud kvalifikatsioon vastavalt kehtivale kutsestandardile.

16. Selliseks tõlgenduseks puudub õiguslik alus, kuna seadusandja ei ole andnud kutse andja

poolt omistatavale kutsele eneseteostus- ega ettevõtlusvabaduse üldpiirangu õiguslikku

tähendust. Kutsestandardil põhineva kutse olemasolu mingiks tegevuseks on õiguslikult

nõutav juhul, kui õigusaktiga on taoline kohustus kehtestatud. Muudel juhtudel on kutse

õiguslik funktsioon anda isikule võimalus oma kutsealast pädevust teisele isikule, näiteks

projekteerimistöö tellijale, süsteemselt ja kontrollitavalt tõendada, kuid see ei aseta tellijale

kohustust nõuda kutse olemasolu – see on tellija õigus. Kutse või selle raames mingi

konkreetse kompetentsi puudumine ei saa tõendada, et isikul vastav pädevus sisuliselt

puuduks ning tellijal on vabadus otsustada, millist pädevust ta teenuse pakkujalt nõuab ning

8(10)

3-25-3227

kas ja milliste tõendite esitamist ta pädevuse tõendamiseks soovib. RHS ei sätesta erisusi

sellest põhimõttest, mistõttu on selline vabadus ka hankijal, kui ta sõlmib lepingu riigihanke

teel. Kutse kui pädevuse tõendamise instrument ei ole seetõttu sisutu. Samuti ei muuda

pädevuse tõendamise kohustuse puudumine olematuks EhS § 22 lg-st 1 tulenevat keeldu mitte

pakkuda teenuseid, milleks isikul tegelikult sisuline pädevus puudub.

17. Kaebajal on põhimõtteliselt õigus, et ükski ehitusinseneri kutsestandardi tase ei hõlma

automaatselt kõiki kompetentse ehk EhS mõttes pädevusi ja kutse tõendab isiku pädevust

omistatud kompetentside ulatuses vastavalt kutsestandardis toodud kirjeldusele. Põhjendatud

ei ole aga kaebaja tõlgendus, et ehitusvaldkonnas peab pädevus olema alati (kutsega või muu

pädevustunnistusega) tõendatud. Selline tõlgendus on otseses vastuolus EhS § 24 lg-s 1

sätestatuga, mille kohaselt eeldab ehitusalal majandustegevuse korras tegutsemine ja teenuste

pakkumine kvalifikatsiooni tõendamist konkreetselt selles paragrahvis nimetatud juhtudel.

EhS § 24 lg 2 p 2 kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud

majandustegevuse korras ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise teenuse

osutamiseks, kuid säte ei sisalda nõuet, et isiku pädevus peaks olema tõendatud

projekteerimise juhtimise või projekteerimise projektijuhtimise tegevusaladel. Kohtu

hinnangul ei tulene seadusest, et EhS § 24 lg 2 p-s 2 nimetatud ehitusprojekti koostamise

tegevusala hõlmaks universaalselt kõiki ehitusprojekteerimisega seotud tegevusi, mille

pädevust tuleks tõendada vastavalt kutsestandardile. Ehitusinseneri kutsestandardid eristavad

selgelt nt ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve, ehitise auditi ning ka

projekteerimise juhtimise kompetentse. Olukorras, kus EhS § 24 lg 2 loetelus on lisaks p-s 2

nimetatud ehitusprojekti koostamisele konkreetselt välja toodud ka mitmed muud

tegevusalad, mis üksüheselt vastavad teatud projekteerija kutse kompetentsidele (p 3

omanikujärelevalve tegemine, p 7 ehitusprojekti ekspertiis, p 8 ehitise audit), oleks

põhjendamatu asuda seisukohale, et p-s 2 nimetatud ehitusloakohustusliku ehitise

ehitusprojekti koostamise tegevusala hõlmab üksiku erandina lisaks kutsestandardites

nimetatud ehitusprojekti koostamise kompetentsidele ka kõiki muid projekteerija kompetentse

ja seab piiranguid nendel tegevusaladel tegusemiseks. Erinevalt ehitusloakohustusliku

ehitusprojekti koostamisest ei pea projekteerimise juhtimise pädevus olema EhS § 24 alusel

tõendatud, vaid sellekohase pädevuse tõendamise nõudmine on tellija vabadus. Eneseteostus-

ja ettevõtlusvabaduse piirangut ei saa tuletada seaduse laiendavast tõlgendusest, faktist, et

kutse andja mingit valikulist kompetentsi koos kutsega omistab, ega lihtsalt sellest, et see

võiks tunduda mõistlik.

