2-25-20139/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-20139

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 14. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-20139

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus O.S vastu võlgnevuse nõudes

5 547.61 eurot

Menetlusosalised

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX);

Kostja: O.S (isikukood XXX, elukoht: xxxx, e-post: XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev

14. jaanuar 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 24.11.2025 Viru Maakohtule hagi O.S vastu põhivõlgnevuse 4 800.49

eurot, intressi 78.33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 181.55 eurot ja edaspidise viivise

1 (7)

2-25-20139

nõudes. Hagiavalduse kohaselt Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) on ülepiirilise

pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt

määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks

igakuise tagasimakse kuupäev minimaalse kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti

rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Selleks peab logima

sisse oma iseteenindusse kasutades isikukoodi ja pin-koodi. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga

iseteeninduskeskkonnas.

-

Kostja esitas 12.06.2018 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c (edaspidi krediidiandja)

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kostja on esitanud laenutaotluseid kokku 46

korral). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja poolt

taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu

üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima

oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama

laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping

sõlmituks 12.06.2018. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati Kostjale

limiiti kuni 3 000 eurot.

-

22.01.2020 Pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale Lepingu

üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid

pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000

eurot.

-

23.08.2023 muutsid pooled laenulepingu tingimusi ja sõlmisid lepingu LISA laenulimiidi

suurendamiseks ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. Muus osas pooled

lepingutingimusi ei muutnud.

Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 11 079 eurot. Kostja

poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt

kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45.22% aastas ehk 0.1239%

päevas. Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks

55.01% aastas. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

teabelehe p 3 kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09%

aastas ehk 0,1345 % päevas. 22.01.2020 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt

kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Lepingu hinnakirja kohaselt on viivisemäär

võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas ehk 0,1345 % päevas.

Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 16 809.50 eurot, millest

põhinõude katteks arvestati 6 078,51 eurot, kulude katteks 335,63 eurot ja intressi katteks 10395,36

eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, märtsikuu osamakse summas 267,08 eurot, maksetähtaeg 12.04.2025, aprillikuu

osamakse summas 272,41 eurot, maksetähtaeg 12.05.2025, maikuu osamakse summas 275,57 eurot,

maksetähtaeg 12.06.2025, juunikuu osamakse summas 280,90 eurot, maksetähtaeg 12.07.2025 ja

krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, 26.06.2025 edastas

krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostjale edastatud

teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud

leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping

11.07.2025.

2 (7)

2-25-20139

2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 11079 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 6 078.51 eurot. Peale lepingu

ülesütlemist tasus kostja 200 eurot, mille hageja arvestab täies ulatuses põhinõude katteks. Seega

Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 4 800.49 eurot (11 079 eurot – 6 078.51

eurot – 200 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi arvestatakse

igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress

78.33 eurot (kostja poolt teostatud maksest põhinõude katteks, so alates 08.01.2025 kuni lepingu

ülesütlemiseni 11.07.2025).

4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisumma jäägilt

alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 12.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni

24.11.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 181.55 eurot. Edaspidi

nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 25.11.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 10,15% aastas.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja teavet

kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete

põhjal. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud

andmetest. Kostja sissetulekuid ja väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult,

et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi

kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja

kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites

registreeritud kehtivaid maksehäireid ja Klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada

tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu

sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Kostja esitatud ja krediidiandja poolt kogutud

andmeid kogumis analüüsides leidis krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ja mille

tulemusena sai põhjendatult eeldada, et klient on võimeline oma kohustusi täitma. Antud olukorras

krediidivõimelisuse hindamiseks oli piisav kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudus

ja võlgniku sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Hageja märgib, et krediidiandja poolt

teostatud toimingud on seadusega, sise-eeskirjadega ja Finantsinspektsiooni juhistega kooskõlas.

Asjaolu, et kostja on jätnud mingitel põhjustel oma kohustusi täitmata ei viita krediidivõimelisuse

ebaõige hindamisele. Kostja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt krediidiandja hooletus.

Kostja puhul on tegemist täisealise ja teovõimelise isikuga, kes peaks mõistma laenuvõtmise

tingimusi ehk kui võetakse kohustus siis tuleb see kohustus ka vastutustundlikult täita. VÕS § 14 lg

2 ja § 4034 lg 3 teine lause kohustavad krediidivõtjat esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe

oma andmete osas. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas Kostja, et ta on esitanud krediidiandjale

kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete

kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab

3 (7)

2-25-20139

tagastada krediiti. VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat

vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult

jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse

hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta

krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või

nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata

6. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 4 800.49 eurot, intressi 78.33 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

181.55 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4 800.49 eurot

alates 25.11.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

7. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

8. Viru Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid e-posti vahendusel

03.12.2025 kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja esineb alus

hagi rahuldamata jätmiseks.

