1-25-5001/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-5001

Kohtunik

Rahvakohtunikud

Annemarie Gerassimov

Devy Einer ja Raili Arikas

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Kaie Kaseorg

Christina Lainemäe

Kriminaalasi

Joel Kaiss süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 ja § 199 lg 2 p

9 järgi

Prokurör

Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Joel Kaiss

Isikukood: 39203315716; elukoht: viibib vahistatuna Tartu

Vanglas, vabaduses elukoht xxx Vabariigi kodanik;

haridus: xxx; emakeel: xxx keel.

Karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust –

1) Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.09.2016 otsusega 1-

16-949 karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 201 lg 2 p 1

järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud, millest kohesele

kandmisele mõisteti vangistus 11 kuud 17 päeva ning

ülejäänud vangistus 1 aasta 1 kuu 13 päeva jäi tingimisi

täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat;

2) Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 29.06.2017 otsusega 1-

17-5494 karistatud KarS § 118 lg 1 p 1, 2; § 263 lg 1 p 2

vangistusega 7 aastat 9 kuud 13 päeva (Tartu Maakohtu

02.11.2023 karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud,

katseaeg kuni 28.12.2024).

Tõkend: kinni peetud kahtlustatavana 22.06.2025 ning

vahistatud Tartu Maakohtu 24.06.2025 kohtumääruse alusel

Kaitsja

Vandeadvokaat Anu Pärtel (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Joel Kaiss KarS 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista karistuseks 10 aastat

vangistust.

2. Süüdi tunnistada Joel Kaiss KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel 11 aastat 6 kuud vangistust.

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.06.2025, s.o Joel Kaissi kahtlustatavana

kinnipidamise aeg.

5. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1

alusel mõista Joel Kaissilt Eesti Vabariigi kasuks välja järgmised kriminaalmenetluse

kulud:

1) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu 1117,16 eurot;

2) määratud kaitsjale Anu Pärtelile määratud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses

kokku 2107,09 eurot;

3) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

Määrata, et Joel Kaissilt väljamõistetud menetluskulud, s.o 5439,25 eurot, tuleb

tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda joobeseisundi tuvastamise kulu 114 eurot ja

kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisi kulu 2900 eurot.

7. Tsiviilhagid

7.1. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu Rimi Eesti Food AS poolt esitatud

tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista Joel Kaissilt kuriteoga tekitatud kahju

summas 647,17 eurot Rimi Eesti Food AS (a/a EE092200221001172813, Swedbank

AS, selgitusse märkida „kriminaalasjas 1-25-5001 tsiviilhagi hüvitamine“) kasuks.

7.2. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu Tõrva Tarbijate Ühistu poolt esitatud

tsiviilhagi ning välja mõista Joel Kaissilt kuriteoga tekitatud kahju summas 349,28

eurot Tõrva Tarbijate Ühistu (a/a EE442200001120082554, Swedbank AS,

selgitusse märkida „kriminaalasjas 1-25-5001 tsiviilhagi hüvitamine“) kasuks.

8. Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide

juurde kriminaalasja toimiku juures asuvad:



üks CD-R plaat vormikaamera salvestisega,



üks CD-R plaat häirekeskuse kõnesalvestisega,



kümme CD-plaati kaupluste turvakaamerate salvestistega.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Lõuna prefektuuri

asitõendite hoiuruumis (hoiule võtmise akt nr 25ATH36072) asuvad asitõendid:



suletud korgiga Coca-Cola pudel – pakend nr 1;



DNA proov – pakend nr 2, JKL3.1, JKL3.2, JKL3.3;



hukkunult võetud DNA proov – pakend nr 3;



10 küünealust kaapeproovi – pakend nr 4;



DNA proov – pakend nr JKR1, JKR2, JKR3;



DNA proov – pakend nr JKR4, JKR5;



kohvipurk „Jacobs“ – pakend nr JKL1;



puidust käepidemega nuga – pakend nr JKL3.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Joel Kaissile Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiuruumis (hoiule võtmise akt nr 25ATH36072) asuvad

asitõendid:



halli värvi lühikesed püksid – pakend nr JKR;



pruuni värvi T-särk – pakend nr JKR;



musta värvi sokid – pakend nr JKR;



musta värvi kapuutsiga pusa – pakend nr JKR;



pruuni värvi sandaalid – pakend nr JKR;



rohekat värvi kapuutsiga dressipluus – pakend nr JKR.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7)

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (14.01.2026).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus (Valga kohtumaja kantseleis) tutvuda

kohtuotsusega, s.o hiljemalt 14.01.2026.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Asjaolud

Süüdistus

Joel Kaissi (Kaiss) süüdistatakse selles, et tema 22.06.2025 kella 15.10 paiku xxx läheduses

lõi parema käe rusikaga vähemalt ühel korral H.O-le (H.O) näkku, tekitades kannatanule

vigastusi näo piirkonda, s.o näokoljuluude murrud, põrutushaavad kulmul, vasaku silma

ülalaul, ülahuulel; verevalumid paremal silmavalgel, huultel, nahaalused verevalumid silmade

laugudel; nahamarrastused paremal näopoolel. Löömise tagajärjel kukkus H.O vastu

asfaltteed ning suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Näo piirkonda saadud löökide

tagajärjel kukkumisest peaga vastu maapinda sai H.O koljusisesed verevalumid ja pindmised

vigastused peanahal kukla piirkonnas. H.O surma põhjus on pea tömp trauma näokoljuluude

murdude ja koljusiseste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis kannatanul mehaaniline

lämbus vere sissehingamisest ja peaajuturse.

Seega pani Joel Kaiss toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustati surm.

Samuti süüdistatakse Joel Kaissi selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime

varguseid, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil:



09.04.2025 kella 15.52 paiku Tallinnas XXX asuva Alzgamer kaupluse müügisaalist

ebaseadusliku omastamise eesmärgil PlayStation 5 mängukonsooli maksumusega 499

eurot, ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule

viimata, kuna Joel Kaiss peeti kaupluse töötajate poolt kinni. Kaup rikkumata kujul

kauplusele tagastatud.



20.05.2025 kella 19.36 paiku Valgamaal Valga linnas Riia tn 18 asuva Rimi Eesti Food AS

kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 0,5l „Hennessy VS

Cocnac“ konjakit maksumusega 30,99 eurot ning ühe pudeli 1l „Jack Daniels Tennessee“

viskit maksumusega 42,75 eurot ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult

tasumata, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 73,74 eurot.



23.05.2025 kella 17.49 paiku Valgamaal Valga linnas Riia tn 18 asuva Rimi Eesti Food AS

kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 1l „Jameson Irish“

viskit maksumusega 36,89 eurot ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult

tasumata, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 36,89 eurot.



26.05.2025 kella 18.16 paiku Valgamaal Valga linnas Neulandi 2 asuva Tõrva Tarbijate

Ühistu Valga Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolm

pudelit 1l „Danza Vodka“ viina kogumaksumusega 59,97 eurot (ühe maksumus 19,99

eurot) ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega

Tõrva Tarbijate Ühistule varalist kahju summas 59,97 eurot.



05.06.2025 kella 15.11 paiku Valgamaal Valga linnas Riia tn 18 asuva Rimi Eesti Food AS

kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5l pudeli „J. Walker“

viskit maksumusega 63,98 eurot ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult

tasumata, tekitades sellega Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 63,98 eurot.



08.06.2025 kella 19.35 paiku Valgamaal Valga linnas Kungla tn 37b asuva Tõrva Tarbijate

Ühistu Valga Kungla Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ühe „Karl Fazer Dumle“ šokolaadikarbi, milles 21 šokolaadi kogumaksumusega 106,89

eurot (ühe maksumus 5,09 eurot) ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult

tasumata, tekitades sellega Tõrva Tarbijate Ühistule varalist kahju summas 106,89 eurot.



10.06.2025 kella 14.25 paiku Valgamaal Valga linnas Kungla tn 37b asuva Tõrva Tarbijate

Ühistu Valga Kungla Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil

viis 40g vaarika täidisega kohukest kogumaksumusega 2,29 eurot, seitse 40g vanilje

maitselist kohukest kogumaksumusega 3,15 eurot, ühe paki 250g „Lays“ kartulikrõpse

maksumusega 4,49 eurot, 6x0,33l „Coca-Cola“ maksumusega 6,59 eurot ning väljus

müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Tõrva Tarbijate

Ühistule varalist kahju summas 16,52 eurot.



12.06.2025 kella 12.15 paiku Valgamaal Valga linnas Kungla tn 37b asuva Tõrva Tarbijate

Ühistu Valga Kungla Konsum kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil

neli 1l pudelit „Danzka“ viina kogumaksumusega 99,60 eurot (ühe pudeli maksumus

24,90 eurot), kolm 0,5l pudelit „Danzka“ viina kogumaksumusega 39,27 eurot (ühe

maksumus 13,09 eurot), ühe 0,5l pudeli „Absolut Vodka“ viina maksumusega 10,99 eurot,

ühe 0,25l purgi „Red Bull Watermelon“ energiajoogi maksumusega 1,75 eurot ning väljus

müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Tõrva Tarbijate

Ühistule varalist kahju summas 151,61 eurot.



