2-25-14427/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-14427

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2026 Rakvere, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-14427

Hagi ese

B2 Impact OÜ hagi V. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

821,71 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht

XXX), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: V. V. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas

TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada

otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita

asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb

tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS §

59 lg 15).

TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude

2-25-14427

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 2).

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Viru Maakohtule esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 598,24 eurot,

intress 39,36 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 93,39 eurot; samuti palub hageja kostjalt

välja mõista hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt,

so 598,24 eurolt alates 04.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; hageja palub kostjalt välja

mõista kahjuhüvitis 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mis seisnevad

hageja poolt tasutud riigilõivus summas 245 eurot ja hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult

viivist väljamõistmist VÕS §113 lg 1 sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest. Hageja taotleb, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja E AS vahel 23.11.2023

sõlmitud krediidikontolepingust nr XXX, mille alusel sai kostja enda käsutusse krediidilimiidi

250 eurot, intressiga 40,7% aastas, krediidikulukuse määraga 49, 22%, kogukuluga 333,38 eurot

ja väljavõtu tasuga 0 eurot (dtl 19). 25.11.2023 sõlmisid pooled krediidikontolepingu lisa 1 (dtl

34), mille kohaselt suurendati krediidilimiiti 660 eurole, intress ja krediidikulukuse määr jäi

samaks põhilepingu järgi, kogukulu oli 881, 10 eurot ja väljavõtu tasu 0 eurot. Seega on

krediidikontolepingu ja selle lisa pooled kostja ja E AS.

3. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt (dtl 4), tegi esialgne krediidiandja kostja kontole krediidi

väljamakseid kokku 740 eurot (dtl 41-55). Hageja väidete kohaselt rikkus kostja lepingust ja

selle lisast tulenevaid krediidi ja tasumata intressi ning kaasnevate tasude igakuist tagasi

maksmise kohustust vastavalt krediidikontolepingu nr XXX p II Põhitingimused (dtl 19). Kostja

jättis tasumata rohkem kui kolm üksteisele järgnevat arvet- 2024 jaanuari arve nr U2416043 (dtl

90), 2024 veebruari arve nr U2458511 (dtl 91), 2024 märtsi arve nr U2500529 (dtl 92) ja 2024

aprilli arve nr U2579555 (dtl 93). Kokku jättis kostja tasumata kogusummas 434,29 eurot.

4. Esialgne krediidiandja edastas 01.04.2025 kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 59) ja andis

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 15.04.2025. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul

võlgnevust esialgse krediidiandja ees ei täitnud, siis edastas krediidiandja kostjale 15.04.2025

lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt loeti leping ülesöelduks 16.04.2025.

5. Hagiavalduse p. 11 kohaselt loovutas esialgne krediidiandja 02.05.2025 nõuded hagejale (dtl 5).

6. Hagiavalduse kohaselt kujunevad hageja nõuded kostja vastu järgnevalt. Lepingu ja selle lisa 1

alusel sai kostja esialgselt krediidiandjalt krediiti 740 eurot (dtl 41-55), millest kostja tegi

tagasimakseid kokku 446,88, millest omakorda krediidiandja arvestas põhiosa katteks 141, 76

eurot, intresside katteks 285,12 eurot, meeldetuletustasude katteks 20 eurot. Seega on hageja

väitel kostja poolt põhiosa osas võlgnevus 598, 24 eurot. Ühtlasi on hageja arvestanud perioodil

17.02.25-16.04.2025 intressi määraga 40,7% aastas ehk intressi nõue kostja vastu on 39,36

eurot. Viivist on hageja arvestanud perioodil 17.04.2025-03.09.2025 määraga 40,7% aastas

summas 93,39 eurot. Kahju hüvitamise nõue tuleneb hagiavalduse p. 8 (dtl 6) kostjale edastatud

kirjade edastamise kuludest kokku 30 eurot.

2-25-14427

7. Maakohus jättis 19.09.2025 määrusega (dtl 75) hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, selgitades muuhulgas vajadust esitada kohtule E AS ja B2 Impact OÜ

vahel nõuete loovutamise aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid.

8. Hageja esitas 03.10.2025 puuduste kõrvaldamise korras uue hagiavalduse tervikteksti ning

puuduolevad hagi lisad 4 (dtl 82 jj). Ühtlasi esitas hageja ümberarvestuse, mille kohaselt kostja

sai krediiti 740 eurot, tagastas 446, 88 eurot ning seega on kostjal tagastamata krediit põhiosa

summas 293, 12 eurot. Hageja arvestas uuesti intressi perioodi 01.08.2024 kuni 16.04.2025 eest

krediidisummalt 740 eurot ning see on summas 19, 92 eurot (dtl 79). Hageja täpsustas ka nõutud

viivise summat perioodi 17.04.2025- 03.10.2025 eest, mis on summas 14, 46 eurot ja kahju

hüvitise nõude suurust, mis on 25 eurot (dtl 80).

9. Vastuseks kohtu 09.10.2025 puuduste kõrvaldamise määrusele (dtl 95) esitada kohtule E AS ja

hageja vahel nõuete loovutamist tõendavad dokumendid, avaldas hageja oma 17.10.2025

menetlusdokumendis, et talle jääb arusaamatuks, milliseid andmeid soovib kohus leida nõude

loovutamise lepingust ning väidetavalt on kostjat korduvalt teavitatud nõude loovutusest ja

pärast nõude loovutamist on hageja täitnud hagejale seadusega sätestatud võlgniku teavituse

kohustuse vastaval määral (KIOS § 59). Lisaks täpsustas hageja, et kui kohus ei tuvasta E AS

poolt kostjaga sõlmitud lepingu õiguspäraselt ülesöelduks, siis palub hageja kostjalt välja mõista

tulevikus sissenõutavaks muutuv võlg ehk ümberarvestuse alusel välja arvutatud põhiosa

summas 293, 12 eurot ja sellele lisanduva viivise ja seadusjärgse intressi (dtl 98-99).

Kostja seisukoht

10. Kostja hagile ei vastanud, kuigi hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise

määrusega

on kostjale kätte toimetatud.

Kohtu põhjendused

11. Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole

antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks

ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

13. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb otsuse lihtsustatud

kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

14. Kohtu hinnangul on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna VÕS §

402 lg 1 mõttes.

15. Hagiavaldusest ja selle lisadest ning hagiavalduse tervikredaktsioonist nähtub, et kostja vastu

esitatud nõuded tulenevad kostja ja E AS vahel 23.11.2023 sõlmitud krediidikontolepingust nr

2-25-14427

XXX, mille alusel sai kostja enda käsutusse krediidilimiidi 250 eurot, intressiga 40,7% aastas,

krediidikulukuse määraga 49,22%, kogukuluga 333,38 eurot ja väljavõtu tasuga 0 eurot (dtl 19).

25.11.2023 sõlmisid pooled krediidikontolepingu lisa 1 (dtl 34), mille kohaselt suurendati

krediidilimiiti 660 eurole, intress ja krediidikulukuse määr jäi samaks põhilepingu järgi,

kogukulu oli 881,10 eurot ja väljavõtu tasu 0 eurot. Seega on krediidikontolepingu ja selle lisa

pooled kostja ja E AS. Järelikult on esialgne krediidiandja E AS.

16. Esmalt tuleb kohtul lahendada küsimus, kas kostja vastu esitatud nõue kuulub hagejale või

mitte ehk kas õige hageja on pöördunud kostja vastu esitatud nõudega kohtusse.

17. Tarbijakrediidilepingutest tulenevates vaidlustes on asja läbivaatavale kohtule pandud Euroopa

Liidu õiguse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2225, 18. oktoober 2023,

mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2008/48/EÜ. –

ELT L, 2023/2225, 30.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2225/oj) või ka

maksejõuetusavalduse esitanud isiku võlgnevuste aluseks olevate tarbijakrediidilepingute

kohtulik kontroll (FIMS § 25 lg 4), kui ka siseriikliku õiguse, kui ka asjakohase kohtupraktika

kohaselt laiaulatuslik ja omaalgatuslik kontrolli (ex officio) teostamise kohustus laenusaajate

õiguste kaitse raames (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR Finance s. r. o. vs. GK, p 46-

liikmesriigi kohtute omaalgatusliku kontrolli teostamise kohustus tarbijate kaitsel

krediidilepingute puhul; EKo 20.09.2023, C-582/23, p. 42, 55, 56, 58). Sellega seoses leiab

kohus, et seoses esialgse krediidiandja poolt tarbijakrediidi võlasuhtest tekkinud nõuetega

krediidisaaja vastu ja nende loovutamisega kolmandale isikule, on kohus kohustatud

omaalgatuslikult kontrollima ka krediidisaaja vastu hagiga kohtusse pöördunud ja väidetavalt

nõuded omandanud isiku nõude omandamise asjaolusid ja hankima selle kohta ka tõendid.

Kohus leiab ka seda, et sellesisuline kohtu omaalgatuslik kontrolli kohustus laieneb

olukordadele, kus kostja hagile ei vasta või vastab aga ei esita vastuväidet muuhulgas nõude

loovutamise osas (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kohus on seisukohal, et ka juhul,

kui kostja vastab hagile midagi selgelt omaks võtmata, siis ei saa kostja omaksvõttu ühegi

asjaolu sealhulgas nõude loovutamise osas eeldada. Seega peab kohus lähtuma sellest, et kostja

vaidleb kõigele sealhulgas nõude loovutusele vastu. Eeltoodust johtuvalt peab kohus hindama

kõiki hageja väiteid sh nõude loovutamise kohta ning seega peab hageja tõendama kohtule, et

on omandanud kostja suhtes nõuded (TsMS § 363 lg 1).

18. Kohus leiab, et suur osa nõudeid tarbijakrediidisaajate vastu, mida soovitakse maksma panna

kohtumenetluses, on esitatud hagiavalduses ja/või selle lisades või muudes

menetlusdokumentides üldsõnalise hageja faktiväite-nõuded kostja vastu on omandatud

loovutuse teel-alusel. Seejuures esineb ka olukordi, kus väidetavaid tarbija vastu nõuete

loovutusi toimub korduvalt ning nõuete loovutust tõendavaid dokumente koos selgesõnalise

nõude koosseisu, nõude aluse, sissenõutavaks muutumise, samuti kas nõudeid on loovutatud

osaliselt või täielikult väidetavad nõude omajad kohtule ei esita. Seega kuivõrd ka Euroopa

Kohus on korduvalt oma lahendites rõhutanud kohtu omaalgatusliku kontrolli kohustus

tarbijakrediidi vaidlustuses, siis rõhuasetuse olemusest lähtuvalt laieneb see kohtu hinnangul

kõigile tarbijakrediidi vaidluse menetluslikele või õiguslikele aspektidele sh kohustus tagada

krediidisaaja õiguskaitse, mis kohtu hinnangul hõlmab kohustust kaitsta krediidisaajat alusetute

ja ebaselgete nõuete eest, õiguskindluse põhimõtte tagamine kohtuasjades ja kohtumenetluse

nõuetekohane läbiviimine. Nõude loovutamise asjaolude ja tõendite hindamise kohtulik kontroll

tagab selle, et nn ebaõige hageja ei saaks panna tarbijast krediidisaaja vastu nõudeid, mille

kuuluvus hagejale ei ole leidnud vaieldamatult tuvastamist. Samuti on sellise kontrolli

eesmärgiks kaitsta tarbijast krediidisaajat uue kohtumenetluse samade nõuete osas, mis on

maksma pandud esialgse krediidiandja poolt ehk et erinevad isikud ei esitaks ühest ja samast

võlasuhtest sissenõutavaks muutunud nõudeid sama kostja suhtes.

2-25-14427

19. Eeltoodust johtuvalt leiab kohus, et eriti tarbijakrediidivaidlustes on kohus kohustatud

selgitamiskohustuse raames selgitama hagejale juba enne hagi menetlusse võtmist kohustust

esitada ammendavalt kõik asjaolud nõude loovutamise kohta ja esitada selle kohta ka tõend

kohtule. Hageja on väitnud oma 17.10.2025 menetlusdokumendi p. 1 (dtl 99), et talle on

arusaamatu, milliseid andmeid kohus soovib nõude loovutamise lepingus leida. Samuti on

hageja väitnud, et kostjat on korduvalt teavitatud nõude loovutusest ja pärast nõude loovutamist

on hageja täitnud hagejale seadusega sätestatud võlgniku teavituse kohustuse vastaval määral

(vt KIOS § 59). Ei ole kahtlust selles, et hageja väidetud tegevus (üldsõnalised väited ja

selgitused) ei vasta ka KIOS § 59 lg 1 toodule ja sama sätte eesmärgile ning ei saa asendada

hageja menetluslikku kohustust põhjendada ja tõendada nõuete omandamine kostja vastu

kooskõlas VÕS sätetega ning seega välistada kohtu omaalgatusliku kontrolli kohustust.

20. Kohus märgib siinjuures, et maakohus on selgitanud hagejale kui väidetavale nõuete omajale

19.09.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.1 (dtl 75) kui ka 09.10.2025 kohtumääruse

resolutsiooni p. 1.1 hagejale kohustust tõendada nõudeõigust kostja vastu (dtl 95).

21. Viimati selgitas maakohus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 3 hagejale, et kuivõrd

hagiavalduse aluse kohaselt on hageja nõuete aluseks esialgse võlausaldaja E AS ja kostja vahel

23.11.2023 sõlmitud krediidikontoleping nr XXX ning 25.11.2023 lepingu lisa 1 ja hoolimata

sellest, et ka hagiavaldusest tuleneb, et hageja on omandanud nõude loovutamise korras nõuded

kostja vastu E AS-lt, siis ei tulene hagiavaldusest mingeid täpseid andmeid selle kohta, millal

nõuete loovutamine aset leidis, millistest kostjaga sõlmitud ja väidetavalt kostja poolt rikutud

võlasuhetest tulenevad nõuded kas osaliselt või täielikult on E AS poolt hagejale loovutatud.