10. Hageja on taotlenud kostja poolt hagile vastamata jätmisel asjas eelmenetluses tagaseljaotsuse

tegemist. Kostja ei ole hagile vastanud. Samas käesoleval juhul ei ole kostja vastuse esitamata

jätmisel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

11. Kohtul on kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Ühtlasi peab kohus Euroopa Kohtu

praktikast tulenevalt omal algatusel kontrollima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset

kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle

kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (05. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18).

12. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 12.06.2018 esialgse laenutaotluse Multitude Bank p.l.c

iseteeninduskeskkonnas. Kokku esitas kostja 46 taotlust krediidi väljastamiseks. Laenulepingu loeb

hageja poolte vahel sõlmituks 12.06.2018.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõttes, kes võttis krediiti väljaspool

majandustegevust.

4 (7)

2-25-20139

14. Kostja pole hagile vastanud, mistõttu tuleb lugeda tema poolt omaksvõetuks järgmised

faktilised asjaolud:

1) Multitude bank p.l.c (Ferratum Bank) ja kostja sõlmisid 12.06.2018 tarbijakrediidilepingu

krediidi ülempiiriga 3 000 eurot, intressimääraga 49.09% aastas, krediidi kulukuse määr

61.79% aastas, tagasi maksmine 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummaksena,

milleks on; (a) 5% kliendi poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või (b)

10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, lepingutasu 0 eurot. Esimene väljamakse tehti

kostjale 12.06.2018. 22.01.2020 pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas

kostjale Lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille

kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi suurendamises ning kehtestati uueks

laenulimiidi suuruseks 5 000 eurot. 23.08.2023 muutsid pooled laenulepingu tingimusi ja

sõlmisid lepingu LISA laenulimiidi suurendamiseks ning kehtestati uueks laenulimiidi

suuruseks 5 000 eurot. Muus osas pooled lepingutingimusi ei muutnud.;

2) Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses, mistõttu vaidlusalune laenuleping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3) Hagiavalduse ja hagi lisa nr 8 (dtl 84-89) järgi kasutas kostja krediiti kokku 11 079 eurot ja

tegi krediidilepingu katteks tagasimakseid kokku summas 16 809.50 eurot, millest

krediidisumma katteks on loetud 6 078.51 eurot, inkassomenetluses on tagasi makstud veel

200 eurot;

4) Kostja jäi lepingu täitmisega viivitusse alates aprillist 2025.a, seda vähemalt kolme, so

aprilli, mai ja juuni osamaksete tasumisega.

5) Kostjale saadeti lepingute ülesütlemise hoiatus ja anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 11.07.2025 saadeti kostjale teatis lepingu lõpetamise kohta.

15. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma

igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides

1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse

korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku

laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse

vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et

krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija

regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas

töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise

regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

5 (7)

2-25-20139

tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi,

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise

kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei

antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014

lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

18. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud

andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks

kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste

võlausaldajate ees.

19. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja

poolt edastatud taotlusele ning registrite nagu Rahvastikuregister ning Creditinfo poolt hallatav

maksehäirete registri andmetele. Hagejal oli VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud

ei ole. Hageja on tuginenud üksnes kostja poolt esitatud andmetele laenutaotluses ja avalike

registrite andmetele. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja

6 (7)

2-25-20139

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Üksnes avalike

registrite andmete põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada kostja võimaliku finantsilise

riskikäitumise kohta. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

20. Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes

põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).

21. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse

perioodi alates 12.06.2018 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas,

01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas, 01.07.2024 kuni

31.12.2024 4.25% aastas, 01.01.2025 kuni 30.06.2025 3.15% aastas ja 01.07.2025 kuni 11.07.2025

2.15% aastas.

22. Lepingute alusel kasutas kostja krediiti 11 079 eurot ja on tagasi maksnud 16 809.50 eurot ehk

on tasunud 5 730.50 eurot üle. Kuivõrd lepingu kehtivuse perioodil kujunes intressi summaks

seadusjärgse intressi alusel 1 025.63 eurot, on tagasimaksete alusel tasutud ka seadusjärgne intress.

Sellises olukorras ei pea kohus võimalikuks kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevust ega intressi

rohkem välja mõista. Seoses krediidilepingu intressi osas tühiseks muutumisega ei ole leping

kostjaga lõppenud ülesütlemisega. Leping on lõppenud kohustuste täitmisega, mistõttu ei tekkinud

hagejal ei põhinõude ega viiviste väljamõistmise nõuet. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Menetluskulud

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja kasuks

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

24. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

7 (7)

2-25-20139

Kohtunik

8 (7)