13.06.2025 kella 16.50 paiku Valgamaal Valga linnas Riia tn 18 asuva Rimi Eesti Food AS

kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 0,7l „Bumbu Rum“

piiritusjooki maksumusega 46,49 eurot, kaks pudelit 0,7l „Jack Daniels Ten Apple“ likööri

kogumaksumusega 68,78 eurot (ühe maksumus 34,39 eurot), ühe pudeli 1l „Jameson

Irish“ viskit maksumusega 36,89 eurot, ühe pudeli 0,7l „Joannie Walker Red“ viskit

maksumusega 24,99 eurot, üheksa „Karl Fazer“ piimašokolaadi dražeega

kogumaksumusega 43,11 eurot (ühe maksumus 4,79 eurot), kaks pudelit 0,7l „Jack

Daniels Honey“ viskit kogumaksumusega 58,90 eurot (ühe maksumus 29,45 eurot) ning

väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Rimi Eesti Food

AS-ile varalist kahju summas 279,16 eurot.



17.06.2025 kella 17.07 paiku Valgamaal Valga linnas Riia tn 18 asuva Rimi Eesti Food AS

kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli 1l „Ballantines

Finest BL.SC“ viskit maksumusega 32,09 eurot, kaks pudelit 1l „Johnnie Walker Red

Labe“ viskit kogumaksumusega 70,98 eurot (ühe maksumus 35,49 eurot), ühe pudeli 1l

„Jameson Irish“ viskit maksumusega 36,89 eurot, ühe pudeli 0,5l ’’Hennessy VS Cognac“

konjakit maksumusega 30,99 eurot, ühe pudeli 0,35l „Hennessy VS“ konjakit

maksumusega 24,99 eurot, ühe pudeli 0,7l „Jack Daniels ten. Honey“ viskit maksumusega

29,45 eurot ning väljus müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega

Rimi Eesti Food AS-ile varalist kahju summas 225,39 eurot.



22.06.2025 kella 15.00 paiku Valgamaal Valga linnas Võru tn 39 asuva Tõrva Tarbijate

Ühistu Võru Coop kaupluse müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe purgi

200g „Jacobs Krönung“ lahustuvat kohvi maksumusega 14,29 eurot ning väljus

müügisaalist jättes kauba eest tahtlikult tasumata, tekitades sellega Tõrva Tarbijate

Ühistule varalist kahju summas 14,29 eurot.

Seega pani Joel Kaiss toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

süstemaatiliselt.

Kohtu seisukoht

I. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 7 järgi

1. Asjas puudub vaidlus selles, et J. Kaiss lõi 22.06.2025 kella 15.10 paiku xxx läheduses

vähemalt ühel korral H.O-le näkku, mille tagajärjel H.O kukkus ning suri saadud

vigastustesse sündmuskohal.

2. Juhtunu toimumise aega ja kohta tõendavad teabesalvestise vaatlusprotokoll koos

häirekeskusele tehtud kõne salvestisega (II kd, tl 5–7) ning AS Valga Haigla kiirabikaart (I

kd, tl 186–190). Kiirabikaardilt nähtuvalt oli hädaabiteate vastuvõtmise aeg 22.06.2025

kell 15.19.10. Teabesalvestise vaatlusprotokoll tõendab, et tunnistaja X.E X.E helistas

häirekeskusele 22.06.2025 kell 15.10.54. Seega pidi sündmus toimuma enne X.E

hädaabikõnet, s.o 22.06.2025 kella 15.10 paiku. Teabesalvestise vaatlusprotokoll ja selle

aluseks olev kõnesalvestis ning Valga haigla kiirabikaart kinnitavad, et sündmus toimus

xxx lähedal.

3. H.O näkku löömist ja löögi tagajärjel kukkumist tõendavad nii süüdistatav J. Kaissi kui ka

tunnistaja X.E ütlused. Tunnistaja X.E ütluste kohaselt nägi ta auto tahavaatepeeglist, et J.

Kaiss lõi parema rusikas käega H.O-d. Nägi ühte lööki. Pärast lööki kukkus H.O seljaga

asfaldile. Löök oli tehtud näo piirkonda, silmade, nina piirkonda (II kd, tl 139, 140).

Süüdistatav J. Kaissi ütluste kohaselt mäletab ta, et lõi H.O-d jalaga näkku. Pärast seda

H.O kukkus. Ta on täiesti kindel, et ei löönud rusikaga, lõi jalaga (II kd, tl 148).

4. Seega on nii tunnistaja X.E kui ka süüdistatava ütlustega tõendatud, et J. Kaiss lõi H.O-d

vähemalt ühel korral näkku, mille tagajärjel H.O kukkus. Siiski on üheks vaidluskohaks

see, kas J. Kaiss lõi H.O-d näkku rusika või jalaga.

5. J. Kaiss on kohtus antud ütlustes avaldanud korduvalt veendumust, et ta ei löönud H.O-d

rusikaga. Siiski peab kohus usaldusväärsemaks tunnistaja ütlusi. Tunnistaja ütluste

usaldusväärsuse kasuks räägib see, et tunnistaja on sündmuskohale tulnud

politseiametnikule juhtunut samamoodi kirjeldanud. Vormikaamera salvestiselt nähtuvalt

räägib X.E, et nägi tahavaatepeeglist, et H.O-d löödi rusikaga nina piirkonda, peale lööki

kukkus H.O selili (II kd, tl 8–11). Lisaks tuleb arvestada, et tunnistaja oli juhtunut nähes

kaine, J. Kaiss oli aga tarvitanud alkoholi ja narkootikume. Nimelt juhtis X.E oma ütluste

kohaselt sel päeval autot, millest saab järeldada, et tunnistaja oli kaine. Süüdistatav oli aga

enda ütluste kohaselt joonud samal päeval viskit ja konjakit kokku umbes pool liitrit ning

tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Narkootikume oli tarvitanud ka eelneval päeval ja ööl

(II kd, tl 146). Kohtu hinnangul ei pruukinud J. Kaiss joobest tingituna hiljem õigesti

mäletada, kas ta lõi H.O-d rusika või jalaga. J. Kaiss on veel andnud ütlused, et tema

nukkidel ei olnud marrastusi (II kd, tl 148). Ka see ei veena kohut, et J. Kaiss tegi löögi

jalaga. Löömisest võivad jääda lööja käele, sh nukkidele marrastused või muud jäljed,

kuid ei pruugi. Seetõttu isegi kui uskuda J. Kaissi ütlusi selle kohta, et tema käed oli

terved, ei tõendaks kätel vigastuste puudumine, et rusikaga lööki ei tehtud. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus usaldusväärsemaks tunnistaja X.E ütlusi, kes oli sündmuse

toimumise ajal kaine ja nägi auto tahavaatepeeglist, et J. Kaiss tegi löögi parema käe

rusikaga.

6. Näkku löömisest ja löömise tagajärjel kukkumisest saadud vigastusi tõendab surnu

kohtuarstlik ekspertiis. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 25E-AOS00574-01/TRT138

(I kd, tl 193–203) eksperdiarvamuse punkti 1 kohaselt esinesid H.O-l järgmised

tervisekahjustused: xxx. Peavigastuste tüsistusena esinesid H.O-l xxx.

Kehavigastuste/tervisekahjustuste tekkemehhanismide kohta on eksperdiarvamuse punktis

2 leitud järgmist. xxx.

7. Puuduvad tõendid, et H.O-l oleksid nimetatud vigastused olnud enne 22.06.2025 juhtunut.

Ka ekspert on leidnud, et H.O-l esinevad peavigastused ja tüsistused on tekitatud

22.06.2025 (eksperdiarvamuse p 3). Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et H.O-l tuvastatud

kehavigastused põhjustas J. Kaiss. Lüües H.O-d rusikaga näkku, tekitas J. Kaiss H.O-le

näokoljuluude murrud, põrutushaavad kulmul, vasaku silma ülalaul, ülahuulel;

verevalumid paremal silmavalgel, huultel, nahaalused verevalumid silmade laugudel;

nahamarrastused paremal näopoolel. Näkku löömise tagajärjel kukkumisest peaga vastu

asfaltteed sai A. H.O koljusisesed verevalumid ja pindmised vigastused peanahal kukla

piirkonnas.

8. Eksperdiarvamuse punkti 5 järgi põhjustasid H.O-l esinevad koljuluude murrud ja

koljusisesed verevalumid eluohtliku tervisekahjustuse, kuna nende tagajärjel tekkis

kannatanul xxx. Seega tekitas J. Kaiss A. H.O-le tervisekahjustused, mis olid KarS § 118

tähenduses rasked, s.o eluohtlikud.

9. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab ka H.O surma saabumise aega ja põhjust.

Eksperdiarvamuse punkti 7 kohaselt saabus H.O surm 22.06.2025 lühikest aega (minutite

jooksul) enne kiirabibrigaadi sündmuskohale jõudmist kell 15.22. Eksperdiarvamuse

punkt 6 kinnitab, et H.O surma põhjus oli pea tömp trauma näokoljuluude murdude ja

koljusiseste verevalumitega, mille tüsistusena tekkisid kannatanul xxx

10. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega kinnitust leidnud, et H.O surm saabus süüdistuses

märgitud ajal, kohas ja viisil.

11. Kaitsja on seisukohal, et kõne alla saab tulla J. Kaissi teo kvalifitseerimine KarS § 115

järgi. Kohtu hinnangul KarS § 115 koosseis täidetud ei ole.

