2-25-21036/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21036

Tsiviilasi

H.M hagi C.O vastu isaduse tuvastamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.M , isikukood XXX ;

Kostja C.O , isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.M-i hagi C.O vastu isaduse tuvastamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud H.M-i kanda.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. H.M (hageja) esitas 5. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi C.O (laps, kostja) vastu

isaduse tuvastamiseks ja põlvnemise vaidlustamiseks. Hageja märgib, et ta soovib, et kohus

kinnitaks kohtuekspertiisi vastuse sünnitunnistusele. Vajalik on eemaldada sünnitunnistuselt

sinna lisatud vale isa isik ja asendada hagejaga.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p-de 9 ja 11 ning § 372 lg 2 p 2 alusel keelduda.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et H.M-i hagi tuleb jätta

menetlusse võtmata, kuivõrd hagiga ei ole võimalik selles sisalduvat eesmärki saavutada.

Hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt on hageja DNA-testi järgi kostja isa. Lapse

sünnitunnistusele on kantud lapse isana teine isik. Hageja soovib tuvastada, et hageja on lapse

bioloogiline isa ja vastavalt sellele muuta lapse sünniaktis ja rahvastikuregistris andmed.

3. Kohus märgib, et kostja isana on rahvastikuregistrisse kantud teine isik. Seega on hageja

eesmärgi saavutamiseks, milleks on kostja põlvnemise tuvastamine hagejast, ainus võimalus

perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 järgi rahvastikuregistrisse kantud isa isaduse vaidlustamine

ning seejärel enda isaduse tuvastamine.

PKS § 91 lg 1 näeb ette, et isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud

tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.

Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse

tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või

kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda

isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud

mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus

lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa

vaidlustada teise mehe isadus.

Kostja on käesoleval hetkel 10-aastane. Seega on möödunud PKS § 91 lg 1 teises lauses

sätestatud tähtaeg isaduse vaidlustamiseks ning asjas kohalduvad PKS § 91 lg 1 kolmas ja neljas

lause, mille kohaselt on hagejal isaduse vaidlustamiseks vajalik rahvastikuregistrisse kantud isa ja

ema nõusolekut. Sellist nõusolekut pole hageja kohtule esitanud.

4. PKS § 91 lg 1 neljas lause näeb ette, et nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve

arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise

mehe isadus. Hageja ei ole esile toonud, milline on see mõjuv põhjus, miks peaks kohus siiski

andma hagejale loa teise mehe isaduse vaidlustamiseks.

5. Täiendavalt kohus märgib, et TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 11 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi

hagiavalduse vorminõudeid ja hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda

isiku tuvastamist.

Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud hagiavalduses esinevad sedavõrd ulatuslikud puudused,

mis ei võimalda kohtul hagi menetlusse võtta ega pea põhjendatuks anda tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks. Hagiavalduses puuduvad hageja ja kostja kontaktandmed (TsMS § 371 lg 1 p

11). Kostja on alaealine ning peab tsiviilkohtumenetluses osalema seadusliku esindaja kaudu,

kuid hagiavalduses puuduvad kostja seadusliku esindaja – ema – andmed. Samuti ei ole

hagiavalduses selgelt ja arusaadavalt väljendatud hageja nõuet ega toodud välja nõude aluseks

olevaid faktilisi asjaolusid. Hageja ei ole kirjeldanud asjaolusid, mis on vajalikud isaduse

vaidlustamise ja isaduse tuvastamise hagi esitamiseks PKS § 91 tähenduses. Lisaks puuduvad

hagiavaldusele lisatud tõendid, millele hageja oma nõude esitamisel tugineb (TsMS § 363 lg 1 p

3).

6. Tegemist on oluliste ja sisuliste puudustega, mis ei võimalda kohtul kindlaks teha vaidluse eset

ega menetlusosalisi ning takistavad kohtumenetluse alustamist. Kooskõlas TsMS §-ga 2, mille

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse eesmärk lahendada asi õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult väikeste kuludega, ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes

otstarbekaks anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

Eeltoodud põhjendustel keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 11 ning § 371 lg 2 p 2 alusel

hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-

d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb

kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. Hagejal on võimalus esitada kohtule uus

nõuetekohane hagi võttes arvesse kohtu selgitusi. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud

TsMS §-des 338 ja 363.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus avalduse esitamisel tasutud riigilõivu

(40 eurot) tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 2 ja § 150 lg 4 alusel.

9. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik