Legislator Case Law & Legislation
2-25-128362/6 AI generated

2-25-128362/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-128362/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada osaühingu EUROPARK ESTONIA ja Xi vahel sõlmitud kompromissileping 1.2 .Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud

Legislator headnote

AI generated

2-25-128362/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: nimetatud

Keywords

AI generated
non-implementation of the offending agreements lack of signature right to a decision validity of arbitration clause revocation of the composition agreement forfeiture agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-25-128362

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Xi vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus

Estonia pst 9, 10143 Tallinn) lepinguline esindaja Marge

Juur (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada osaühingu EUROPARK ESTONIA ja Xi vahel sõlmitud kompromissileping

alljärgnevas:

1.1 X tunnistab tingimusteta võlgnevust Osaühingu EUROPARK ESTONIA ees

kompromissisummas 250,00 (kakssada viiskümmend) eurot, mille tasumise järel

loetakse täidetuks kõik Xi kohustused, mis tulenevad leppetrahvist nr

1352801231922434 ja 0371810241604524. Kompromissisummas sisalduvad hageja

tasutud riigilõiv 82,50 eurot ja õigusabikulu 107,50 eurot.

1.2 .Pooled on leppinud kokku käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud

võlgnevuse tasumises selliselt, et X tasub võlgnevuse 5 osamaksena EFTA Legal OÜ

arveldusarvele EE642200221076244488 (Swedbank) selgitusega ”Kompromiss

tsiviilasjas 2-25-128362” järgmiselt:

1.2.1. 50,00 eurot hiljemalt 31.01.2026

1.2.2. 50,00 eurot hiljemalt 28.02.2026

1.2.3. 50,00 eurot hiljemalt 31.03.2026

1.2.4. 50,00 eurot hiljemalt 30.04.2026

1.2.5. 50,00 eurot hiljemalt 31.05.2026.

1.3 Kui X ei tasu käesoleva kohtumääruse punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest kasvõi

ühte osamakset kohaselt ja on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud

vähemalt 5 (viis) päeva, on Osaühingul EUROPARK ESTONIA õigus pöörduda

kogu võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning nõuda viivist määras

0,15% tasumata summalt päevas.

1.4 Kui käesoleva kohtumäärusega kinnitatavat kompromissi täidetakse vastavalt

kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled teineteise vastu mingeid nõudmisi.

1.5 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatav kompromiss on käsitletav kompromissina

VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma

nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. Poolte kompromissis

nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1.6 Käesoleva kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis kajastamata menetluskulud

jäävad poolte enda kanda.

1.7 Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-128362.

1.8 Tagastada riigilõiv 17,50 eurot EFTA Legal OÜ arveldusarvele

EE507700771007682828 (LHV Pank) märkides makse selgituseks „Tsiviilasjas nr

2-25-128362 riigilõivu tagastamine seoses kompromissiga“.

1.9 Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt poolte kokkuleppest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-st 4.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 23.12.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse, mis on menetlusse võetud

05.01.2026. Pooled esitasid 13.01.2026 kohtule poolte vahel sõlmitud

kompromisslepingu, mis on hageja esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest, muuhulgas, et

TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled paluvad lõpetada käesoleva tsiviilasja

menetlus. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 esimene lause sätestab, et kohus

menetleb kompromissilepingut sama seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne

asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et

pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi

kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse

kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe

vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas

ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei

esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja

asja menetlus lõpetamisele.

5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1

järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et

kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte

kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled

sõlmivad kompromissi. Alates 01.02.2023 ei tagastata menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu

(TsMS § 150 lg 3). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi

esitamisel 23.12.2025 täiendavalt 35 eurot, kokku 100 eurot. Tulenevalt eeltoodust

tagastatakse hagejale seoses kompromissi sõlmisega täiendavalt tasutud riigilõivust 17,50

eurot (35/2).

9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad

edasikaebamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiia Bergson

kohtunik