2-25-19050/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-19050

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi A. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS, registrikood 10183757

Hageja esindaja: Merilyn Salme-Gordijevitš

Kostja: A. S., isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Bigbank AS (registrikood 10183757) ja A. S. (isikukood XXX) vahel

09.01.2026 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale 31.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX

alusel põhivõlgnevuse 4454,81 eurot, intressi 361,88 eurot, lepingu haldustasu 9 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 23.05.2025 – 06.01.2026 osas 570,95 eurot,

menetluses tasutud pool riigilõivust 315 eurot, s.o kokku 5711,64 eurot maksegraafiku

alusel, tasudes alates 2026 jaanuarist kuni 2026 juunini iga kuu 10. kuupäevaks

hagejale 150 eurot.

1.2 10.07.2026 on kostja kohustatud tasuma hagejale võla jäägi ühekordse maksena.

1.3 Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 ja 1.2 võlgnevuse tasumise maksegraafiku alusel,

vastavalt maksegraafikule tasub kostja võlgnevuse hageja arveldusarvele XXX

märkides selgituseks „2-25-19050, A. S. võlgnevus“.

1.4 Juhul, kui kostja täidab käesolevas kompromissis sätestatud võla tasumise kohustust

korrektselt on võimalik enne punktis 1.2 nimetatud võla jäägi tasumise tähtpäeva

esitada hagejale avaldus võla jäägi tasumiseks täiendava tähtaja jooksul.

1.5 Kui Kostja ei tasu p-des 1.1 ja 1.2. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete

täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 päeva, on hagejal õigus nõuda

kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et kui esineb

käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on hagejal õigus

2-25-19050

nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu XXX raames 19,90% tagastamata

krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.

1.6 Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist ei ole

kummalgi poolel üksteise vastu mistahes nõudeid ega pretensioone.

1.7 Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid

loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust

rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.

1.8 Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva

kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad

kompromissi alusel uued õigused.

1.9 Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles

märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes

isikule või isikutele.

1.10 Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on

mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult

nende tahtele.

1.11 Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised

ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis

toodud tingimustel.

2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.

4. Tagastada hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust s.o 315 eurot Bigbank

AS arvelduskontole XXX märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25- 19050, A. S.

riigilõivu osaline tagastamine“.

Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (poolte kokkulepe TsMS § 661 lg 4

alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Hageja esitas Tartu Maakohtule 10.11.2025 hagi A. S.-i vastu põhivõlgnevuse 4454,81

euro, intressi 361,88 euro, haldustasu 9 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 434,94

euro ning edasiulatuva viivise nõudes.

2. Tartu Maakohus edastas asja 20.11.2025 määrusega alluvusel Pärnu Maakohtule.

3. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 31.08.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille kohaselt

sai kostja laenu 5650 eurot, intressimääraga 19,90% aastas ja viivisemääraga 19,90%

aastas. Krediidi kulukuse määr oli 23,37%. 09.01.2024 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 1,

millega krediidiandja andis krediidisaajale maksepuhkust 6 kuud. Krediidi kulukuse

määraks oli 23,61%. Alates 31.08.2021 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu

ülesütlemiseni 22.05.2025 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks

hagejale ülekandeid kogusummas 4957,28 eurot, millest 3602,93 eurot on arvestatud

intressi katteks, 45 eurot lepingu muutmise tasu, 1195,19 eurot krediidisumma katteks,

58,50 eurot lepingu haldustasu katteks ja 5,66 eurot viivise katteks. Kuna kostja lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, ütles võlausaldaja lepingu 22.05.2025 üles.

2-25-19050

4. Kostja esitas 28.12.2025 vastuse hagile ning teatab, et soovib hagejaga sõlmida

kompromissi.

5. Pooled esitasid kohtule 12.01.2026 kompromisslepingu ning paluvad kohtul see kinnitada.

6. Hageja kinnitas kohtule 13.01.2026, et kostja on hagejale esimese osamakse tasunud

10.01.2026.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

8. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning

leidis, et lepingu sõlmimisel on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt veendus hageja kostja konto väljavõtte analüüsi ja

Maksu-ja Tolliameti (EMTA) andmete põhjal, et kostjal oli krediiditaotluse esitamisel

sissetulek (2021 juulis 850 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte põhjal,

et kostjal olid igakuised krediidikohustused Placet Group OÜ ja Bigbank AS ees kokku

igakuiselt 354,93 eurot ning majandamiskulud 38,01 eurot. Krediidilepingust nr XXX

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 111,80 eurot. Kostjale jäi seega

igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,10% sissetulekutest ehk siis 383,27 eurot. Kostja

arvelduskonto väljavõttelt nähtusid suured ülekanded erinevatele isikutele ja

sularahatehingud. Hageja võttis kostjaga 31.08.2025 krediidivõimelisuse analüüsi käigus

ühendust ning palus selgitada, mis maksete ja sularahatehingutega on tegemist. Kostja

selgitas, et perekonnaliikmetega on ülekanded seotud päranduse jagamisega, seega ei ole

tegemist krediidikohustustega. Sularahatehingud on seotud koroonaajal töötasu saamisega

sularahas ja samuti isik on teinud endale kogumiskonto, millelt kostja ei tasu kohustusi

ega arveid. Lisaks selgitas kostja hageja päringute peale, et kostja on andnud Kristjan

Lillmägile on laenu, seega tegemist ei ole krediidikohustusega. Hageja märgib, et kostja

andis hagejale laenutaotluses teada, et tal puuduvad ülalpeetavad ning tema elupinnaks on

elukoht vanemate juures.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja on järginud lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 6).

9. Vastavalt 31.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel oli lepingu krediidi

kulukuse aastamääraks 23,37%. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS §

406² lg-le 1 ega ole tühine.

10. Pooled kinnitasid 09.01.2026 allkirjastatud kompromissiga, et soovivad menetluse

lõpetada kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub

seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse

lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega

ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub

rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas

lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

2-25-19050

11. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise

või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi.

12. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku § 1 tähenduses.

13. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud

kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

14. TsMS § 150 lg 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad

kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas

kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud hagi

esitamisel riigilõivu 630 eurot. Tulenevalt poolte taotlusest, tagastab kohus pool

hagimenetluses tasutud riigilõivu s.o 315 eurot taotluses märgitud hageja kontole.

15. Pooled lühendavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse ühe päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik