1-22-7609/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2026

Kohtuasja number

1-22-7609

Kohtukoosseis

Eesistuja Marina Ninaste, liikmed Erkki Hirsnik ja

Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Ellen Merelaiu (Merelaid) süüdistuses KarS § 201

lg 2 p-de 1 ja 2, § 3311 lg 1 ning § 320 lg 1 järgi

(üldmenetluses)

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 4. aprilli 2025. a otsus

Apellandid

Süüdistatava Ellen Merelaiu kaitsja vandeadvokaat Kalju

Kutsar

Prokuratuur,

esindaja

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

-

Ellen Merelaid (ik 48004210244, Eesti Vabariigi

kodanik, elukoht XXX; töökoht Mercanter Veod OÜ;

kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu

15. märtsi 2021. a otsusega KarS § 210 lg 2 järgi

tingimisi üheaastase vangistusega)

Kannatanu

-

AS LHV Pank, volitatud esindaja Indrek Eiche

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsus osaliselt ja jätta kohtuotsuse

resolutsioonist välja otsustus selle kohta, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada

materjalid R.M. u suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 tunnustel.

2. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.

4. Määrata osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga Ellen Merelaiule

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 327 eurot 36

senti, sh käibemaks 63 eurot 36 senti.

5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon

tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistusakt

1. Ellen Merelaiule (Merelaid) esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p-de 1 ja 2, §

3311 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi.

Süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

2. KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdistatakse E. Merelaidu selles, et ta omastas suures ulatuses

AS LHV Pank vara. E. Merelaid oli 21. detsembrist 2015 kuni 2. maini 2019 Mercanter Invest

OÜ juhatuse liige. Tal oli Mercanter Invest OÜ nimel tehingute tegemise õigus ja äriseadustiku

(ÄS) § 180 lg-st 1 tulenev osaühingu esindus- ja juhtimisfunktsioon. Ta oli vastavalt ÄS § 187

lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 35 kohustatud täitma oma seadusest ning

põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja korraliku

ettevõtja hoolsusega.

3. 24. aprillil 2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne selle äriühingu juhatuse liige R.M.

d ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr 120155, mille alusel AS LHV Pank

omandas traktori CASE IH MAXXUM 140 MC frontaallaaduriga Quicke Q66 (edaspidi traktor)

maksumusega 73 200 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ esindaja R.M. u kasutusse.

4. 19. juunil 2015 sõlmisid Mercanter Invest OÜ ja tolleaegne selle äriühingu juhatuse liige R.M. d

ning AS LHV Pank omavahel kapitalirendilepingu nr 1211837, mille alusel AS LHV Pank

omandas kivikoguri KIVI-PEKKA 4 (tehasetähis 416/14) (edaspidi kivikogur) maksumusega 40

800 eurot ja andis selle Mercanter Invest OÜ volitatud esindaja R.M. u kasutusse.

5. Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige E. Merelaid, kes oli ainsaks

juhatuse liikmeks 21. detsembrist 2015 kuni 2. maini 2019, ei täitnud kapitalirendilepingutega

võetud kohustust tasuda lepingumakseid, mistõttu AS LHV Pank teavitas 13. märtsil 2019

kapitalirendilepingute nr 120155 ja nr 1211837 ülesütlemisest alates 12. märtsist 2019 ning

palus tasuda võlgu olevad lepingumaksed ja tagastada AS-le LHV Pank kuuluv vara. E.

Merelaid võlgnevusi ei tasunud ja jättis sõidukid omanikule tagastamata, asudes sõidukite

asukohta liisinguandja eest varjama ning demonstreerides sellega nende omastamise tahet.

Alates liisingulepingute ülesütlemisest oli Mercanter Invest OÜ ja tolleaegse juhatuse liikme E.

Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik.

6. Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige E. Merelaid, kellele AS LHV

Pank oli andnud korralduse tasuda võlgnevus ning viia traktor ja kivikogur aadressile Ülejõe tee

2, Keila linn, võlgnevust ei tasunud ja põhjendusi nimetamata AS-le LHV Pank kuuluvat vara

üle ei andnud. Seetõttu pöördus viimane inkassofirma Aktronte Grupp OÜ poole. Aktronte

Grupp OÜ püüdis tuvastada vara asukohta, kuid Mercanter Invest OÜ ei tagastanud sõidukeid

ega avaldanud AS-le LHV Pank kuuluva vara asukohta ja jätkas selle varjamist.

7. 2. mail 2019 ühinesid OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ning ühing jätkas tegevust

ärinimega OÜ Mereel Invest, mille ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli E. Merelaid.

Seejuures võttis OÜ Mereel Invest notariaalakti nr 1626 punktiga 3.3 üle ühendatava ühingu

(Mercanter Invest OÜ) vara, sealhulgas asjad, õigused ja kohustused. Traktorit ja kivikogurit

2(14)

OÜ-le Mereel Invest bilansi järgi üle ei ole läinud, kuigi oleks pidanud minema ja sõidukid oleks

pidanud ettevõtte varadena olema bilansis kajastatud. Seega on sõidukid kas tahtlikult jäetud

bilansis kajastamata või vara üleandmist reaalselt ei toimunudki, sest vara oli pööratud kas

Mercanter Invest OÜ enda või kolmandate isikute kasuks.

8. AS LHV Pank esitas 16. juulil 2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Mereel Invest vastu

vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks (hagi hind 49 000 eurot). Harju Maakohus

rahuldas 17. jaanuari 2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10675 hagiavalduse ja mõistis OÜ

Mereel Invest ebaseaduslikust valdusest (selle äriühingu tolleaegne juhatuse liige oli E.

Merelaid) kannatanu AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktori ning kivikoguri.

Kohtuotsus jõustus 29. veebruaril 2020.

9. AS LHV Pank esitas 24. jaanuaril 2020 kohtutäitur Raigo Pärsile avalduse täitemenetluse

algatamiseks. Selle esemeks oli tsiviilasjas nr 2-19-10675 tehtud kohtulahendi alusel

AS-le LHV Pank üleandmisele kuuluva vara üleandmise korraldamine. Kuni süüdistusakti

esitamiseni, s.o 9. detsembrini 2022, polnud kohtuotsuse nr 2-19-10675 resolutsioonis p-s 2

nimetatud kohustust täidetud. Kohtutäitur R. Pärs on võtnud korduvalt ühendust E. Merelaiuga

ja selgitanud, et kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-10675 kuulub täitmisele ning vara tuleb välja

anda AS-le LHV Pank. E. Merelaid andis vara asukoha kohta ebamääraseid ja vastuolulisi

vastuseid, varjates seeläbi vara asukohta.

10. Seega oli E. Merelaid OÜ Mereel Invest juhatuse liige kuni 2. maini 2019 ja seega TsÜS § 34 lg

1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik esindaja ning teostas sel ajal

tegelikku võimu tema valduses olevate talle võõraste AS-le LHV Pank kuuluvate sõidukite üle.