12. KarS § 115 näeb ette karistuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva

hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine

tapja või tema lähedase isiku suhtes. Eelkõige on oluline tuvastada kannatanu provotseeriv

käitumine, äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ning põhjuslik seos nende

vahel.

13. Vaidlus puudub selles, et J. Kaiss läks 22.06.2025 kella 15 paiku xxx tänaval asuvasse

kauplusesse, kust võttis Coca-Cola, kohvipurgi Jacobs ja kobartomateid. Coca-Cola ja

tomatid võttis kätte ning kohvi pani taskusse. Kassas andis Coca-Cola, tomatid ja 10

eurot. Kaupluses tööl olnud klienditeenindaja ütles J. Kaissile, et nägi, et ta pani

kohvipurgi taskusse ning selle eest tuleb ka maksta. J. Kaiss sellele ei reageerinud. H.O,

kes oli kassajärjekorras J. Kaissi järel, palus ka J. Kaissil kohvipurgi eest tasuda. H.O

rääkis J. Kaissiga rahulikult ja viisakalt. J. Kaissil olid kõrvaklapid peas, ta ei kuulanud

ega saanud aru, mida H.O talle rääkis. J. Kaiss sai aru, et H.O tahtis temaga kontakti, sest

mees tuli talle lähedale, vaatas otsa ja suu käis. J. Kaiss ei soovinud H.O-ga kontakti

astuda, ta ei vastanud midagi ja kõndis kauplusest välja. Kirjeldatud sündmuste käiku

kinnitavad süüdistatava J. Kaissi ning tunnistaja H.U, kes oli xxx tänava kaupluses

klienditeenindajana tööl, ütlused (II kd, tl 142, 146, 147).

14. Edasi on J. Kaiss andnud ütlused, et pärast kauplusest väljumist soovis mees (H.O)

jätkuvalt temaga mingit kontakti ja järgnes talle. Seetõttu ei soovinud koju minna ja liikus

mööda xxx tänavat xxx poole. Kui läksid xxx poe juurest, siis olid mõlemad ühel pool

teeäärt, xxx tänava poolsel kõnniteel. Alguses oli nende vahemaa umbes 2 meetrit. J.

Kaiss ületas teed, et vaadata, mis saab. H.O järgnes talle teisele poole teed. Väga lühikesel

ajavahemikul ületas taaskord teed ja mees tuli uuesti järele. Sai kinnitust, et tal käiakse

järel. Läks ka kolmas kord üle tee ja ütles mehele, et viskab teda. Kolmandal korral jäi

mees teisele poole teed, kuid jätkas nagu ühel liinil kõndimist (II kd, tl 147, 150).

15. Kohus on seisukohal, et J. Kaissi ütlused korduvalt tee ületamise kohta ei ole

usaldusväärsed, sest need on vastuolus tunnistajate X.E ja H.U ütlustega. H.U ütlustest

selgub, et poest väljudes hakkasid J. Kaiss ja H.O liikuma xxx poole. Ta jälgis, kuidas nad

edasi läksid. J. Kaiss kõndis paremal pool kõnniteel ja H.O teisel pool mööda teeäärt.

Kõndides nad kokku ei saanud. Mäletab, et J. Kaiss ütles H.O-le, et viskab teda

tomatitega. H.O ja J. Kaissi vahemaa oli 6–7 meetrit. Pärast seda läks tunnistaja

kauplusesse tagasi, teenindas mõned kliendid ja läks siis uuesti välja turvaautot ootama.

Siis enam H.O-d ja J. Kaissi ei näinud (II kd, tl 142–144). Tunnistaja X.E ütlustest selgub

samuti, et ta nägi mööda xxx tänavat sõites J. Kaissi ja H.O-d, kes tulid kesklinna poolt

xxx poole. H.O kõndis paremal pool teed ja J. Kaiss oli teisel pool ehk vasakul.

Tähelepanu pööras neile, kui oli xxx tänava ristis, kuid nägi neid juba enne, kui xxx

tänavast otse sõitis (II kd, tl 140). H.U ütlustest järeldub, et ta jälgis süüdistatava ja H.O

liikumist tänaval veel ka siis, kui J. Kaiss ütles H.O-le, et viskab teda tomatitega. J. Kaissi

ütluste kohaselt ütles ta pärast kolmandat teeületust H.O-le, et viskab teda. Sellest

järeldub, et kui teeületused toimunud oleksid, oleks H.U seda näinud. Kumbki tunnistaja

ei näinud, et J. Kaiss ja tema järel H.O oleksid korduvalt teed ületanud ning mõlemad

tunnistajad on sarnaselt kirjeldanud, et nägid xxx poolt kesklinna suunas vaadates vasakul

pool teed kõndimas J. Kaissi ja paremal pool H.O-d. Seega on J. Kaissi ütlused

tunnistajate ütlustega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava vastavasisulised

ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta.

16. Edasist sündmuste käiku on J. Kaiss antud ütlustes kirjeldanud järgnevalt. Kui nad jõudsid

xxx tänava ristmikuni, oli tema ühel pool tee ääres ja H.O teisel pool. H.O kõndis üle

ristmiku ja liikus otse. J. Kaiss keeras H.O selja tagant xxx tänavast alla. H.O ei pannud

seda alguses tähele, kuid kui märkas, siis järgnes talle uuesti. J. Kaiss jõudis kõndida paar

sammu xxx tänavast alla, kui mees võttis tal selja tagant vasaku käe alt kinni ja tõmbas

teda ülespoole tagasi, takistas tal liikumist. Pärast seda järgnes raputamine – mees seisis

tema ees ja võttis kahe käega õlgadest kinni. See oli nii intensiivne, et tal kukkusid käes

olnud asjad, Coca-Cola ja tomatid, maha. Teda keerutati, raputati, tegi ringi ja tal oli

segadus. Kannatas kõik selle rabamise ja tõukamise välja ja seisis lihtsalt käed kõrval.

Seejärel vehkis H.O rusikatega. Ükski löök teda ei tabanud. Olukord jäi hetkeks seisma,

kui tunnistaja auto peatus. Seda, et peatunud auto juht ja H.O omavahel rääkisid, ei

kuulnud. Kui auto hakkas ära sõitma, siis soovis veelkord proovida enda toimetusi jätkata

ja liikus sirgjoones alla. H.O liikus talle uuesti vastu tahtmisega teda uuesti füüsiliselt

noomida. J. Kaiss võttis vastu otsuse, et ei lase võõrast inimest enda kehasse ja lõi teda (II

kd, tl 147, 148, 150).

17. Kohus leiab, et ka J. Kaissi ütlused selle kohta, et H.O käitus tema suhtes vägivaldselt, on

vastuolus tunnistaja X.E ütlustega ja ei ole usaldusväärsed. Vastupidiselt süüdistatava

ütlustele on tunnistaja X.E oma ütlustes korduvalt rääkinud sellest, kuidas mööda xxx

tänavat sõites tõmbas tema tähelepanu just J. Kaissi olek ja hoiak, mis oli üleolev ja

vehklev, ta vehkis kätega. Pärast seda, kui tunnistaja oli keeranud xxx tänavale, jälgis ta

süüdistatavat ja H.O-d tahavaatepeeglist. J. Kaiss tuli diagonaalselt teisele poole teed ja

H.O liikus otse ning nad said xxx ja xxx tänava nurgal kokku. Tunnistajale tundus olukord

ohtlikum J. Kaissi poolt, kes läks agressiivsemalt lähemale, ning tundus, et H.O pigem

kõndis J. Kaissist eemale. Tunnistaja jäi vaatama, et seal ei ole kõik hästi, keeras auto

ümber ja hakkas nende poole liikuma. Tunnistaja lasi akna alla ja küsis, kas kõik on

korras. H.O vastas, et jah, kõik on korras. Kuulis, et H.O-l ja J. Kaissil oli jutt kohvipakist.

Tunnistaja hakkas vaikselt edasi liikuma, aga nägi, et kõik ei ole korras, sest nad hakkasid

järjest lähemale minema ja nende kehakeelest oli näha, et kohe võib minna kakluseks.

Vaatas tahavaatepeeglist, et nad lähevad käsipidi kokku. Kui hakkas autot uuesti seisma

jätma, siis nägi, et hakkas mingi tõuklus. Ei tea, kas see täpselt tõuklemine oli, aga nägi, et

nagu käed käisid, et äkki oli seal mingi tõuklemine. Tunnistaja ei mäleta, kas H.O midagi

oma kätega tegi või kas käed käisid mõlemal inimesel. Seejärel lõi J. Kaiss H.O-d ning

H.O kukkus selili asfaldile (II kd, tl 138–141).

18. Tunnistaja X.E ütlustest saab järeldada, et olukorras oli agressiivsemaks pooleks just J.

Kaiss. Tunnistaja X.E ei mäletanud, et H.O oma kätega midagi oleks teinud. Ka ei ole

tunnistaja rääkinud midagi sellest, et H.O oleks J. Kaissi raputanud, keerutanud või

rusikatega vehkinud, nagu on kirjeldanud süüdistatav. Küll aga rõhutas tunnistaja

korduvalt, et just J. Kaiss oli see, kes agressiivselt H.O-le lähenes, kätega vehkis ja oli

üleoleva hoiakuga. Kohus peab usaldusväärsemaks tunnistaja X.E ütlusi ning leiab, et J.