18. Kuivõrd seadusest ei tulene, et projekteerimise juhtimine või projektijuhtimine

ehitusprojekti koostamise alal eeldaks pädevuse tõendamist kutsega, ei saa tekkida küsimust,

kas vastustaja oleks pidanud veenduma n-ö isiku kogemuse omandamise õiguspärasuses ja

millisel viisil. Lisaks seadusest tuleneva kohustuse puudumisele ei tulene ka RHAD-st, et

vastustaja oleks soovinud nõuda pakutavalt spetsialistilt kutse olemasolu nõutava kogemuse

omandamise ajal. Kaebaja väidab iseenesest õigesti, et vastavustingimuse nr 3 kolme

alatingimust tuleb õiguslikult käsitada eraldi tingimustena ja menetluslikult eraldi käsitleda.

Õige ei ole aga kaebaja väide, nagu oleks VaKo või halduskohus need nõuded omavahel segi

ajanud. VaKo ja halduskohtu põhjendusi saab mõista nii, et ühe tõlgendusargumendina on

viidatud mh sellele, et vastavustingimuse nr 3 esimese alatingimuse sisu ei toeta kaebaja

esitatud teise ja kolmanda alatingimuse kitsendavat tõlgendust. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole selline tõlgendusargument lubamatu ega asjakohatu, vaid selgitab loogiliselt, kuidas pidi

mõistlik pakkuja hanketingimusi mõistma. Olukorras, kus projekteerimise projektijuhtimise

pädevus ei pea seadusest tulenevalt olema kutse ja vastava kompetentsiga tõendatud ning

hankija ei nõua esimeses alatingimuses, et spetsialisti kehtiv kutse hõlmaks tingimata

projekteerimise juhtimise kompetentsi, ei saa loogiliselt eeldada, et teised, spetsialisti

varasemat kogemust puudutavad alatingimused, mis kutse ja pädevuse küsimuses vaikivad,

9(10)

3-25-3227

tegelikult sellist lisanõuet sisaldaksid. Ka sisuliselt puudub mõistlik põhjus eeldada, et samalt

spetsialistilt nõutakse varasema kogemuse omandamisel kõrgemat või spetsiifilisemat

pädevust kui hankelepingu täitmisel. Taoline tõlgendus, kui see ei tulene selgesõnaliselt

vastavustingimuse sõnastusest, oleks ilmselt ebaloogiline ja mõistlikule pakkujale

ettenähtamatu.

19. Kuna kogemuse omandamise ajal projekteerimise juhtimise kutsekompetentsi olemasolu

nõuet ei tulenenud seadusest ega RHAD-st, langeb ära küsimus, kas vastustaja oleks pidanud

sellise nõude täitmist vastavustingimuse nr 3 teise ja kolmanda alatingimuse puhul

kontrollima. Vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumuse vastavust vastavustingimuse nr

3 teisele alatingimusele pakkuja kinnituse alusel ja kolmandale alatingimusele lisaks

referentsobjekti tellijalt küsitud kinnituse alusel õiguspäraselt. Apellatsioonkaebuse

rahuldamiseks puudub alus ja see tuleb jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Kolmas isik, kes osales

menetluses vastustaja poolel, palub mõista kaebajalt välja oma õigusabikulu 630 eurot (ilma

käibemaksuta), mis vastab lepingulise esindaja 3,5 töötunnile. Kulu kandmise kohustus on

tõendatud Osaühingu Advokaadibüroo Namm 23.12.2025 arvega. Kulu on kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)