Ta hoidus kõrvale traktori ja kivikoguri tagastamisest selle seaduslikule omanikule ja varjas

nende asukohta omaniku eest. Sellega omastas ta AS-le LHV Pank kuuluvat vara ilma omaniku

loata ehk ebaseaduslikult. Seega, E. Merelaid, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse,

pöörates tema valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult suures ulatuses enda

või kolmanda isiku kasuks, pani toime KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 3311 lg 1 järgi

11. E. Merelaidu süüdistatakse selles, et tema, olles kuriteo toimepanemise ajal OÜ Mereel Invest

juhatuse liige ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seaduslik

esindaja, jättis teadlikult ja tahtlikult täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi. Ta ei täitnud Harju

Maakohtu 17. jaanuari 2020. a otsust nr 2-19-10675, mille kohaselt mõisteti kostja OÜ Mereel

Invest ebaseaduslikust valdusest hageja AS LHV Pank otsesesse valdusesse välja traktor ja

kivikogur.

12. Kohtutäitur saatis täitemenetluse nr 158/2020/106 raames kõigepealt sunniraha hoiatuse ja

seejärel määras 19. juunil 2020 OÜ-le Mereel Invest sunniraha summas 500 eurot kohustuse

täitmata jätmise eest. Ta selgitas korduvalt E. Merelaiule kohtuotsuse täitmise ja AS LHV Pank

vara väljaandmise kohustust. E. Merelaid kohtulahendit ei täitnud, sunniraha ei tasunud ja

sunniraha määramise otsus on 18. augustil 2020 täitmisele pööratud.

13. Seega pani ta toime KarS 3311 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi

14. E. Merelaidu süüdistatakse selles, et tema andis 18. augustil 2022 Lääne-Virumaal Haljala vallas

ja 25. augustil 2022 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas

kriminaalasjas nr 22259000486 kannatanuna ülekuulamisel erinevaid ütlusi ja valetas teadlikult.

Ta oli eelnevalt hoiatatud, et tal on kohustus anda tõeseid ütlusi ja et valeütluste andmise eest

võidakse teda KarS § 320 järgi kriminaalkorras karistada.

3(14)

15. 18. augustil 2022 toimunud ülekuulamisel andis E. Merelaid ütlusi, et 18. augustil 2022 lõi tema

eksabikaasa R.M. d talle parema käega vastu nägu ja ta kukkus selili vastu kivipõrandat, tundes

löömise ja kukkumise tagajärjel valu ja uimasust. Samuti avaldas ta sündmuskohal politseile, et

löömise tagajärjel on tal huul paistes ja katki. 25. augustil 2022 toimunud ülekuulamise käigus

andis E. Merelaid ütlusi, et eksabikaasa R.M. d saatis ta 18. augustil 2022 uksest välja, pani ukse

lukku ja selle käigus talle haiget ei teinud ning teda ei löönud. E. Merelaid selgitas, et ta oli 18.

augustil 2022 vihane ja tahtis midagi tõestada või tähelepanu saada ning ei andnud endale aru, et

annab valeütlusi. 13. oktoobril 2022 lõpetati kriminaalmenetlus nr 22259000486 aluse

puudumise tõttu.

16. Seega pani E. Merelaid toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu 30. novembri 2023. a otsus

17. Viru Maakohtu 30. novembri 2023. a otsusega mõisteti E. Merelaid süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1

ja 2, § 3311 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi.

Ringkonnakohtu määrus

18. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a määrusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti

kriminaalasi Viru Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks samas koosseisus.

Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsus

19. Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsusega mõisteti E. Merelaid KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning

§ 3311 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. E. Merelaid tunnistati süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja

talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 eurot. Kannatanu

AS LHV Pank tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 310 lg 2 alusel läbi

vaatamata. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

20. Mercanter Invest OÜ ja Mereel Invest OÜ juhatuse liige oli pärast 21. detsembrit 2015 E.

Merelaid.

21. Maakohus tuvastas, et AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel sõlmiti kapitalirendileping

nr 120155, ostumüügileping nr 120155-OM ja käendusleping nr 120155-KÄ1. Need tõendavad

kapitalirendilepingu sõlmimise asjaolusid, samuti seda, et AS LHV Pank omandas traktori ja

andis selle Mercanter Invest OÜ kasutusse. Samade poolte vahel sõlmiti ka kapitalirendileping

nr 121837, ostumüügileping nr 121837-OM ja käendusleping nr 121837-KÄ1. Need tõendavad

Mercanter Invest OÜ poolt kivikoguri liisimist. Kapitalirendilepingud on sõlmitud siis, kui

juhatuse liige oli R.M. d. Kapitalirendilepingute juurde on 23. augustil 2017 sõlmitud lisad, mille

on allkirjastanud E. Merelaid, kuid lisas endas on Mercanter Invest OÜ esindajana märgitud

R.M. d. Dokumendid on vastuolulised, kuid viitavad R.M. u seotusele liisitud traktori ja

kivikoguriga.

22. AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ sõlmisid võla tasumise kokkuleppe 14253, milles on

esindajaks märgitud R.M. d, kuid mille on allkirjastanud E. Merelaid.

23. Valdus on tegelik võim asja üle (asjaõigusseaduse (AÕS) § 32). Valdus ei ole õigus, vaid

faktiline olukord. See, kellel on tegelik võim asja üle, on asja valdaja. Tegeliku võimu tekkimine

eeldab, et asi on valdajale ruumiliselt juurdepääsetav ja isik saab asja kasutada oma tahtmise

järgi. Valduse üle otsustamisel ei ole määravaks see, kas isikul on õiguslik alus asja vallata, vaid

see, millised faktilised meetmed tal on, et asja suhtes tegelikku võimu teostada (liikurvahendite

osas nt süütevõtmed).

24. Kohtutäitur R. Pärsi ütluste kohaselt on tema menetluses OÜ Mereel Invest täiteasi, milles on

sissenõudjaks AS LHV Pank. Kohtutäitur helistas E. Merelaiule 27. jaanuaril 2020 seoses

kivikoguri ja traktori väljaandmisega. E. Merelaiu sõnul ta varadest midagi ei teadnud, sellega

4(14)

tegeles tema mees ja naine andis täiturile R.M. u telefoninumbri. Täitur helistas R.M. ule, kelle

sõnul oli vara katki ja kuskil Lõuna-Eestis remondis. Maakohtu hinnangul teadis varadest seega

R.M. d, mitte E. Merelaid.

25. R.M. d andis ütluseid, et nad on Elleniga lahutatud. Ta müüs Mercanter Invest OÜ Ellenile,

pärast mida läks Ellen tema asemel juhatusse. Firma müügiga andis ta E. Merelaiule üle vara,

kuid traktor ja kivikogur jäid talle. Kui R.M. d enam juhatuses ei olnud, tegeles tema käendajana

liisinguasjadega, taotledes maksepikendust, et vara endale jätta. Ta tasus ka makseid, kuna tal oli

firma arvele juurdepääs. Maakohus järeldas, et vara ja liisingumaksetega tegeles R.M. d ja pank

aktsepteeris teda ettevõtte esindajana, kuigi ta juhatuses ei olnud. R.M. u sõnul olid traktor ja

kivikogur alati tema käes ehk R.M. i kinnistul, seda ka seisuga 29. mai 2023. Ta kasutas seda

hooajatöödeks. Maakohus järeldas, et reaalne võim vara üle oli R.M. ul.

26. AS LHV Pank volitas traktori ja kivikoguri tagasi saamisega tegelema Akronte Grupp OÜ-d

(S.V. it). Tunnistaja S.V. i ütluste kohaselt suhtles tema nii E. Merelaiu kui ka R.M. uga.

Tunnistaja väitis, et E. Merelaiu sõnul tegeles varadega R.M. . R.M. i sõnul oli kivikoguriga

midagi juhtunud ja see utiliseeriti.

27. E. Merelaid kohtus ütluseid ei andnud. KrMS § 294 lg 1 alusel avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused, mille kohaselt andis tema AS LHV Pank esindajale teada, et traktor ja

kivikogur asuvad Sagadis R.M. i kinnistul laudaplatsil. OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest

OÜ ühinemisel traktorit ega kivikogurit OÜ Mereel Invest valdusesse üle ei antud.

28. AS LHV Pank ja Mercanter Invest OÜ vahel toimunud e-kirjavahetuses on pangale 2019. a

jaanuaris ja veebruaris järjekindlalt vastanud R.M. d, kes ei olnud äriühingu juhatuse liige. Pank

on teda lepingupartneri esindajana aktsepteerinud. 21. veebruaril 2019 on pank sõlmitud

liisingulepingud ja võla tasumise kokkuleppe üles öelnud. Ülesütlemise teade toimetati kätte 23.

veebruaril 2019 R.M. ule. Ka eelnev kirjavahetus võla tasumise kokkuleppe osas oli

adresseeritud R.M. ule. 26. veebruaril 2018 on pank pöördunud nimeliselt R.M. u poole. Seoses

liisingulepingu ülesütlemise teatega on pangale vastanud R.M. d ja siis E. Merelaid (tl 121–123).

29. Numbrilt 5298572 peeti sõnumivahetust Akronte Grupp OÜ-ga. Pole teada, kes numbrilt

sõnumeid saatis. S.V. i ütluste kohaselt on ta sellel numbril suhelnud nii E. Merelaiu kui ka R.M.

uga.

30. Kohtutäituri ja OÜ Mereel Invest vaheline kirjavahetus (tl 138–139) ei tõenda E. Merelaiu

poolset vara peitmist. Kirjad on kirjutatud telefonivestluste jätkuks, mille sisu on teadmata.

31. E. Merelaiu tütre M.M. u kinnistul tehtud läbiotsimisega ei leitud traktorit ega kivikogurit.

Egesten OÜ ega Dotnuva Baltic AS vastustest ei nähtu, kes tõi traktori remonti või võttis

remonditud traktori vastu.

32. Kohtumäärusest nr 1-18-3624 (vara arestimise määrus) nähtub, et R.M. d oli

Mercanter Invest OÜ juhatuse liige kuni 18. detsembrini 2015 ja seejärel määrati

Mercanter Invest OÜ osaniku otsuse alusel äriühingu juhatuse liikmeks E. Merelaid, kes

väljastas R.M. ule volikirja osaühingu esindamiseks.

33. Pärast 29. mai 2023. a kohtuistungit koostas kohtutäitur teate, mille kohaselt kontrollis ta R.M. i

kinnistut, kus R.M. u ütluste kohaselt pidavat vara olema. Traktorit ega kivikogurit seal ei olnud.

Maakohtu hinnangul ei süüsta see E. Merelaidu, sest vastava teabe andis kohtuistungil R.M. d.

34. Liiklusregistri väljatrüki kohaselt on traktori omanik AS LHV Pank, vastutav kasutaja Mercanter

Invest OÜ ja kasutaja R.M. d.

35. R. Pärs ja S.V. andsid ütluseid, et traktori ja lisaseadmete kohta andis neile informatsiooni R.M.

d. Need ütlused haakuvad R.M. u ütlustega, mille kohaselt ei andnud ta traktorit, laadurit ega

5(14)

kivikogurit uuele juhatuse liikmele üle, vaid jättis need enda kasutusse. Sama on menetluses

läbivalt väitnud E. Merelaid. Seega oli traktori ja kivikoguri üle tegelik võim R.M. ul, sest see

oli tema mõjusfääris. Temal oli varale juurdepääs ja võimalus kasutada seadmeid vastavalt oma

tahtele. OÜ Mereel Invest 2019. a majandusaasta aruandes varasid ega kohustusi pole. See on

kooskõlas ütlustega, et traktorit ega kivikogurit üle ei antud.

36. E. Merelaiule on süüdistus esitatud mitte niivõrd selles, et ta traktori ja kivikoguri enda või

kolmanda isiku kasuks pööras, vaid et ta hoidus kõrvale traktori ja kivikoguri tagastamisest ja

varjas nende asukohta omaniku eest. Seega on tegemist tegevusetusega. Asjaolu, et E. Merelaid

ei teinud liisinguandja ega kohtutäituriga piisavalt koostööd, ei saa lugeda omastamistahte

manifesteerimiseks ja seega pole ainuüksi liisingueseme tagastamata jätmine käsitatav võõra

vara ebaseadusliku pööramisena enda või kolmanda isiku kasuks. Ükski tunnistaja ei ole

väitnud, et E. Merelaid oleks keeldunud liisingvara tagastamisest.

37. Sestap puudus E. Merelaiul ka võimalus Harju Maakohtu otsust täita, kuna ta ei teadnud, kus

asuvad traktor ja kivikogur. Tal puudus valdus ehk tegelik võim asjade üle. Ta ei saa üle anda

asju, mille üle tal puudub valdus. Seega puudub KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseis.

38. E. Merelaiule KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine on tõendatud

18. ja 25. augusti 2022. a ülekuulamise protokollidega, lähisuhtevägivalla infolehega,

vormikaamera ja häirekeskuse kõnesalvestistega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja

kahtlustatava ülekuulamise protokolliga. E. Merelaid andis ütluseid kahel korral ja need on

üksteist välistavad. Menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral E. Merelaid

valeütluseid andis. Seda oleks tulnud teha kohtueelses menetluses. Süüdistatav tegutses otsese

tahtlusega, sest ta oli teadlik, et ta andis ühel korral vale sisuga ütluseid. See on kooskõlas tema

enda kinnitusega, et ta tahtis midagi tõestada ja oli vihane, aga ka emotsionaalselt tasakaalutu.

39. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need prokuratuurile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 alusel.

Apellatsioonid

40. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava kaitsja ja prokurör.

Prokuröri apellatsioon

41. Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Merelaiu õigeks mõistvas osas ja palub ta KarS

§ 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 3311 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda karistada.