Kaissi ütlused H.O vägivaldse käitumise kohta on kantud soovist näidata oma süüd

tegelikust väiksemana. Kohtu veendumust selles, et H.O J. Kaissi kuidagi ei tirinud,

lükanud, raputanud ega keerutanud ning rusikaga lüüa ei üritanud, kinnitavad ka tunnistaja

H.U ja kannatanu H.O ütlused. H.U sõnul tundis ta H.O-d 20 aastat ning H.O oli rahulik

isik, sõbralik ja abivalmis ning käitus ka konfliktsituatsioonis rahumeelselt (II kd, tl 143).

Tunnistaja ütlustest ei saa järeldada sedagi, et H.O oleks sündmuse ajal poe ruumides

viibides või sealt väljumise järel süüdistatava suhtes kuidagigi verbaalselt või füüsiliselt

agressiivselt käitunud. Samuti on H.O abikaasa A.O kirjeldanud, et konfliktsituatsioonides

oli H.O maru rahulik ja tasakaalukas (II kd, tl 137). Eelöeldust tulenevalt ei ole kinnitust

leidnud kannatanu H.O provokatiivne käitumine süüdistatava suhtes. Tõendatud ei ole, et

H.O kasutas J. Kaissi suhtes vägivalda või solvas teda.

19. Isegi kui jaatada seda, et kannatanu J. Kaissi suhtes vägivaldselt käitus, ei viita miski

sellele, et J. Kaissil esinenuks äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Kuigi õige

on kaitsja märgitu, et süüdistatava isikulised eripärad, mis on välja toodud

kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisiaktis (impulsiivsus, madal agressiooni ja

vägivalla vallandumise lävi), samuti joobeseisund, võivad tugeva hingelise erutuse

seisundi tekkimist soodustada, ei ole asjaolude pinnalt tuvastatav, et J. Kaissil selline

seisund esines. Esiteks ei viita sellele J. Kaissi käitumine teo toimepanemise ajal ja pärast

seda. J. Kaiss ei löönud H.O-d korduvalt ja valimatult, vaid tegi ühe rusikalöögi näkku.

See ei olnud J. Kaissi jaoks juhuslik tegu, vaid nagu süüdistatav ise on öelnud „võtsin

vastu otsuse, et ma ei lase enam seda võõrast inimest enda kehasse ja ma lõin teda“ (II kd,

tl 148). Samuti mäletas J. Kaiss enda hinnangul sündmuste kulgu selgelt (II kd, tl 148).

Süüdistatav tegutses kaalutletult ka pärast H.O löömist – ta lahkus enda sõnul

sündmuskohalt, sest tahtis veel koju saada ja ei tahtnud, et ta sündmuskohal kinni

võetakse (II kd, tl 149). Teiseks ei ole J. Kaiss ka ise rääkinud sõnagi sellest, et oleks

kaotanud enesekontrolli või teda oleks tabanud äkkviha ega midagi muud, mis annaks

alust kahtlustada äkki tekkinud tugevat hingelist erutust. J. Kaiss on löömise põhjusena

hoopis välja toonud, et oli jahmunud, tundis hirmu ja ebamugavust ning et tema õigusi

rikutakse ja tahtis H.O-d tõrjuda, mistõttu lõi teda.

20. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et H.O ei käitunud J. Kaissi suhtes provotseerivalt. Üksnes

isikuga tänaval (sealjuures erinevatel teepooltel) samas suunas kõndimist ning püüet

isikuga rääkida, et ta poest varastatud kohvipurgi eest tasuks, ei saa pidada

provotseerivaks käitumiseks. J. Kaissi sõnul olid tal peas kõrvaklapid, milles käis vali

muusika. Kuigi ta enda sõnul mõistis, et temaga tahetakse rääkida või mingeid asju ajada,

ei üritanud ta hetkekski kuulata ja veenduda, mida temast soovitakse. Üksnes asjaolu, et J.

Kaiss H.O-d (ega üldse mitte kedagi) kuulda ei soovinud, ei õigusta teise inimese suhtes

vägivalla kasutamist. Samuti ei esinenud J. Kaissil teo toimepanemise ajal äkki tekkinud

tugeva hingelise erutuse seisundit. Seega ei ole J. Kaissi tegu kvalifitseeritav KarS § 115

järgi.

21. J. Kaiss on toimepandud teoga täitnud KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivse koosseisu.

22. Kaitsja leidis, et J. Kaissi subjektiivne käitumine annab aluse kvalifitseerida tema tegu

KarS § 117 lg 1 järgi. Kohus kaitsja seisukohta ei jaga.

23. Eelpool tuvastas kohus, et H.O surma tingisid näokoljuluude murrud ja koljusisesed

verevalumid. Vastutus KarS § 121 lg 1 ja KarS § 117 lg 1 järgi ideaalkogumis tuleks kõne

alla üksnes juhul, kui J. Kaissi tahtlus löögi sooritamisel ei hõlmanud näokoljuluude

murdude ja koljusiseste verevalumite põhjustamist või piirnes vaid valu tekitamisega.

Selgitamaks välja, kas süüdistatavale etteheidetav tegu on kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1

p 7 järgi, tuleb seega tuvastada, kas J. Kaissi tahtlus ulatus nende tervisekahjustuste

tekitamiseni, mis viisid H.O surma saabumiseni.

24. Kohus on seisukohal, et J. Kaissil selline tahtlus oli. J. Kaissi tahtlust saab jaatada

eelkõige välise teopildi põhjal. Kuigi sündmust ainsana pealt näinud tunnistaja X.E

ütlustest tulenevalt lõi süüdistatav H.O-d rusikaga vaid ühe korra, oli see löök väga tugev.

Löögi tugevust saab järeldada H.O näole tekitatud vigastuste põhjal. Tunnistaja X.E

ütlustest selgub, et kui ta pärast löömist H.O-d nägi, siis viimasel veri jooksis. Tunnistaja

nägi verd H.O kuklas, ninas ja suus (II kd, tl 139). Seda kinnitavad ka sündmuskoha

vaatlusprotokollis olevad fotod, millelt on näha, et H.O nägu (eriti nina ümbrus ja

suunurk) on verine (I kd, tl 176–185, fotod nr 5, 10). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis

välja toodud kohtuarstliku diagnoosi kohaselt olid H.O-l põrutushaavad vasakul

kulmukaarel, vasaku silma ülalaul, ülahuule limaskestal paremal; verevalumid paremal

silmavalgel, üla- ja alahuule limaskestal paremal; värsked nahaalused verevalumid vasaku

silma ülalaul ja parema silma laugudel; värsked nahamarrastused ja -kriimustused nina-

huulevoldis paremal. Ekspertiisi käigus tuvastati murrud näokoljuluudes – ülalõualuu

mõlemapoolsed nihkega murrud, parema silmakoopa murrud, ninaluu ja põhiluu tiibjätke

murrud paremal (I kd, tl 193–203). Tekitamaks niivõrd palju pindmisi vigastusi ning

luumurde, pidi rusikalöök olema väga jõuline. J. Kaissi tahtlust enamohtliku tagajärjeni

viinud tervisekahjustuse tekitamiseks kinnitab ka teo toimepanemise koht ja sündmuse

edasine kulgemine. Rusikaga näkku löömine toimus asfaldiga kaetud tänaval. Löömise

tagajärjel kukkus H.O selili maha, paiskudes peaga vastu kõva pinda, s.o asfaltteed. Lisaks

on tunnistaja X.E kirjeldanud, et kui ta vahetult pärast kannatanu kukkumist kannatanu

juurde läks ning ütles J. Kaissile: „Sa ju tapsid ta ära.“ Selle peale vastas J. Kaiss: „A nii

juhtubki“ (II kd, tl 139).

25. Sellist teopilti silmas pidades saab kohtu hinnangul öelda, et J. Kaiss pidas võimalikuks ja

möönis, et H.O-l tekivad näokoljuluude murrud ja koljusisesed verevalumid. Seega on

tuvastatud, et J. Kaissil oli kaudne tahtlus sellise tervisekahjustuse tekitamiseks, mis viis

KarS § 118 lg 1 p-s 7 sätestatud enamohtliku tagajärje, s.o kannatanu surma, saabumiseni.

26. Enamohtliku tagajärje, s.o surma, osas J. Kaissil tahtlus puudus. Kuigi J. Kaiss lõi

kannatanut rusikaga jõuliselt näkku, mille tõttu kannatanu kukkus selili ja peaga vastu

kõva asfaltteed, ei olnud vägivalla kasutamine niivõrd intensiivne, et selle põhjal saaks J.

Kaissile omistada surma põhjustamise tahtluse. Tegemist oli siiski vaid ühe löögiga.

