1-24-7610/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

14.01.2026

Kohtuasja number

1-24-7610

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Hanno Algo süüdistuses KarS § 199 lg 2 p

9 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 22.09.2025. a otsus

Süüdistatav

Hanno Algo, isikukood 38603175233; elukoht: XXX;

põhiharidusega; töökoht: Stefan Ehitus OÜ; 2 kehtivat

kriminaalkaristust; tõkendit ei ole kohaldatud

Apellant

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma;

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Hanno Algo;

määratud kaitsja Leelo Viil;

kannatanud Maxima Eesti OÜ ja AS OG Elektra

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22.09.2025. a otsus osaliselt, s.o Hanno Algole

mõistetud karistuse 1 aasta ja 2 kuu vangistuse asendamises 420 tunni

üldkasuliku tööga.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et Hanno Algol tuleb mõistetud

karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust kohe ära kanda.

KrMS § 414 lg-te 1 ja 2 kohaselt saadab kohtulahendit täitmisele pöörav

maakohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta

peab karistuse kandmiseks ilmuma. Vangistuse kandmise alguseks loetakse

süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

3. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 22.09.2025. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata vandeadvokaadi Leelo Viili poolt Hanno Algole apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 133,92 eurot (sh käibemaks

25,92 eurot).

6. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 133,92 eurot (sh

käibemaks 25,92 eurot) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Hanno Algot süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi

süstemaatilises varguste toimepanemises. Talle heidetakse ette ajavahemiku 15.01 –

21.02.2023 vältel 6 korral Rakvere linnas asuvatest Maxima ja Grossi Toidukaubad

kauplustest alkoholi ja piima varastamist. Kauplustele tekitas ta sellega kahju 167,68 eurot.

Perioodil 27.12.2024 – 07.03.2025 heidetakse talle ette 3 vargust Aluvere külas asuvast

Grossi Toidukaupade kauplusest. Ta varastas alkoholi, toiduaineid ja esmatarbekaupu,

tekitades sellega kahju 24,16 eurot. H. Algot on varguste eest varem karistatud nii väärteo-

kui ka kriminaalkorras.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 22.09.2025. a otsusega tunnistati H. Algo KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Vangistus asendati 420 tunni

üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati

ta käitumiskontrollile ning kohustati hoiduma alkoholi tarvitamisest. Tekitatud kahju

hüvitamiseks mõisteti H. Algolt välja Maxima Eesti OÜ kasuks 158,20 eurot ja AS OG

Elektra kasuks 26,22 eurot. Süüdistataval tuleb menetluskuludena riigile hüvitada 2578,84

eurot 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1.

H. Algole ette heidetud teod leidsid tõendamist ja need tuleb kvalifitseerida KarS §

199 lg 2 p 9 järgi.

2.2.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras

karistatud inimesega. Samas on kummalegi kannatanule tekitatud kahju väike ning H. Algo

tunnistas oma süüd. Seetõttu tuleb karistus mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Mõistetud

vangistus asendati üldkasuliku tööga, et anda isikule võimalus näidata, et ta on tegude

tähendust mõistnud. Reaalse vangistuse mõistmine ei ole teost lähtuva süü suuruse ja

isikuomaduste tõttu põhjendatud. Rahaline karistus ei oma süüdistatavale piisavat mõju, kuna

H. Algo on 50% töövõimetu ja selline karistus võib osutuda üle jõu käivaks.

Apellatsioonid

3. Maakohtu otsuse peale esitas 21.10.2025 apellatsiooni prokurör, kes peab mõistetud

karistust liiga leebeks ja taotleb karistuseks 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Samuti leiab

prokurör, et karistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud.

4. H. Algol on 4 kehtivat väärteokaristust, neist 3 varguste toimepanemise eest, kehtivaid

kriminaalkaristusi on kaks. Viru Maakohtu 27.04.2018. a otsusega mõisteti H. Algole KarS §

424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta pikkune vangistus, millest koheselt pöörati täitmisele 1 kuu,

ülejäänud karistuse kandmisest vabastati ta tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

09.09.2019 kohtumäärusega pöörati karistus kandmata osas täitmisele, kuna H. Algo ei

täitnud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Viru Maakohtu 29.04.2020. a määrusega

vabastati H. Algo vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt 6 kuu pikkuse katseajaga.

Katseajal pani H. Algo toime uued kuriteod ja Viru Maakohtu 06.10.2021. a otsusega mõisteti

H. Algole KarS § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks

vangistus 1 aasta 4 kuud ja 15 päeva. 10.12.2021 kohtumäärusega vabastati ta ennetähtaegselt

tingimisi karistuse kandmiselt katseajaga kuni 27.07.2022. Vaatamata sellele pani H. Algo

esimese varguse toime 17.07.2022 ehk katseajal, kuid politsei otsustas teda karistada

väärteokorras. Ta varastas uuesti 2023. aasta jaanuaris ja märtsis, mille eest politsei karistas

jällegi väärteokorras. Ka siis jätkas H. Algo oma tegevust, varastades 2023. aasta novembris

alkoholi. Selle eest karistati teda väärteokorras. Vaatamata sellele, et tal oli kriminaalasi

menetluses ja ta oli 3 korda saanud karistada väärteokorras, jätkas H. Algo varguste

toimepanemist, käies vargil 2024. aasta detsembris ehk mõned päevad enne seda, kui

kriminaalasja süüdistusakt üldmenetluses kohtusse jõudis. Kui asi oli juba kohtusse jõudnud,

käis ta veel kahel korral vargil.

5. Tekitatud kahju suurust arvestades ei ole süü väga suur, kuid ei saa jätta tähelepanuta,

et vargil käis ta lausa üheksal korral. H. Algol on tõsised alkoholiprobleemid. Talle ei mõju

väärteokaristused, tingimisi karistused ega ka šokivangistus ja ta ei suuda hakkama saada

käitumiskontrolli nõuetega. H. Algo kahetsus ei ole siiras. Alles pärast seda, kui prokurör

taotles karistuseks reaalset vangistust, otsustas ta end süüdi tunnistada, kahetses ja soovis

võimalikult kerget karistust.

6. Korduvalt toimepandud süüteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonnas

kehtivatesse normidesse ning sellele, et H. Algo pole oma varasematest karistustest järeldusi

teinud. Reaalse vangistuse positiivne mõju oleks kindlaks ajaks alkoholi tarvitamise

lõpetamine, samal ajal oleks kättesaadavad nii psühhiaatri- kui psühholoogiteenused ja

sotsiaalprogrammid ning võimalus kainena ja toetatud keskkonnas teha järeldusi edaspidiseks.

Süüdistatava väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on

võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega ja seda suuremas määras kui eelmistel

kordadel.

Menetlus ringkonnakohtus

7. Tartu Ringkonnakohus võttis 01.12.2025 apellatsiooni menetlusse ning andis pooltele

võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 31.12.2025.

8. Kaitsja leiab apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

puudub alus selle tühistamiseks. H. Algole reaalse vangistuse kohaldamine pole teost lähtuva

süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud. Maakohus on veenvalt põhjendanud H.

Algole mõistetava karistuse individualiseerimist ja karistuse üldkasuliku tööga asendamist. H.

Algo on aru saanud enda teo keelatusest ning tema püüdlusi õiguskuulekuse suunas saab

toetada läbi kriminaalhoolduse, üldkasuliku töö tegemise kohustuse ja alkoholi tarvitamise

keelu. KarS § 69 kohaldamisel on süüdistatavale piisavalt distsiplineeriv ning teda

õiguskuulekale käitumisele suunav mõju. Veel toob kaitsja välja, et kohtupraktikas on

korduvalt rõhutatud, et vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu

otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus eriti

põhjalikult motiveerima otsust, milles teeb süüdistatava süüküsimuse kohta sama

tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse. Eeltoodut tuleb kaitsja sõnul

silmas pidada ka karistuse mõistmise kontekstis. Praeguses asjas ei saa apellatsioonis märgitu

alusel tuvastada selliseid vigu, mis annaks põhjust mõistetud karistuse osas maakohtu

järeldustest kardinaalselt teistsugustele järeldustele jõuda, s.o mõista samadele tõendtele ja

asjaoludele tuginedes süüdistatavale reaalne vangistus vastukaaluks üldkasuliku töö

määramisele.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9. Kolleegium hinnangul on maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et H. Algo on

toime pannud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Maakohtu otsuse minetusi

teo koosseisupärasuse kindlakstegemisel ringkonnakohus ei käsitle, kuivõrd see tähendaks

süüdistatava olukorra raskendamist ja see on KrMS § 340 lg-st 1 tulenevalt keelatud.

Ringkonnakohus peab maakohtu mõistetud karistust süüle vastavaks. Küll aga väärib

tähelepanu apellatsiooni väide, et maakohus talitas mõistetud vangistust üldkasuliku tööga

asendades valesti. See toob kaasa maakohtu otsuse osalise tühistamise.

10. Prokurör vaidlustab maakohtu mõistetud karistust, leides, et H. Algot tuleks karistada

vähemalt sanktsiooni keskmises määras. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud, ta on

jätkanud tegude toimepanemist katseajal ja ka menetluse ajal, kergendavat asjaolu ei esine

ning iga järgnev karistus peaks olema eelmisest raskem.

11. Ringkonnakohus faktikohtuna on küll pädev tuvastama kriminaalasja lahendamiseks

olulisi asjaolusid, kuid karistuse mõistmine on eelkõige maakohtu pärusmaa. Riigikohtu

praktikas on seda selgitatud nii. Arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 esimese lause tähenduses

tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii teo

toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda

siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses

kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on

tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on

olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo

raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Karistuse

kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire

arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva

otsustamise küsimus. Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/

või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates

piirides valida, on peaaegu alati mitu (RKKK 1-19-4150/132 p 27 koos edasiste viidetega).

12. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmisel on küll suhteliselt napid, kuid tegude

arvu, varastatu väärtust ja süüdistatava korduvat karistatust on arvesse võetud.

Apellatsiooniväitega, et iga karistus peab olema eelmisest raskem, ringkonnakohus ei nõustu.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus süü ning isiku varasemat elukäiku iseloomustavad

andmed ei tohi viia süü suurusele mittevastava karistuse mõistmiseni.

13. Prokuröri hinnangul ei ole H. Algo avaldatud kahetsus siiras. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks prokuröri tõstatatud küsimusel peatuda, kuna maakohus ei olegi puhtsüdamlikku

kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes tuvastanud. Nimelt on maakohus

lugenud kergendavaks asjaoluks hoopis süü tunnistamise. Selliselt talitamist ei saa ette heita –

KarS § 57 lg 2 kohaselt ei ole kergendavate asjaolude loetelu ammendav. Tõendatud kuriteo

tunnistamine kuigi suurt mõju karistusele omada siiski ei saa.

14. KarS § 199 lg 2 sanktsioonimäär hõlmab väga erineva raskusastmega tegusid.

Kauplusest isiklikuks otstarbeks väheväärtuslike asjade varastamine liigitub sellel skaalal

väikesemapoolse teosüüga teoks. Selle karistusmäära valimisel on maakohus arvestanud nii

tegude arvu kui ka süüdistatava eelneva elukäigu pinnalt ainuvõimalikku eripreventiivse mõju

halba prognoosi. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et mõistetud 1 aasta ja 2 kuu pikkuse

vangistuse apellatsioonimenetluses raskemaks muutmist seadus ja maksvusele pääsenud

kohtupraktika ei võimalda.

15. Seevastu mõistetud vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on maakohus teinud

kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.

16. Erinevalt karistusest tingimuslikust vabastamisest ei sea seadus mõistetava vangistuse

üldkasuliku tööga asendamiseks mingeid erilisi tingimusi peale piirangu karistuse määrale.