42. Prokuröri hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus

mõistis E. Merelaiu esmalt 30. novembril 2023 süüdi ja pärast Tartu Ringkonnakohtu määrust

samade tõendite alusel uue kohtuotsusega õigeks. Ringkonnakohus heitis maakohtu 17. juuni

2024. a määruses ette, et otsuses olid ulatuslikud põhistusvead. Ringkonnakohus kohustas

maakohut hindama olemasolevaid tõendeid kogumis ja näitama, milliseid järeldusi kohus neist

teeb ja kuidas need tõendavad, et E. Merelaid on toime pannud süüdistuse sisuks olevad

kuriteod. Prokuröri hinnangul puudus maakohtul õigus muuta kohtuotsuse resolutsiooni.

Prokuratuurile jääb arusaamatuks kohtuotsuse resolutsiooni muutmine, kui kriminaalasja

tõendibaas ja kohtukoosseis on mõlema kohtuotsuse tegemisel sama. Sedavõrd raske rikkumine

on kohtuotsuse tühistamise aluseks.

43. Prokurör ei nõustu maakohtu otsusega selleski, et E. Merelaidu ei saa pidada liisitud esemete

faktiliseks valdajaks ja ta ei ole manifesteerinud omastamistahet. Tõenditest nähtub, et osa

liisinguesemeid puudutavad dokumendid kannavad E. Merelaiu allkirju, ta on suhelnud nii

panga kui ka kohtutäituri ja Akronte Grupp OÜ esindajaga ning pakkunud alguses isegi välja

võimalikke lahendusi võla likvideerimiseks. Lisaks on ta andnud liisinguesemete kohta infot,

6(14)

kuigi see oli ebamäärane. Sellest järeldab prokurör, et E. Merelaid oli kursis esemete asukohaga

ja ta ei vaidlustanud seda, et masinad on tema valduses.

44. E. Merelaiu kaitseversioon, mida toetavad R.M. u ütlused, ei ole usaldusväärne. Prokuröri

hinnangul valetas R.M. d ütluste andmisel. Tema ütlused ei kattu muude asjas kogutud

tõenditega. Täitur läks pärast kohtuistungit kontrollima ja veendus, et traktorit ega kivikogurit

R.M. i kinnistul ei ole, kuigi R.M. d seda väitis. Viimati nähti kivikogurit vara arestimise

protokolli vormistamise käigus, mil see asus Nurme maaüksusel, Sagadi külas, Haljala vallas,

Lääne-Virumaal. Kivikoguri asukoha Nurme kinnistul näitas ette R.M. d 1. juunil 2018 ja see

anti E. Merelaiu vastutavale hoiule, sest see oli tema valduses. Kuigi maakohus on

õigeksmõistva otsuse rajanud olulises osas R.M. u ütlustele, tuleb prokuratuuri hinnangul need

jätta tõendikogumist välja. Seejuures on kohus ise leidnud, et tuleks kaaluda R.M. u vastutusele

võtmist valeütluste andmise eest.

45. Kohus on jätnud tähelepanuta M.M. u ütlused, mille kohaselt olid mingil ajahetkel tema ema E.

Merelaiu äriühingule OÜ Mereel Invest kuuluv traktor ja kivikogur Nurme kinnistul. Kivikogur

oli seal vähemalt selle arestimise päevast alates 1. juunist 2018.

46. Ebausaldusväärsed on ka E. Merelaiu ütlused.

47. Prokurör ei nõustu, et E. Merelaid ei manifesteerinud liisinguesemete omastamistahet. Kuigi

masinate kohta andis infot R.M. d, andis seda ka E. Merelaid. Alates liisingulepingu

ülesütlemisest 12. märtsil 2019 oli Mercanter Invest OÜ ja selle äriühingu tolleaegse juhatuse

liikme E. Merelaiu valdus sõidukite üle ebaseaduslik ja ta oleks pidanud need kohe tagastama. E.

Merelaid aga võlgnevusi ei tasunud ja jättis sõidukid omanikule AS LHV Pank tagastamata,

asudes sõidukite asukohta liisinguandja eest varjama ja manifesteerides sellega nende

omastamistahet.

48. Süüdistatav E. Merelaid ja R.M. d olid abielus kuni 2022. a ja elasid veel peale lahutust Nurme

kinnistul. Seega vähemalt seni, kuni esemed asusid Nurme kinnistul, pidi E. Merelaiul olema

võimalik omada nende üle faktilist kontrolli. Isegi juhul, kui R.M. d viis esemed Nurme

kinnistult minema, ei ole eluliselt usutav, et selline tegevus toimus ilma E. Merelaiu teadmise ja

heakskiiduta. Tal oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liikmena kohustus teha selgeks, kuhu need

viidi ja vajadusel lasta need tagasi tuua ja tagastada need omanikule.

49. Pärast OÜ Mereel Invest ja Mercanter Invest OÜ ühinemist 2. mail 2019 pidid ühendatava

ühingu vara ja kohustused üle minema ühendavale ühingule. Seega läks üle ka traktori ja

kivikoguri valdus. E. Merelaid oleks pidanud tasuma liisingumakseid või esemed liisinguandjale

tagastama.

50. Prokuratuuri hinnangul on väär ka õigeksmõistmine KarS § 3311 lg 1 järgi. Pärast ühinemist oli

OÜ-l Mereel Invest kapitalirendilepingust tulenev kasutusõigus lepinguesemetele. Sellega

kaasneb kohustus käituda lepinguesemetega hoolsalt, mis hõlmab teadmist esemete asukoha

kohta. Asjaolu, et E. Merelaid kui OÜ Mereel Invest seaduslik esindaja ei tundnud huvi esemete

asukoha kohta ja usaldas nimetatud esemed väidetavalt R.M. ule, ei saa välistada E. Merelaiu

kohustust lepingut täita. E. Merelaid oleks pidanud tegema juhatuse liikmena pingutusi, et

lepinguesemed vastavalt Harju Maakohtu korraldustele täitemenetluseks välja anda. Vaatamata

kolmele määratud sunnirahale E. Merelaid tsiviilasjas tehtud lahendit ei täitnud.

Kaitsja apellatsioon

51. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Merelaid mõisteti süüdi KarS § 320

lg 1 järgi ja teda karistati rahalise karistusega, samuti menetluskulude väljamõistmise osas.

Kaitsja palub mõista E. Merelaid õigeks.

7(14)

52. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et menetluse eesmärk ei ole välja selgitada, kummal korral E.

Merelaid valetas. Maakohus pidanuks kindlaks tegema, millisel ülekuulamisel andis E. Merelaid

valeütlusi.

Kaitsja vastus prokuröri apellatsioonile

53. Kaitsja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. Maakohus

ei ole menetlusõigust rikkunud. Kuna ringkonnakohus tagastas kriminaalasja maakohtule uue

kohtuotsuse tegemiseks, pidi kohus lahendama kõik KrMS §-s 306 sätestatud küsimused. Kohus

ei ole seotud tühistatud otsuses avaldatud seisukohtadega.

54. Maakohus on vaidlustatud lahendis põhjendatult asunud seisukohale, et puuduvad tõendid, mis

vaieldamatult kinnitaksid, et traktor ja kivikogur olid E. Merelaiu või tema poolt juhitud

osaühingu valduses. Tunnistaja R.M. d kinnitas, et mõlemad eelnimetatud esemed olid ja on

jätkuvalt tema valduses ning ta ei ole neid E. Merelaiule üle andnud. Traktor ja selle lisaseadmed

ei ole kinnisasjad, mis oleksid püsivalt kinnistuga seotud. Arvestades kohtuistungi toimumise

aega (kevadine põllutööde periood) ei saa eeldada, et põllutöömasin asub pidevalt ühes kohas.

Seega ei tähenda asjaolu, et neid R.M. i kinnistult ei leitud, et R.M. d oleks kohtuistungil andnud

valeütluseid.

55. M.M. d keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. KrMS § 15 lg-st 3 lähtudes ei või kohtulahend

tugineda valdavas ulatuses tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

56. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks KrMS §-s 306 nimetatud

otsustustes ei ole alust. Küll aga tuleb maakohtu otsuse resolutsioonist jätta välja seisukoht selle

kohta, et kriminaalasja materjal tuleb edastada prokuratuurile R.M. u suhtes kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 järgi.

57. Kohtukolleegium vastab apellatsiooni väidetele, käsitledes esmalt prokuratuuri etteheidet

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta (I). Seejärel selgitab ringkonnakohus, miks

jääb muutmata maakohtu otsus E. Merelaiu õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 (II)

ning § 3311 järgi (III) ja süüditunnistamises KarS § 320 lg 1 järgi (IV). Lõpuks võtab kolleegium

kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskuludega seonduvad küsimused

(V).

(I)

58. Viru Maakohtu 30. novembri 2023. a otsusega mõisteti E. Merelaid talle esitatud süüdistuses

süüdi. Kuna kohtuotsuses puudusid põhjendused, tühistas ringkonnakohus selle 17. juuni 2024. a

määrusega ja saatis kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse

tegemiseks ja kuulutamiseks. Viru Maakohus tegi 4. aprillil 2025 otsuse, millega mõistis E.

Merelaiu KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 3311 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Seega

erines 2025. a kohtuotsus esialgsest tühistatud otsusest ses osas diametraalselt. Prokuröri

hinnangul oli maakohus seotud 2023. a otsuse resolutsiooniga ja, mõistes süüdistatava õigeks,

rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

59. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on tavapäratu menetlusliku olukorraga. Kohus peab

hindama tõendeid kogumis vastavalt oma siseveendumusele. Seega ei ole välistatud, et sama

tõendikogumi pinnalt kujundavad eri kohtukoosseisud erineva seisukoha, kuigi see võiks olla

erandlik. Praeguses asjas on mõlemad maakohtu otsused teinud aga sama kohtukoosseis.

Teisisõnu on maakohus uue ehk põhjendustega kohtuotsuse koostamisel oma seisukohta

muutnud. See ja tõik, et 2023. a kohtuotsuses puudusid põhjendused, annab aluse kahtluseks, et

8(14)

esialgse kohtuotsuse tegemisel ei ole kohus piisava põhjalikkusega tõendeid hinnanud ja teinud

otsustuse süüdistatava süüditunnistamiseks pealiskaudselt. See õõnestab õigusemõistmise ja

kohtu usaldusväärsust. Kuigi kolleegiumi hinnangul on tegemist taunitava olukorraga, ei anna

see alust Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a õigeksmõistva otsuse tühistamiseks.

60. Ringkonnakohus juhindus 17. juuni 2024. a määruses KrMS § 341 lg-test 2 ja 4 ning tühistas

maakohtu otsuse täies ulatuses. KrMS § 341 lg 4 alusel saadeti see samale koosseisule uue

kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja osutab õigesti, et see hõlmab teiste KrMS §-s 306 sätestatud

küsimuste kõrval mõistetavalt ka otsustust selle kohta, kas süüdistatav on toime pannud

süüdistuse sisuks oleva teo. Teisisõnu ei tulene ringkonnakohtu 17. juuni 2024. a määrusest ega

ka kriminaalmenetluse seadustikust nõuet, et uue kohtuotsuse tegemisel oleks maakohus seotud

tühistatud süüdimõistva kohtuotsusega. Asjaolu, et põhjendused puudusid 2023. a kohtuotsuses

ja Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsuse pinnalt on maakohtu siseveendumuse kujunemine

põhijoontes jälgitav, annavad aluse järelduseks, et pinnapealselt on kriminaalasja lahendatud

esimesel korral. Seetõttu ei anna tekkinud menetluslik olukord veel alust kahelda 4. aprilli 2025.

a otsuse õigsuses.

(II)

R.M. u ütluste usaldusväärsuse hindamine apellatsioonimenetluses

61. Maakohus on otsuse olulises osas rajanud tunnistaja R.M. u ütlustele. Prokuratuur leiab

apellatsioonis, et R.M. u ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta.

Paraku ei ole see apellatsioonimenetluses enam võimalik.

62. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonimenetluses muutub kohtuliku arutamise vahetuse

põhimõtte järgimine iseäranis oluliseks just siis, kui tuleb otsustada tõenditele antava hinnangu

muutmise üle ja see võib päädida madalama astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamise ning

süüdistatava süüditunnistamisega. Kohtukoosseis, kes otsustab süüdistatava süü või süütuse üle,

peab üldjuhul kannatanud, süüdistatava ja tunnistajad isiklikult üle kuulama ning nende

usaldusväärsust hindama. Selline usaldusväärsuse hindamine ei ole tavaliselt võimalik üksnes

isiku ütlusi protokollist lugedes. Seega kui apellatsioonimenetluse tulemusena võidakse anda

kellegi ütluste usaldusväärsusele oluliselt erinev hinnang ja just sellest lähtuvalt asendada

õigeksmõistev otsus süüdimõistvaga, on isikulise tõendiallika vahetu küsitlemine

apellatsioonimenetluses üldjuhul vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2025. a

otsus asjas nr 1-23-5754, p-d 21, 23, 33; samuti viimati 18. novembri 2025. a otsus asjas

nr 1-23-7274, p 97 jj).

63. Riigikohus selgitas sedagi, et kui apellant taotleb õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja

süüdistatava süüditunnistamist, tuginedes väitele, et maakohus käsitles isikuliste tõendiallikate

ütluste usaldusväärsust valesti, tuleb tal apellatsiooni põhjendustes (KrMS § 321 lg 2 p 4) esile

tuua, keda ja millistel teemadel on tarvis usaldusväärsuse ümberhindamiseks ringkonnakohtus

uuesti küsitleda. Selleks peab apellant KrMS § 321 lg 2 p-de 5 ja 51 kohaselt juba apellatsioonis

taotlema asja arutamist suulises menetluses ning nende isikute uut ülekuulamist, kelle ütluste

usaldusväärsusele antud hinnangu muutmist ta soovib. Kui ta seda ei tee, jääb tema taotlus

isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse ümberhindamiseks üldjuhul tagajärjetuks (samas).

64. Prokurör taotleb maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja palub mõista E. Merelaid süüdi.

Seejuures osutab ta, et maakohus on R.M. u ütluste usaldusväärsuse hindamisel eksinud, kuid ei

taotle kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ja R.M. u ülekuulamist. Sestap ei ole

ringkonnakohtul võimalik irduda maakohtu poolt tema ütluste usaldusväärsusele antud

hinnangust ja tagajärjetuks jääb prokuröri apellatsioonis esitatud väide, et R.M. u ütlused on

ebausaldusväärsed ning tuleks tõendikogumist välja jätta.

9(14)

65. Eeltoodut ei muuda ka kummastav fakt, et kuigi maakohus on pidanud R.M. u ütluseid

usaldusväärseks, on kohtuotsuse resolutsiooni viimases lauses võetud seisukoht, et kohtuotsuse

jõustumisel tuleb kriminaalasjast eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need

prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 järgi. Maakohus on

seda otsustust käsitlenud kohtuotsuse IV osas, kuid seal puuduvad selle kohta põhjendused.

Viidatakse vaid nõustumisele prokuratuuri taotlusega. Ringkonnakohus oletab istungiprotokolli

põhjal, et silmas on peetud tõika, et R.M. d andis 30. mai 2023. a kohtuistungil ütluseid, et

traktor ja kivikogur asuvad R.M. i kinnistul, kuid kui kohtutäitur seda fakti järgmisel päeval

kontrollis, siis masinaid seal ei olnud (vt I kd, tl 63). Samas arvestades, et maakohus on R.M. u

ütluste usaldusväärsuse hindamisel kohtuotsuses asunud prokurörist siiski diametraalselt

erinevale seisukohale ja see jääb muutmata ka ringkonnakohtus, ei ole maakohtu otsustus

materjalide edastamiseks prokuratuurile veenvate põhjendusteta jälgitav. Seega tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja jätab kohtuotsuse resolutsioonist välja otsustuse

selle kohta, et asjast tuleb eraldada materjalid R.M. u suhtes ja edastada need prokuratuurile

kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Tõendite hindamine

66. Võttes eelduseks, et ringkonnakohus ei saa muuta R.M. u ütluste usaldusväärsusele antud

hinnangut, tuleb tõdeda, et maakohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud.

Seejuures nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et R.M. u ütlused haakuvad paljuski

muude kriminaalasjas kogutud tõenditega.

67. Vaidlust ei ole selles, et kuni 21. detsembrini 2015 oli Mercanter Invest OÜ juhatuse liige R.M.

d. 24. aprillil 2015 sõlmisid AS LHV Pank (liisinguandja) ja Mercanter Invest OÜ (liisinguvõtja

ja müüja) kapitalirendilepingu nr 120155 ja ostu-müügilepingu nr 120155-OM, mille esemeks

oli traktor. Sellega sai traktori omanikuks AS LHV Pank. Samuti sõlmiti AS LHV Pank ja R.M.

u vahel käendusleping, millega R.M. d kohustus vastutama Mercanter Invest OÜ poolt

kapitalirendilepingu nõuetekohase täitmise eest (II kd, tl 59–70). Eelviidatuga sarnased lepingud

sõlmiti ka kivikoguri osas (II kd, tl 73–85). 21. detsembril 2015 vahetus Mercanter Invest OÜ

juhatuse liige, kelleks sai E. Merelaid. Ta oli juhatuses kuni 20. juunini 2019.

68. 23. augustil 2017 sõlmiti kapitalirendilepingute lisad. Nendega lisati lepingute tagatisvara hulka

hüpoteek kinnistul nimetusega R.M. i asukohaga Lääne-Virumaal, Vihula vald, Sagadi küla (II

kd, tl 71–72, 86–87). Samuti sõlmiti samal kuupäeval võla tasumise kokkulepe (II kd, tl 97–98).

Dokumendid allkirjastas sel hetkel juhatuse liikmeks olnud E. Merelaid, kuigi nendes oli

Mercanter Invest OÜ esindajana märgitud R.M. d.

69. Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et kuigi alates 21. detsembrist 2015 oli Mercanter Invest

OÜ juhatuse liige E. Merelaid, suhtles liisingulepingute ja võlgnevuste teemadel panga, inkasso

esindajaga ning kohtutäituriga valdavalt R.M. d. Sellele osutavad järgmised tõendid.

70. 26. veebruari 2018. a kirjast on näha, et pank suhtles liisingulepingute ja võlgnevuste teemadel

R.M. uga. Kiri on küll saadetud aadressile info@mercanter.ee, kuid kirja alguses on see

adresseeritud R.M. ule kui Mercanter Invest OÜ esindajale. Samuti algab kiri tekstiga „Meie

telefoni vestluse jätkuks“, mis osutab, et suheldi ka telefonitsi ja seda just R.M. uga. Muidu

poleks põhjust tema nimega kirja alustada (II kd, tl 116). 2019. aasta jaanuaris ja veebruaris

suhtles AS-ga LHV Pank e-postilt info@mercanter.ee samuti R.M. d. Siis arutati võlgnevuse

arvutuskäiku ja tehtud laekumisi (II kd, tl 101–107).

71. Märtsis 2019 suhtlevad kõnesolevalt e-postilt (info@mercanter.ee) nii R.M. d kui ka E.

Merelaid. Näiteks on 11. märtsi 2019. a kirja autorina teksti lõpus nimetatud R.M. du. 12. märtsi

2019. a kirja lõpus on autorina märgitud E. Merelaid. Panga 13. märtsi 2019. a kiri algab

10(14)

sõnadega „Tere, Ellen“ ja „Meie eilse telefoni vestluse jätkuks“. Seega suhtles pangaga nendel

teemadel siis ka E. Merelaid (II kd, tl 121–124).

72. Fakt, et kuigi R.M. d ei olnud Mercanter Invest OÜ juhatuse liige juba alates detsembrist 2015,

kuid just tema tegeles liisingulepingutega seotud probleemidega, kinnitavad kaude tema ütlused,

et traktor ja kivikogur olid algusest peale tema valduses ja ta ei andnud neid E. Merelaiule üle.

See on kooskõlas ka kohtutäituri, inkasso esindaja ja E. Merelaiu ütlustega. Kohtutäitur R. Pärs

selgitas, et 27. jaanuaril 2020 rääkis ta E. Merelaiuga telefonitsi ja E. Merelaid väitis, et tema ei

tea, mis varadest saanud on. Tema nendega ei tegelenud, tegeles mees. E. Merelaid andis

kohtutäiturile R.M. u telefoninumbri. Inkasso esindaja S.V. selgitas, et tema suhtles mõlemaga,

kuid Elleni jutust sai ta aru, et nende asjadega tegeleb mees. E. Merelaid andis kohtueelses

menetluses ütluseid, et asjad asuvad R.M. i kinnistul.

73. Arvestades, et R.M. u ütlused on usaldusväärsed, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud

maakohtu järeldus, et traktor ja kivikogur ei olnud E. Merelaiu valduses. R.M. d selgitas, et need

asjad olid tema valduses ja jäid talle ka siis, kui E. Merelaid detsembris 2015 juhatuse liikmeks

sai. Kuna R.M. d oli liisingulepingute käendaja, oli tema huvi, et lepingute täitmine sujuks ja ta

tegeles sellega edasi, et traktor ja kivikogur talle jääkski.

74. Tõenduslikult ei muuda olukorda apellatsioonis viidatud tõik, et kui Mercanter Invest OÜ ühines

2. mail 2019 OÜ-ga Mereel Invest, ei läinud liisinguesemed bilansi järgi ühendavale ühingule

üle. Pigem viitab see, et need olidki selleks hetkeks (vähemalt) kadunud ja mitte E. Merelaiu

valduses.

75. Samuti ei lükka R.M. u ütluseid ümber apellatsioonis osutatu, et 2017. a sõlmitud

kapitalirendilepingute lisad ja võla tasumise kokkuleppe allkirjastas E. Merelaid. Tema oli sel

hetkel juhatuse liige ja on mõistetav, et lepingu täitmisega probleemide tekkimisel tegutses ta

selle nimel, et sõlmitud lepingud saaksid täidetud (või uued kokkulepped sõlmitud). See ei lükka

aga ümber tõdemust, et traktori ja kivikoguri valdust tal ei olnud.

76. Ringkonnakohus möönab, et kõik kriminaalasjas kogutud tõendid eeltooduga siiski ei haaku. Et

kivikogur võis mingi hetk olla ka E. Merelaiu valduses, viitab eelkõige fakt, et teise

kriminaalasja raames tehtud arestimistoimingu käigus fikseeriti 12. juunil 2018 kivikoguri

asukoht

Lääne-Virumaal Haljala vallas Sagadi külas asuval Nurme kinnistul ja see anti

Mercanter Invest OÜ juhatuse liikme E. Merelaiu vastutavale hoiule (III kd, tl 1). Sellele

viitavad ka M.M. u ütlused. Samas ei ole teada, kui pikalt see pärast seda E. Merelaiu valduses

võis olla. 23. märtsil 2021 tehti samal kinnistul läbiotsimine ja traktorit ega kivikogurit seal ei

olnud. See haakub R.M. u ütlustega, et need olid siiski tema käes. Ka E. Merelaid andis ütluseid,

et tema ei teadnud, kus need on.

77. Kolleegium osutab, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata

kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Arvestades R.M. u ütluseid, nõustub kolleegium

maakohtuga, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et

traktor ja kivikogur olid E. Merelaiu valduses ning ta oli nende asukohast teadlik. Teisisõnu ei

ole välistatud, et traktorit ega kivikogurit detsembris 2015, mil Mercanter Invest OÜ juhatuse

liikmeks sai R.M. u asemel E. Merelaid, uuele juhatuse liikmele üle ei antudki. Kahtlused tuleb

tõlgendada E. Merelaiu kasuks. Kuna prokurör ei ole apellatsioonis taotlenud tunnistaja R.M. u

ülekuulamist, ei ole kahtluste kõrvaldamine apellatsioonimenetluses võimalik.

Süüdistuse piirid

11(14)

78. E. Merelaiule esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse talle kokkuvõtvalt ette, et ta jättis alates 12.

märtsist 2019 enda valduses oleva traktori ja kivikoguri omanikule tagastamata, varjates sõiduki

asukohta ning demonstreerides sellega omastamistahet. Varjamine seisnes sõidukite asukoha

avaldamata jätmises, samuti selle kohta ebamääraste ja vastuoluliste vastuste andmises.

Apellatsioonis viitab prokurör aga lisaks, et isegi kui E. Merelaid asjade asukohta ei teadnud, oli

tal kohustus teha selgeks, kuhu asjad viidi ja tuua need tagasi enda valdusesse, samuti

informeerida sellest omanikku. Tegemist on etteheidetega, mis väljuvad süüdistuse piiridest.

Samuti ei oleks sel juhul tegemist KarS § 201 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatud koosseisuga,

sest see sätestab kuriteona valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks

pööramise.

79. Arvestades, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et traktor ja kivikogur

oleksid E. Merelaiu valduses ja ta oleks olnud teadlik nende asukohast, ei saa talle ette heita ka

nende varjamist. Järelikult on maakohtu järeldus tema õigeksmõistmises KarS § 201 lg 2 p-de 1

ja 2 järgi nõustumisväärne.

80. Kolleegium märgib sedagi, et prokuratuur ei erista süüdistuses ega apellatsioonis selgelt, millist

KarS § 201 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu alternatiividest E. Merelaiule ette heidetakse.

Süüdistuse kohaselt pööras E. Merelaid tema valduses oleva ja talle usaldatud võõra vara

ebaseaduslikult suures ulatuses enda või kolmanda isiku kasuks. Kolleegium selgitab, et

erinevalt esimesest alternatiivist ehk valduses oleva võõra vallasasja omastamisest ei peeta teises

alternatiivis, s.o isikule usaldatud muu võõra vara all silmas vallasasju. Riigikohus on

selgitanud, et KarS § 201 lg 1 teises alternatiivis märgitud koosseisutunnuse muu vara

sisustamisel tuleks aluseks võtta TsÜS § 66, mille kohaselt on vara, kui seadusest ei tulene

teisiti, isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Asjaolu, et KarS §

201 lg 1 teises alternatiivis nimetatakse kuriteo objektina vara kui rahaliselt hinnatavate asjade ja

õiguste kogumit, mitte aga näiteks muud eset (TsÜS § 48), osutab sellele, et kõnesolev

koosseisualternatiiv kaitseb vara väärtust, mitte selle esemelise koosseisu säilimist (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. juuni 2024. a otsus asjas nr 1-20-3101, p-d 107-108). Kuna traktor ja

kivikogur on vallasasjad, mis süüdistuse kohaselt olid E. Merelaiu valduses, on ainetu rääkida

talle usaldatud muu võõra vara omastamisest.

(III)

81. E. Merelaiule heidetakse KarS § 3311 lg 1 järgi ette, et kuigi ta oli OÜ Mereel Invest juhatuse

liige, jättis ta täitmata tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega mõisteti osaühingu

ebaseaduslikust valdusest välja traktor ja kivikogur. Seejuures määras kohtutäitur

täitemenetluses osaühingule sunniraha kohustuse täitmata jätmise eest.

82. KarS § 3311 lg 1 sätestab kuriteona tsiviilasjas tehtud kohtulahendi, millega kohustatakse isikut

välja andma laps või asi või tegema asendamatut toimingut või hoiduma toimingu tegemisest,

täitmata jätmise, kui isikut on selle eest täitemenetluses trahvitud või kui tema suhtes on selle

eest täitemenetluses kohaldatud sunniraha või aresti.

83. Nõustumisväärne on maakohtu järeldus, et kuna traktor ja kivikogur ei olnud E. Merelaiu

valduses ja ta ei teadnud, kus need asuvad, ei olnud tal võimalik neid ka välja anda ja teda ei saa

karistada KarS § 3311 lg 1 järgi. Tegemist on (ehtsa) tegevusetusdeliktiga, mille puhul peab

lisaks süüdistatavalt nõutavale teole ära näitama ka selle, et tal oleks olnud objektiivselt võimalik

nõuetekohaselt käituda. Teisisõnu tähendab see KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud objektiivse

koosseisu puhul seda, et isikul, kes on tsiviilasjas tehtud kohtulahendi kohaselt kohustatud

andma välja laps või asi või tegema asendamatu toimingu, on reaalne võimalus seda teha.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli E. Merelaiul võimatu traktorit ja kivikogurit välja anda, sest

need ei olnud tema käes.