Surma põhjustamise tahtluse olemasolule ei viita ka J. Kaissi tahtlus tekitada H.O-le

peavigastused, sest on igati võimalik, et peavigastuste tõttu inimene ei sure. J. Kaiss on

kohtus antud ütlustes samuti märkinud, et oli pärast kannatanu löömist šokeeritud, see pilt

oli kole ja ta ei tahtnud seal olla; nägi, et inimesi jäi sinna abi osutama ja lahkus

sündmuskohalt; mõtleb, et ei julgegi ühtegi inimest enam lüüa, sest surm võib tulla nii

kiiresti ja ootamatult (II kd, tl 148, 149). Eelmärgitu näitab, et J. Kaiss ei pidanud

võimalikuks, et põhjustab H.O surma. J. Kaiss oleks aga pidanud ette nägema seda, et

jõulisest rusikalöögist näkku ning selle tagajärjel kannatanu kukkumisest kõvale pinnale

võib saabuda ka kannatanu surm. Kohus on seisukohal, et kannatanu surma põhjustamise

suhtes esines hooletus KarS § 18 lg 3 tähenduses. See tähendab, et J. Kaiss ei teadnud

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

27. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kuigi J. Kaiss on kohtus

antud ütlustes väitnud, et H.O raputas ja keerutas teda ja vehkis tema suunas rusikatega,

selgitas kohus otsuse punktides 16–18, miks on veendunud, et H.O poolt süüdistatava

suhtes õigusvastast rünnet ei esinenud. Seetõttu ei pannud J. Kaiss talle etteheidetavat tegu

toime hädakaitseseisundis olles, mis võiks J. Kaissi teo õigusvastasuse välistada.

28. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi, st ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd

välistav asjaolu. Hindamaks J. Kaissi süüdivusseisundit, viidi kohtueelses menetluses J.

Kaissi suhtes läbi kohtupsühhiaatria ja -psühholoogiaekspertiis. Ekspertide arvamuse

kohaselt esinevad J. Kaissil psüühikahäired – segatüüpi isiksushäire impulsiivset tüüpi

ebastabiilsete, düssotsiaalsete ja paranoiliste joontega; sõltuvus mitmetest või muudest

psühhoaktiivsetest ainetest; muu püsiv tunnetuskahjustus mitmetest või muudest

psühhoaktiivsetest ainetest ning alkoholi kuritarvitamine. Ekspertide hinnangul oli J.

Kaiss õigusvastase teo toimepanemise ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline aru

saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima (II kd,

tl 100–101). Kohtu hinnangul pole alust ekspertide järeldustes kahelda. Seega on J. Kaiss

süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

29. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus J. Kaissi süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi.

II. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

30. Joel Kaissile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi üheteistkümnes episoodis.

KarS § 199 lg 1 näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on

toime pandud süstemaatiliselt. KarS § 199 objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja

äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse

kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

A. 09.04.2025. a kauplus Alzgamer (Konsoolimängud OÜ) episood

31. Kohus on seisukohal, et nii süü omaksvõtu kui ka kohtule tõenditega on kinnitust leidnud,

et 09.04.2025 kella 15:52 paiku varastas just Joel Kaiss Tallinnas XXX asuvast Alzgamer

kaupluse müügisaalist PlayStation 5 mängukonsooli maksumusega 499 eurot. Kaupluse

turvasalvestiselt (ja asitõendi vaatlusprotokollist) nähtuva kohaselt sisenes süüdistatav

09.04.2025 kell 15:52:17 poodi, kell 15:52:23 seisatab ühe riiuli ees, millelt võtab kätte

valget värvi mängukonsooli karbi ja lahkub seejärel kassat läbimata kauplusest / I kd, tl

23–26/. Sel ajal poes müüjana töötanud tunnistaja F.D 09.04.2025 antud ütlused /II kd, lk

126-127/ kinnitavad salvestisele jäädvustatud infot, varguse toimepannud isiku kirjeldust

(180cm pikk mees, seljas mustad püksid, beež jope ja käes sinist värvi Euronicsi kott) ja

seda, et ta pöördus turvamehe poole abi saamiseks ning turvamees pidas selle mehe kinni.

Eelöeldut kinnitavad nii turvafirma G4S isiku kinnipidamise akt kui ka kannatanu avaldus

Politsei- ja Piirivalveametile /I kd, tl 21–22/. Neist nähtub, et turvafirma poolt peeti kinni

09.04.2025 kell 16.00 sinise Euronicsi kotiga 180cm pikk meesterahvas, kes võttis

maksmata kauba Alzgamer poest. Selleks isikuks osutus Joel Kaiss. Kaup Playstation 5

maksumusega 499 eurot oli rikkumata ja see tagastati kauplusele. Kinnipidamisel tuli

kasutada füüsilist jõudu, sest isik oli väga agressiivne. Ta anti samal päeval kell 16.45 üle

politseile. Kauba rikkumata kujul kauplusele tagastamist kinnitas ka kaupluse

Konsoolimängud OÜ esindaja kohtuistungil /II kd, tl 136 pöördel -137/.

32. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et Joel Kaiss

tahtlus oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ehk KarS § 199 lg 1 kirjeldatud tegevusele. Puuduvad mistahes kaalukad argumendid,

mille toel saaks tõsiseltvõetavalt eitada tema tahtlust selleks. Vargus jäi lõpule viimata

poetöötaja tähelepanelikkuse ja AS G4S turvamehe sekkumise tõttu ja seega jäi varguse

see episood katse staadiumi süüdistatava tahtest mitteoleneval põhjusel. Varguse katse

neeldub lõpule viidud varguste kvalifikatsioonis. Kuivõrd tuvastatud on ka lõpuleviidud

varguste toimepanemine (vt järgnevaid episoode), ei muuda ühe teo katse staadiumisse

jäämine lõplikku süüdistatava tegudele antavat õiguslikku hinnangut.

B. 20.05.2025. a Valga kauplus Rimi (Rimi Eesti Food AS) episood

33. Kohus on seisukohal, et nii süü omaksvõtu kui ka kohtule esitatud tõenditega on kinnitust

leidnud, et 20.05.2025 kella 19.36 paiku varastas just Joel Kaiss Valga linnas Riia tn 18

asuva Rimi Eesti Food AS kaupluse müügisaalist pudeli 0,5-liitrise „Hennessy VS

Cocnac“ konjakit maksumusega 30,99 eurot ning üheliitrise pudeli „Jack Daniels

Tennessee“ viskit maksumusega 42,75 eurot.

34. Kaupluse turvasalvestiselt (ja selle alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokollist) nähtuva

kohaselt sisenes süüdistatav 20.05.2025 kell 19:34:52 poodi, kell 19:35:33 seisab alkoholi

osakonnas riiuli ees ja võtab sealt alkoholipudeli ja paneb selle dressipluusi taskusse. Kell

19:35:41 võtab samast riiulist teise pudeli ja paneb selle oma selja taha püksivärvli vahele

dressipluusi alla. Müügisaalist lahkub ta ilma kassat läbimata müügisaali sisenemise

väravate kaudu 19:36:26 ja hoonest väljub lõplikult 19:36:34 /I kd, tl 35–41/. Rimi Eesti

Food AS esitas 26.05.2025 politseile avalduse (koos salvestisega) 20.05.2025 poest

varastatud 0,5l „Hennessy VS Cocnac“ konjaki maksumusega 30,99 eurot ning ühe pudeli

1l „Jack Daniels Tennessee“ viski maksumusega 42,75 eurot kohta /I kd, tl 31/.

Süüdistatav tunnistab teo toimepanemist.

35. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et Joel Kaiss

tahtlus oli suunatud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisele

ehk KarS § 199 lg 1 kirjeldatud tegevusele. Puuduvad mistahes kaalukad argumendid,

mille toel saaks tõsiseltvõetavalt eitada tema tahtlust selleks.

C. 23.05.2025. a Valga kauplus Rimi (Rimi Eesti Food AS) episood

36. Süüdistatav tunnistab ühe üheliitrise pudeli „Jameson Irish“ viski (maksumusega 36,89

eurot) vargust 23.05.2025 Valga kauplusest Rimi kella 17.49 ajal. Tema poolt sellise teo

toimpanemist kinnitab kaupluse süüteoteade selle kohta, et 23.05.2025 kell 17.47 sisenes

poodi meesterahvas, kes siirdus kohe alkoholiosakonda, võttis pudeli viskit, pani selle

dressipluusi alla ja lahkus maksmata kauplusesse sisenemise väravate kaudu. Kaupluse

avalduse kohaselt oli tegemist üheliitrise pudeli „Jameson Irish“ viskiga maksumusega

36,89 eurot /I kd, tl 42/. Kirjeldatud tegevus on nähtav avaldusele lisatud kaupluse

turvakaamerate salvestistelt. Joel Kaiss on selgelt äratuntav ning pudeli, mille eest

maksmata poest lahkub, võtab samalt riiulilt, kust ülalkirjeldatud episoodiski. Seekord

peidab pudeli ette püksivärvli vahele dressipluusi alla. Jällegi viibis ta poes vähem kui

kaks minutit, lahkudes analoogselt 20.05.2025 episoodiga kauplusesse sisenemise

väravate kaudu /I kd, tl 47–53/.

37. Seega on kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et Joel Kaiss tahtlus oli suunatud

võõra vallasasja äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg 1

kirjeldatud tegevusele.

D. 26.05.2025. a kauplus Valga Konsum (Tõrva Tarbijate Ühistu) episood

38. Joel Kaiss tunnistab talle etteheidetavat vargust 26.05.2025 kell 18.16 Valga linnas

Neulandi 2 asuvast Tõrva Tarbijate Ühistu kauplusest Valga Konsum. Omaksvõttu

kinnitab Tõrva Tarbijate ühistu avaldusest ja sellele lisatud poe turvakaamerate salvestiselt

nähtuv teave. Nii avalduse kui ka salvestistelt nähtuva kohaselt sisenesid kauplusesse

sedakorda kaks meest, kellest üks liikus kohe alkoholiriiuli juurde. See isik võttis kaks

pudelit üheliitrilist viina „Danzka Vodka“, pani need põuetaskutesse. Seejärel võttis veel

ühe täpselt samasuguse viinapudeli ja pani selle vöö vahele. Kannatanu kinnitab, et selline

pudel viina maksis 19,99 eurot ja kokku tekitati kauplusele kahju 59,97 eurot /I kd, tl 99/.

Salvestiselt selgub, et kannatanu jutt on tõene. Tõepoolest siseneb nimetatud ajal

kauplusesse üksteise järel kaks meest, esimene kannab helehalli ja tema järel sisenenu

musta üleriiet. Järgnevatelt kaadritelt on musta jakki kandvas isikus ära tuntav Joel Kaiss.

Ta siirdub kange alkoholriiuli juurde ja võtab sealt kell 18:16:15 kaks alkoholipudelit ja

paneb need põuetaskutesse, seejärel võtab kell 18:16:37 kolmanda pudeli ja paneb selle

ette püksivärvli vahele ja liigub kell 18:17:08 otsejoones läbi iseteeninduskassade ala

kauba eest maksmata ja lahkub kell 18:17:16 poe hoonest /I kd, tl 101–108/.

39. Kirjeldatud käitumise pinnalt on võimalik teha vaid üks järeldus: Joel Kaiss tahtlus oli

suunatud võõra vallasasja äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS §

199 lg-s 1 kirjeldatud tegevusele.

E. 05.06.2025. a Valga kauplus Rimi (Rimi Eesti Food AS) episood

40. Joel Kaissile on esitatud süüdistus ühe 0,5-liitrise pudeli „J. Walker“ viski, maksumusega

63,98 eurot, varguses 05.06.2025 kella 15.11 paiku Valgamaal Valga linnas Rimi Eesti

Food AS kauplusest. Joel Kaiss sellele vastu ei vaielnud. Lisaks omaksvõtule kinnitab

tema süüd kaupluse avaldusest ja sellele lisatud poe turvakaamerate salvestiselt nähtuv

teave. Nii avalduse kui ka salvestistelt (ja selle alusel vormistatud asitõendi

vaatlusprotokollist) nähtuva kohaselt sisenes kauplusesse 05.06.2025 kella 15.11 ajal

meesterahvas, kes suundub koheselt kaupluse alkoholiriiulite juurde ja võtab sealt kaks

pudelit 0,5-liitrist viskit „J. Walker“, paneb need seljas olnud jope taskutesse ja lahkub

kauplusest sisenemisväravate kaudu. Mees kassasid ei läbi ja jätab kauba eest tasumata

63,98€ /I kd, tl 54–61/. Salvestisel jäädvustatud isikuks on Joel Kaiss ja analoogselt

eelnevate episoodidega viibib ta poes kaks minutit.

41. Siiski tuleb Joel Kaiss süüdi tunnistada vaid ühe pudeli viski varguses, sest rohkemas talle

etteheidet esitatud pole. KrMS § 268 lg 1 kohaselt kriminaalasja kohtulik arutamine

toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ja sama paragrahvi lõike 5 alusel ei

või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt

erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaoludest. Prokuratuur J. Kaissi süüdistust selles episoodis ei muutnud ega täiendanud ja

esitatud etteheite alusel on J. Kaiss süü tõendatud ühe pudeli viski varguses. Ühe pudeli

sellise viski hinnaks oli poe avalduse kohaselt 31,99 eurot /I kd, tl 54/ ning sellises

suuruses kahju süüdistatav kauba eest tasumata jätmisega ka tekitas.

42. Tõenditest tuleneb üheselt, et süüdistatava tahtlus oli jällegi suunatud võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisele ehk KarS § 199 lg 1 kirjeldatud

tegevusele.

F. 08.06.2025 kauplus Valga Kungla Konsum (Tõrva Tarbijate Ühistu) episood

43. Joel Kaiss pani toime varguse ka 08.06.2025 kella 19.35 paiku kauplusest Valga Kungla

Konsum. Kaupluse avalduse kohaselt sisenesid poodi kaks meesterahvast, kellest üks

siirdus kohe maiustuste riiuli juurde ja võttis sealt karbi 21 šokolaaditahvliga Karl Fazer

Dumle, pani selle ostukorvi, seejärel võttis kätte ja lahkus poest maksmata. Ühe tahvli

kaal on 180 grammi ja maksab see 5,09 eurot. Kokku tekitati poele kahju 106,89 /I kd, tl

109/.

44. Kaupluse avaldusega on kooskõlas poe turvasalvestistelt ( ja selle alusel koostatud

asitõendi vaatlusprotokollist) nähtuv Joel Kaissi tegevus. Rohelist T-särki ja heledaid pikki

pükse kandev Joel Kaiss siseneb poodi 08.06.2025 kell 19:33:41 helehalli jopet kandva

mehe järel. Minut hiljem ehk kell 19:34:38 seisab J. Kaiss maiustuste riiuli juures ja võtab

kõige ülemiselt riiulilt kinnise karbi šokolaadidega, asetab selle ostukorvi, kuid juba kell

19:35:08 astub ta üle suletud kassa turvavärva karp käes ja lahkub poe ruumidest kell

19:35:17 kauba eest maksmata /I kd, tl 111–116/.

45. Joel Kaiss võtab esitatud süüdistuse omaks ning tema käitumine oli üheselt suunatud

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmisele ehk KarS § 199 lg 1

kirjeldatud tegevusele.

G. 10.06.2025 kauplus Valga Kungla Konsum (Tõrva Tarbijate Ühistu) episood

46. Süüdistatav võtab omaks, et ta varastas jälle 10.06.2025 kella 14.25 paiku Valga Kungla

Konsumist viis 40g vaarika täidisega kohukest kogumaksumusega 2,29 eurot, seitse 40g

vanilje maitselist kohukest kogumaksumusega 3,15 eurot, ühe paki 250g „Lays“

kartulikrõpse maksumusega 4,49 eurot, 6x0,33-liitrist „Coca-Cola“ maksumusega 6,59

eurot. Lisaks omaksvõtule kinnitab J. Kaissi poolt toimepandud tegu kaupluse vastav

avaldus ning kaupluse turvakaamerate poolt salvestatu /I kd, tl 117–126/. Salvestiselt (ja

selle alusel koostatud vaatlusprotokollist) nähtub, et jällegi sisenesid kell 14:23:07 poodi

üksteise järel kaks meeserahvast. Neist kahest on J. Kaiss tagumine ja kannab musta

valgete triipudega polosärki ja rohekat nokkmütsi. Ta võtab 42 sekundit pärast

kauplusesse sisenemist külmkapist viie kohukesega paki ja teise seitsme kohukesega paki.

Ostukorvi mees ei kasuta, vaid korjab kaupa kätte ja hiljem paneb kauba kaasas olnud

musta värvi riidest kotti. Selles edasi umbes 40 sekundi pärast paneb ta kotti paki

kartulikrõpse ja seejärel 20 sekundi pärast kuuese paki Coca-Colat. Kell 14:25:39 möödub

ta kotti pandud kauba eest tasumata kassast oma ostude eest parasjagu tasuva meesterahva

selja tagant.

47. Kirjeldatud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatava tahe oli suunatud talle võõra

vallasasja äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg 1

kirjeldatud tegevusele.

H. 12.06.2025 kauplus Valga Kungla Konsum (Tõrva Tarbijate Ühistu) episood

48. Joel Kaiss oli poes varastamas juba jälle 12.06.2025 kell 12.15, mida ta ei eita. Sel korral

on nii süü omaksvõtu kui ka poe avalduse ning kaupluse turvakaamerate salvestistele

jäädvustatuga on tõendatud, et kaks meest sisenevad kell 12:12:56 müügisaali. Ühes

meestest, kes kannab musta jopet ja lühikesi halle pükse, on äratuntav Joel Kaiss. Tema

taga sisenenud mees on identne isikuga, kes sisenes kauplusesse Joel Kaissiga samal ajal

08.06.2025 episoodis. Poodi sisenemise järel võtab ta esmalt riiulist kell 12:13:44 ühe

energiajoogi ja paneb selle jope vasakusse taskusse. Seejärel umbes 25 sekundit hiljem on

süüdistatav alkoholiriiulite juures ja võtab riiulist ühe viinapudeli ja paneb selle kaasas

olnud musta riidest kotti. Kaks sekundit sellest hiljem võtab ta teise viinapudeli ja paneb

selle musta kotti ning sellest omakorda kuus sekundit hiljem lisab sinna kolmandagi ja

veel üheksa sekundit hiljem neljandagi.

49. Aga sellestki jäi J. Kaissile seekord väheks. Nii nähtub salvestiselt, et seejärel kell

12:14:40 võtab ta veel riiulist kaks viinapudelit ja paneb need kotti teiste juurde ja jätkab

sellist tegevust kell 12:14:53 võttes veel kaks pudelit viina ja paneb need kotti. Minut

hiljem, s.o. kell 12:15:58 möödub ta kassadest must kott käes maksmata kassas sel ajal

oma ostude eest tasuva naise selja tagant /I kd, tl 129–144/.