Kui süü suurus võimaldab mõista kuni 2 aastase vangistuse ja süüdistatav ise on sellega nõus,

võib üldkasulikku töö kasuks otsustada. Selles asjas on mõlemad tingimused täidetud.

Maksvusele pääsenud kohtupraktikas on leitud, et nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle

asendamisel määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada

teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (RKKK 1-

18-7276/80 p 26).

17. Seega ei ole üldkasulik töö alati kohane karistuse kandmise viis. Süüdistav peab olema

asenduskaristuse kohaldamiseks sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada

asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Üheks selliseks asjaoluks on

alkoholiprobleem (RKKK 3-1-1-87-08 p 13). KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane

üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 kohaseid kontrollnõudeid ning täitma talle

pandud kohustusi. H. Alogole on pandud kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest.

18. Andmed süüdistatava senise elukäigu kohta võimaldavad järeldada tõsist

alkoholiprobleemi – teda on karistatud KarS § 424 lg 2 järgi ning ta varastab kauplusest

ühtepuhku alkoholi. Lisaks on H. Algol raskusi käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Tema

suhtes tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistus pöörati Viru Maakohtu 09.09.2019. a

määrusega täitmisele alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tõttu – tegu oli juba neljanda

kohtule esitatud erakorralise ettekandega, mis näitab, et terve kriminaalhooldus kulges

probleemidega. Samas asjas vabastati H. Algo 29.04.2020. a määrusega vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt, kuid ta pani katseajal toime uue varguse. H. Algole mõisteti 06.10.2021 uus

kriminaalkaristus, mis pöörati ka täitmisele, kuid mille kandmiselt ta taas 10.12.2021. a

kohtumäärusega ennetähtaegselt tingimisi vabastati. Katseaeg kestis kuni 27.07.2022. H.

Algo pani esimese varguse toime juba 17.07.2022, kuid politsei otsustas teda karistada

väärteokorras. Kriminaalasja toimikust ei nähtu andmeid, mille pinnalt saaks järeldada, et H.

Algo on otsustanud alkoholiga lõpparve teha. Tagasilangusi esineb ka alkoholivastast ravi

saavatel ja loobumiseks motiveeritud inimestel. Tõenäosus, et süüdistatava suudaks iseseisvalt

alkoholist loobuda, on väga väike.

19. Karistuse üks oluline eesmärk on mõjutada inimest uusi kuritegusid mitte toime

panema. H. Algo senine elukäik võimaldab pidada eripreventiivset prognoosi väga halvaks.

Karistused ega käimasolevad menetlused teda lihtsalt ei mõjuta. Üheks kõnekaks näiteks on

vanglast ennetähtaegselt vabanenuna vargile minek 10 päeva enne katseaja lõppu, millega

kaasnes võimalus mitmeks kuuks vanglasse tagasi sattuda. Selle ja veel teistegi varguste eest

karistati teda väärteokorras. Määratud karistused ei olnud heidutavad, samuti ei mõjunud uusi

kuritegusid ära hoidvalt kohtueelse menetluse toimetamine ega süüdistusakti kohtusse

saatmine.

20. Kokkuvõtvalt nõustub kolleegium prokuröri seisukohaga, et H. Algo puhul ei saa

vangistust üldkasuliku tööga asendada – ta ei suudaks loobuda alkoholist, alluda

kriminaalhooldusele ja lõpetada varastamist.

21. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg-st

1, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22.09.2025. a otsuse osas, millega kohus asendas

H. Algole mõistetud karistuse 1 aasta ja 2 kuud vangistust 420 tunni ühiskondliku tööga.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega määrab, et H. Algol tuleb temale

mõistetud vanglakaristust kandma asuda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt.

22. Määratud kaitsja Leelo Viil on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi

tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse

kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega ja apellatsiooniga tutvumiseks ning

apellatsioonivastuse koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu 133,92 eurot, sh

käibemaks 25,92 eurot. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele.

23. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike

1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna

ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, siis jäävad

menetluskulud summas 133,92 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)