12(14)

84. Kolleegium selgitab täiendavalt, et isegi kui kõik süüdistuse sisuks olevad faktilised asjaolud

oleksid tõendatud, ei saaks E. Merelaiu tegu siiski kvalifitseerida KarS § 3311 lg 1 järgi.

Osutatud kuriteokoosseis eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut (KarS § 24), kellele on

tsiviilasjas tehtud kohtulahendiga pandud kohustus anda välja laps või asi või teha asendamatu

toiming või hoiduda toimingust (vt J. Sootak jt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2021, § 3311 komm 4). Seega tuleb täideviija karistusõigusliku vastutuse eeldusena

kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu.

85. Harju Maakohtu 17. jaanuari 2020. a otsusega rahuldati AS LHV Pank hagi, mis oli esitatud OÜ

Mereel Invest vastu. Kohtuotsusega mõisteti traktor ja kivikogur välja osaühingu

ebaseaduslikust valdusest AS LHV Pank otsesesse valdusesse. Kohtulahendiga kohustatud

isikuks oli seega OÜ Mereel Invest, mitte E. Merelaid. Süüdistatav oli sel hetkel küll osaühingu

likvideerija, kellel on juhatuse õigused ja kohustused (TsÜS § 41 lg 3), kuid osutatud tsiviilasja

kohtuotsusega pandud kohustused ei ole juhatuse liikmele ülekantavad. Süüdistuses on viidatud

TsÜS § 34 lg-le 1, samuti ÄS § 180 lg-le 1 ja § 181 lg-le 1. Tegemist on normidega, mis

reguleerivad juriidilise isiku esindusõigust. Kohtupraktikas on selgitatud, et juriidilise isiku ja

tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku

kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. Seega isegi juhul, kui juriidiline isik on jätnud

tegutsemiskohustuse täitmata, ei tähenda see üldjuhul seda, et sama kohustust oleksid isiklikult

rikkunud ka selle juriidilise isiku juhatuse liikmed. Juhatuse liikme selline vastutus nõuab eraldi

õiguslikku alust, mis paneks tegutsemiskohustuse juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele.

Selliseks sätteks on näiteks maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 (vt Tartu Ringkonnakohtu 7.

märtsi 2019. a otsus asjas nr 1-17-7256, p-d 13–18; samuti näiteks Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 4. mai 2020. a otsus asjas nr 4-19-4632, p-d 10–12; 8. märtsi 2017. a otsus

asjas nr 3-1-1-84-16, p 37 jj). Sellist karistusõiguslikku vastutust loovat tegutsemiskohustust ei

saa üldjuhul tuletada ka juhatuse liikme üldisest hoolsuskohustusest (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1).

Seega, kuigi õiguslikult peab paika prokuröri väide, et osaühing pidanuks liisinguandjaga

sõlmitud lepingut täitma, ei anna lepingu täitmata jätmine ega ka osaühingu suhtes tsiviilasjas

tehtud kohtulahend iseseisvat alust juhatuse liikme karistusõiguslikuks vastutuseks.

86. Eeltoodust tulenevalt ei muuda apellandi viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

äriseadustiku sätted E. Merelaidu KarS § 3311 lg-s 1 sätestatud koosseisu erisubjektiks.

87. Kolleegium osutab samuti, et KarS § 3311 lg 1 järgi peab objektiivse koosseisu jaatamiseks

olema täidetud ka tingimus, et teo toimepanijat on kohustuse täitmata jätmise eest

täitemenetluses trahvitud või kohaldatud tema suhtes sunniraha või aresti. 19. juunil 2020 on

kohtutäitur määranud sunniraha OÜ-le Mereel Invest, mitte E. Merelaiule. See on ka mõistetav,

sest tsiviilasjas tehtud kohtulahendi kohustatud isikuks oli osaühing ja ka võlgnik on

täitemenetluses seega just osaühing, mitte tema juhatuse liige ega likvideerija. Ühtlasi tähendab

see aga, et seegi objektiivse koosseisu eeldustest on täitmata.

(IV)

88. E. Merelaiule esitatud süüdistuse kohaselt andis ta 18. augustil 2022 ütluseid, et R.M. d lõi teda.

25. augusti 2022. a ülekuulamisel selgitas ta aga, et R.M. d teda tegelikult ei löönud. E. Merelaid

oli teisel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt 18. augustil 2022 vihane ja tahtis midagi tõestada

või tähelepanu saada. Maakohus on nõustumisväärselt järeldanud, et eelviidatud kahe

ülekuulamise käigus antud ütlused ei saa mõlemad olla tõesed, mistõttu on E. Merelaid ühel

neist kuupäevadest andnud valeütluseid.

89. Ringkonnakohtule on mõistetamatu maakohtu väide, et kohtueelses menetluses tulnuks

tuvastada, kummal kuupäeval antud ütlused on valed. Sellegipoolest on maakohus jõudnud

õigele järeldusele, et see asjaolu ei oma kohtumenetluses määravat tähtsust. Kaitsja

apellatsioonis esitatud väide, et see tulnuks kohtus siiski kindlasti välja selgitada, on väär.

13(14)

90. Riigikohus on selgitanud, et kui kõik omavahel vastuolus olevad ütlused on süüdistuses

kirjeldatud, ei ole tähtsust, kas prokuratuur on ära näidanud, millised ütlused on valed ja millised

mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. jaanuari 2014. a otsus asjas 3-1-1-130-13,

p-d 7–10). Praegusel juhul on süüdistuse sisuks olevad ja omavahel lahknevad ütlused antud

18. ja 25. augustil 2022. Ei ole võimalik, et mõlemal päeval antud ütlused on tõesed. Seega on

vähemalt ühel neist kahest ülekuulamisest antud ütlused valed. Järelikult on E. Merelaid andnud

valeütluseid ja maakohtu otsus tema süüditunnistamises KarS § 320 lg 1 järgi on põhjendatud.

(V)

91. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2, tühistab

Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 4. aprilli 2025. a otsuse osaliselt ja jätab kohtuotsuse

resolutsioonist välja otsustuse selle kohta, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb eraldada materjalid

R.M. u suhtes ja edastada need Viru Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise

otsustamiseks KarS § 320 lg 1 tunnustel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri ja

kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.

92. E. Merelaiu määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks ja

riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 2 tundi 30 minutit. Selle eest palub kaitsja määrata

osaühingule Advokaadibüroo Valge & Uiga tasu 180 eurot, millele lisandub käibemaks 43,20

eurot. Teise taotluse kohaselt kulus kaitsjal prokuröri apellatsiooniga tutvumisele ja arvamuse

koostamisele 1 tund ja 10 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 84 eurot, millele lisandub

käibemaks 20,16 eurot. Apellatsioonimenetluses taotletav summa on seega kokku 327,36 eurot.

Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning

justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

93. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis

nimetatud riigi õigusabi tasu jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)