50. Poe avaldusega on tõendatud, et tegemist oli kokku nelja üheliitrise viinapudeliga

„Danzka“, mille ühe maksumus oli 24,90 eurot, kokku 99,60 eurot. Samuti on avalduses

tooduga tõendatud, et J. Kaiss varastas veel kolm 0,5-liitrilist pudelit „Danzka“ viina

kogumaksumusega 39,27 eurot (ühe maksumus 13,09 eurot), ühe 0,5-liitrise pudeli

„Absolut Vodka“ viina maksumusega 10,99 eurot, ühe 0,25-liitrise purgi „Red Bull

Watermelon“ energiajoogi maksumusega 1,75 eurot. Kokku tekitas süüdistatav kauplusele

kahju summas 151,61 eurot /I kd, tl 127/.

51. Ei ole kahtlustki, et seegi kord oli J. Kaissi tegevus suunatud KarS § 199 lg 1 kirjeldatud

tegevusele, s.o. talle võõra vallasasja äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

I.

13.06.2025 Valga kauplus Rimi (Rimi Eesti Food AS) episood

52. Joel Kaiss tunnistab ka talle etteheidetavat vargust 13.06.2025 kell 16.50 Valgas Rimi

poes. Omaksvõtule lisaks kinnitab Joel Kaissi poolt kauplusest toimepandud vargust nii

kaupluse avaldus kui ka turvakaamerate salvestis. Kauplus on oma avalduses märkinud, et

13.06.2025 sisenes kell 16:47 poodi meesterahvas, kes suundus viivitamata alkoholi

osakonda ning riiulitelt võetud pudelid ladustas kotti. Seejärel lahkus kauplusesse

sisenemise väravate kaudu kauba eest maksmata. Poe avalduses /I kd, tl 62/ on ära toodud

varastatud tooted koos koguste ja hinnaga (üks pudel 0,7l „Bumbu Rum“ piiritusjooki

maksumusega 46,49 eurot, kaks pudelit 0,7l „Jack Daniels Ten Apple“ likööri

kogumaksumusega 68,78 eurot (ühe maksumus 34,39 eurot), üks pudel 1l „Jameson Irish“

viskit maksumusega 36,89 eurot, üks pudel 0,7l „Joannie Walker Red“ viskit

maksumusega 24,99 eurot, üheksa „Karl Fazer“ piimašokolaadi dražeega

kogumaksumusega 43,11 eurot (ühe maksumus 4,79 eurot), kaks pudelit 0,7l „Jack

Daniels Honey“ viskit kogumaksumusega 58,90 eurot (ühe maksumus 29,45 eurot).

53. Selle teabega on kooskõlas turvakaamerate videosalvestiselt (ja selle alusel koostatud

asitõendite vaatlusprotokollist) nähtuv. Punast nokkmütsi kandev Joel Kaiss siseneb poodi

kell 16:47:17. Kuigi ta võtab esmalt kasutusse ostukorvi, võtab ta alkoholi osakonda

jõudes välja kaasas olnud Lidl-kirjadega koti ning kell 14:48:07 võtab esimese

alkoholipudeli ja paneb selle kotti. 40 sekundit hiljem on kotis juba viies alkoholipudel.

Seejärel kell 16:48:59 paneb ta kotti juba kaks alkoholipudelit korraga ja kell 16:49:05

veel kaks pudelit korraga. Sellest umbes 30 sekundit hiljem on ta maiustuste riiulite juures

ning võtab riiulist 9 Karl Fazer šokolaadi ja paneb needki kotti. Kell 16:50:01 ronib ta

kauplusesse sisenemise väravate alt läbi kaubaga selle eest maksmata ja 16:50:09 lahkub

kauplusehoonest /I kd, tl 64–77/.

54. Kauplusest lahkumise viis tõendab ilmekalt tema tahet panna toime KarS § 199 lg 1

kirjeldatud tegu ehk talle võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise

eesmärgil.

J.

17.06.2025 Valga kauplus Rimi (Rimi Eesti Food AS) episood

55. Kohus on seisukohal, et nii süü omaksvõtu kui ka kohtule esitatud tõenditega on kinnitust

leidnud, et Joel Kaiss võttis 17.06.2025 kella 17.07 paiku Valga linnas Rimi kaupluse

müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe üheliitrise pudeli „Ballantines

Finest BL.SC“ viskit maksumusega 32,09 eurot, kaks üheliitrist pudelit „Johnnie Walker

Red Labe“ viskit kogumaksumusega 70,98 eurot (ühe maksumus 35,49 eurot), ühe

üheliitrise pudeli „Jameson Irish“ viskit maksumusega 36,89 eurot, ühe pooleliitrise

pudeli ’’Hennessy VS Cognac“ konjakit maksumusega 30,99 eurot, ühe 0,35-liitrise

pudeli „Hennessy VS“ konjakit maksumusega 24,99 eurot, ühe 0,7-liitrise pudeli „Jack

Daniels ten. Honey“ viskit maksumusega 29,45 eurot. Nende kaupade eest ta ei maksnud

ning tekitas kauplusele varalist kahju summas 225,39 eurot. Sellise varastatud kaupade

nimekirja koos maksumusega on politseile edastanud kaupluse omanik Rimi Eesti Food

AS /I kd, tl 78/. Avaldusele on lisatud kaupluse turvakaamerate salvestis. See kinnitab

kannatanu avalduses toodut.

56. Salvestiselt (ja selle alusel koostatud asitõendite vaatlusprotokollist) selgub, et 17.06.2025

kell 17:05:47 siseneb kaupluse müügisaali rohelist särki, lühikesi pükse ja musta jakki

kandev Joel Kaiss. Poole minuti möödudes on ta juba poe alkoholiriiulite juures,

omakorda poole minuti jooksul võtab ta järjest viis alkoholipudelit ja paneb need musta

värvi kotti. Ja seejärel võtab kohe kaks alkoholipudelit korraga ja paneb samuti musta

kotti. Ja juba kell 17:07:43 ronib ta kauplusse sisenemise väravate alt ilma kauba eest

maksmata välja ja lahkub kell 17:07:50 kaupluse hoonest must kott käes /I kd, tl 80–91/.

57. Kauplusest lahkumise viis tõendab ilmekalt tema tahet panna toime KarS § 199 lg 1

kirjeldatud tegu ehk talle võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise

eesmärgil.

K. 22.06.2025 kauplus Valga Kungla Konsum (Tõrva Tarbijate Ühistu) episood

58. Viimase varguse pani süüdistatav etteheite kohaselt toime 22.06.2025 kella 15.00 paiku.

Sedakorda osutus kannatanuks Valga linnas Võru tn 39 asuv Tõrva Tarbijate Ühistu Võru

Coop kauplus, kes vastava avaldusega politsei poole pöördus /I kd, tl 145/. Süüdistatav ei

eita 200-grammise purgi „Jacobs Krönung“ lahustuva kohvi vargust, tekitades sellega

Tõrva Tarbijate Ühistule varalist kahju summas 14,29 eurot. Ta selgitas, et ta läks Valgas

Võru tänaval asuvasse Võru poodi. Ta võttis Coca-Cola, tomateid ja kohvipurgi. Joogi ja

tomatid pani kassalindile, kohvi taskusse, müüjale andis 10 eurot ja lahkus kauplusest. Ta

kandis kõrvaklappe ja oli nagu apaatne, omas maailmas, kellegagi ei suhelnud, kuigi

temaga vist taheti suhelda küll /II kd, tl 146–150 ja 160/.

59. Kaupluses turvakaamerad puuduvad ja tunnistaja H.U töötab selles kaupluses müüjana

üksinda. Ta kinnitas /II kd, tl 142-144/, et 22.06.2025 kella 15 paiku tuli poodi Joel Kaiss.

Tunnistaja jälgis süüdistatavat ja nägi, kuidas mees võttis Coca-Cola, tomatid ja

kohvipurgi. Viimase pani J. Kaiss taskusse ja mitte kassalindile. Tunnistaja palvele selle

kohvipurgi eest tasuda J. Kaiss ei reageerinud ja väljus kauplusest tasumata.

60. Selle sündmuse hilisema eskaleerumise tõttu leiti see kohvipurk läbiotsimise käigus Joel

Kaissi elukohast / I kd, 152–170/.

61. Eelkirjeldatud tõenditega on leidnud kinnitust, et Joel Kaiss täitis kohvipurgi taskusse

panemise ja selle eest tasumata (hoolimata talle tehtud märkusest) kauplusest väljumisega

KarS § 199 lg 1 objektiivse koosseisu – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil.

62. Kõik kauplustest kaasa võetud esemed üheteistkümnes episoodis olid Joel Kaissi jaoks

võõrad vallasasjad ning isiku eesmärk nende äravõtmisel oli nende ebaseaduslik

omastamine. Selline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 või § 218 lg 1 järgi.

63. Riigikohus on selgitanud KarS § 199 lg 2 p 9 kohta, et süstemaatiline vargus eeldab, et

isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult

subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Lisaks

vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Süütegude

vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Ajalist

faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose

analüüsi juures. KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada

iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus

isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Tähele tuleb panna aga seda, et eluviisi

võimaliku tunnusena on kolleegium vaadelnud ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus

varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii

kombeks.