Samuti selgitas maakohus, et hagejal on kohustus tõendada nõuete loovutamise fakti kohtule.

Maakohus asus 09.10.2025 kohtumääruse põhjendava osa p. 3 seisukohale, et hageja

selgitustest ei piisa kohtu poolt nõutud teabe ja nõuete loovutamise tehingu tõendamiskohustuse

täitmise asendamiseks. Kohus leiab ka, et hageja selgitused on üldist laadi.

22. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja on väitnud, et ta on nõude loovutamise lepingu sõlminud,

siis oleks hageja saanud kerge vaevaga lepingudokumendi kohtule esitada või hankida esialgselt

krediidiandjalt nõude loovutamise kohta kirjalikus vormis kinnituse. Selleks on maakohus on

kahel korral andnud hagejale kokku 24 kalendripäeva, kuid sellest hoolimata ei täitnud hageja

kohtu korraldusi. Samuti ei ole käesolevas asjas esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et

esialgne krediidiandja on kostjat kirjalikult teavitanud sellest, et tema vastu olemasolevad

nõuded on loovutatud hagejale ja see teade on kostjale kätte toimetatud.

23. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest, kui

ka hageja 03.10.2025 ja 17.10.2025 esitatud menetlusdokumentidest ei tulene väidetavalt E AS

poolt kostja vastu nende vahelisest võlasuhtest tulenevate nõuete loovutamise aluseks olevaid

asjaolusid ja asjaolusid tõendavaid dokumente. Hageja on kohtule esitanud hagi lisa 7 (dtl 61)

ehk hageja 02.05.2025 nõudekirja nõudenumbriga 922171, milles on hageja üldsõnaliselt

teavitanud kostjat, et on omandanud kostja vastase nõude.

24. TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded ning selle lõike 1 p-de 1-3 tuleneb

hageja kohus esitada hagiavalduses selgelt väljendatud nõue, esitada hagi aluseks olevad

faktilised asjaolud ja neid tõendada. TsMS § 230 lg 1 on hagejal eeltoodud asjaolu ehk nõude

kuuluvuse osas tõendamiskoormis ning sellega on seotud ka asjaolu, kas õige hageja on

kohtusse pöördunud. Nõude loovutamiseks on vajalik nõude omaja ehk esialgse krediidiandja E

AS poolt õiguslikult siduva tahteavalduse tegemist kas nõude loovutamise lepingu või nõude

loovutamise kohta kinnituse andmise näol (VÕS § 164, 168 lg 2). Kohus rõhutab, et hagejal on

kohustus esitada kohtule tõeseid faktiväiteid ja faktiväited peavad olema piisava

2-25-14427

detailsusastmega ning need peavad tulenema kohtule esitatud tõendist. Seega oli hagejal

tulenevalt TsMS §§-dest 363 lg 1, 230 lg 1 kohustus esitada kohtule kas nõude loovutamise

leping või esialgse krediidiandja nõude loovutamise kohta antud kirjalikus vormis kinnitus

(Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2022 otsus asjas 2-21-112397 p. 10; Tallinna Ringkonnakohtu

02.09.2025 otsus asjas nr 2-23-112597 p. 7.2). Hagejat on menetluses esindanud

õigusteadmistega esindaja, kuid sellest hoolimata on kohtumenetluses hagi rahaliste nõuetega

kostja vastu, kuid hageja nõudeõigus kostja vastu on tõendamata.

25. Lisaks eeltoodule ei võimalda menetlusõigus hageja asendamist, mis tähendab, et kohtul on

käesoleval juhul ainus võimalus jätta hageja hagi rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub

nõudeõigus kostja vastu. Õigel hagejal on õigus esitada hagi kostja vastu. Neil põhjendustel ei

hinda kohus kohtule hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuete maksma panekuks vajalike

nõudenormist tulenevaid nõude rahuldamise eelduseid tarbijakrediidilepingu osas ning

tarbijakrediidilepingu, kui ka selle ülesütlemise kehtivust.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis jääb

rahuldamata ka hageja taotlus, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

28. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sellest

tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puuduvad, siis

puudub alus kostja menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt.

Edasikaebamise kord

29.Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 võib maakohus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige

juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

30. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21).

31. Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2026 kohtumääruse

RESOLUTSIOON:

2-25-14427

1. Keelduda B2 Impact OÜ apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 14. jaanuari 2026. a otsuse peale

menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus koos lisadega B2 Impact OÜ-le tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

14.01.2026 kohtuotsus 2-25-14427 jõustus 10.03.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Lea Herne

referent

/digitaalselt allkirjastatud/