64. Kohus leiab, et Joel Kaissile etteheidetav tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 koosseisule.

Menetletavas kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus üheteistkümne varguse

toimepanemises, millest üks on toime pandud 09.04.2025 elektroonikapoest ning

ülejäänud kümme 20. maist 2025 22. juunini 2025 eranditult toidupoodidest (Valga Rimis

ja kolmes erinevas Valga linna Tõrva Tarbijate ühistule kuuluvas Konsumis). Taoline

käitumine on süüdistatava jaoks selgelt süsteemne. Ka varastamine laiemalt on isiku jaoks

igati harjumuspärane. Olgu nendeks kas alkohol või maiustused või midagi kolmandat. Et

isiku igapäevases toimimises on tavapärane varastamine, kinnitab ka asjaolu, et Joel

Kaissi on minevikus karistatud varguste eest nii kriminaal- kui väärteokorras. Seetõttu on

süüdistatava käitumine regulaarselt varguste toimepanemisel hinnatav varguste

toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes.

65. Joel Kaissile inkrimineeritavate KarS § 199 lg 2 p 9 süütegude subjektiivne koosseis näeb

koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohus on

seisukohal, et süüdistatav pani KarS § 199 lg 2 p 9 kuriteod toime kümnel juhul

kavatsetult ning üksnes viimase, 22.06.2025 episoodis otsese tahtlusega. Isiku eesmärk oli

kauplustesse sisenedes panna toime varavastased kuriteod sealt alkoholi või energiajooke

või maiustusi vms snäkke varastada, s.o nende eest maksmata kauplustest kaasa võtta.

Eelnevat kinnitab, et isik ei peatunud pikemalt teiste esemete juures ega vaadelnud muid

kaupu, vaid suundus valdavalt peatusteta alkoholiosakonda või maiustuste riiulite juurde.

Kaupluses viibis reeglina alla paari minuti ja lahkus kauplusse sisenemise väravate kaudu

või kassaliinist möödudes teiste ostlejate tagant. Süüdistatav kandis vargusi toime pannes

reeglina jakki, mille alla, põue või taskutesse oli mugav kaupa peita, samuti oli tal

suurema koguse kauba varastamiseks kaasas kott. Lisaks avaldas Joel Kaiss kohtuistungil,

et varastas, et varastatu narkootikumide vastu vahetada /II kd, tl 149/.

66. Viimases, s.o 22.06.2025 episoodis nähtub tõenditest, et J. Kaiss tegutses vargust toime

pannes otsese tahtlusega. Nii tunnistaja kui ka süüdistatav on andnud ütlused, et

odavamad kaubad nagu Coca-Cola ja tomateid hoidis süüdistatav käes ja asetas

kassalindile. Kallima kohvipurgi, mille maksumus ületas kümmet eurot, mis süüdistataval

maksmiseks oli, pani ta kohe taskusse ning ei reageerinud ka müüja märkusele. Seega ta

teadis ja möönis, et tegemist on tema jaoks võõra asjaga, mille endale võtmise õigus tal

igal juhul puudub.

67. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed

ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega Joel

Kaissile süüks arvatavates tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid, kuna ei esinenud

hädakaitset, hädaseisundit ega kohustuste kollisiooni. Samuti on kohus seisukohal, et isik

on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kohtumenetluse käigus ei ilmnenud

asjaolusid, mis viitaks tema süüdimatusele või piiratud süüdivusele.

68. Kohus, arvestades antud episoodides esitatud tõendite kogumist kujunenud

siseveendumust, leiab, et Joel Kaissi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi on täies mahus

tõendamist leidnud. Süüdistatav tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes süüdi mõista

ja teda tuleb karistada.

Karistus

69. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

70. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

71. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. KarS § 118

lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritud teo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et H.O oli J.

Kaissi jaoks võõras inimene, kellega tal ei olnud varasemat kokkupuudet. Süüdistatava

hoolimatut suhtumist toimepandud teosse näitab asjaolu, et J. Kaiss ei osutanud

kannatanule esmaabi ega helistanud abi kutsumiseks ka Häirekeskusesse, vaid lahkus

kannatanu juurest. Lisaks näitab J. Kaissi kalki suhtumist ka vahetult pärast juhtunut

tunnistaja X.E-le öeldu („a nii juhtubki“). Samuti võtab kohus arvesse, et raskete

tervisekahjustuste põhjustamisega kaasnes raskeim KarS § 118 lg-s 1 sätestatud tagajärg,

s.o kannatanu surm. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on J. Kaissi

ütlustes (II kd, tl 148) ning viimases sõnas väljendatud kahetsus. Eeltoodut arvestades

tuleb J. Kaissi süüd pidada keskmisest veidi suuremaks. Eripreventiivsetest kaalutlustest

lähtuvalt tuleb arvestada, et J. Kaissi on ka varem vägivallakuritegude eest karistatud.

Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 29.06.2017. a otsusega KarS § 118 lg 1 p 1, 2 ja

KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, st isikut on varemgi karistatud raske tervisekahjustuse

tekitamise eest. Tartu Maakohtu 02.11.2023. a määrusega vabastati J. Kaiss vangistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning talle määrati katseaeg kuni 28.12.2024. Seega

pani J. Kaiss järjekordse teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamise, mis sel korral

päädis koguni kannatanu surmaga, toime vähem kui pool aastat pärast eelmise karistuse

ärakandmist. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes mõistab kohus J. Kaissile KarS § 118 lg

1 p 7 alusel karistuseks 10 aastat vangistust.

72. KarS § 199 lg 2 kohaselt karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega,

sanktsiooni keskmine seega 2 aastat 6 kuud.

73. Andes hinnangul teole, ei saa mööda vaadata asjaolust, et Joel Kaiss varastas lühikese

ajavahemiku jooksul 11 korral. Esimese ja sellele järgneva varguse vahe oli veidi üle kuu,

kuid siis pani kuu aja jooksul toime kümme vargust Valga toidupoodidest Rimi ja

Konsum. Isiku teguviisi jälgides ilmneb selge nahaalsus poodides sedavõrd avalikult

alkoholi ja maiustusi jms varastades. Vargusi ei pannud ta toime nälja või janu tõttu, vaid

vahetuskaubaks narkootikumide hankimisel. Samuti ei lasknud Joel Kaiss end segada

turvatöötaja sekkumisest (09.04.2025 episood Tallinnas) ega müüja ja kaaskodaniku

märkustest kauba eest tasumise kohta. Varastatud kaubast Tallinnas jäi ta küll tänu

turvatöötaja sekkumisele ilma ja pood sai selle rikkumata kujul tagasi, kuid seda

nahaalsemalt jätkas süüdlane varastamisega Valga toidupoodides. Ei saa märkimata jätta

sedagi, et 22.06.2025 vargus eskaleerus ning lõppes süütu kõrvalseisja hukkumisega.

Kohtu hinnangul ei saa Joel Kaissi süü suurust sellistel asjaoludel varguste

toimepanemisel pidada väikseks.

74. KarS § 199 lg 2 p 9 puhul kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei

tuvastanud.

75. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud kohaldada isiku suhtes rahalist karistust

ning süüdistatavale tuleb mõista vangistus, sest rahaline karistus ei oleks isiku suhtes

mõjus. Süüdistatav ei tööta, tema sissetulek on napp või olematu, ta on sõltuvuses

joovastitest, mille tarbeks ta kauplustest varastaski. Tema puhul ei saa mööda vaadata

eripreventiivsetest kaalutlustest, mis ei võimalda isiku karistamist miinimummäära

lähedaselt. Joel Kaissil on Tartu Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsuse järgi kehtiv karistus

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Isik ei ole varasematest karistustest järeldusi

teinud ning jätkab alarmeeriva järjekindlusega varastamist. Ka käsilolevad süüteod on

toime pandud vähem kui pool aastat pärast viimase karistuse ärakandmist. Kaitsmaks

õiguskorra huve ja mõjutamaks Joel Kaissi edasiselt hoiduma süütegude toimepanemisest,

hindab kohus põhjendatuks karistada teda prokuratuuri poolt taotletud ulatuses KarS § 199

lg 2 p 9 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse reaalse vangistusega.

76. Liitkaristuse mõistmisel ei nõustu kohus aga prokuröriga. Lugedes kergema karistuse

kaetuks raskemaga, jääks lõplikus ärakandmisele kuuluvas karistuses kajastamata Joel

Kaissi poolt toime pandud varguste ebaõigussisu. Joel Kaiss pani toime väga lühikese

ajavahemiku jooksul 11 vargust, põhjustades erinevatele kannatanutele varalist kahju.

Seega polnud tegu juhusliku elulisest hädavajadusest tingitud üksiku süüteoga, vaid

süstemaatilise ja nahaalse tegutsemisega. Kars § 64 lg 1 alusel, suurendades

üksikkaristustest raskeimat, peab kohus põhjendatuks mõista Joel Kaissile liitkaristuseks

11 aastat 6 kuud vangistust.

77. Tõkend – vahistamine – tuleb J. Kaissi suhtes jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse

jõustumisel. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda isiku

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 22. juunist 2025.

Tsiviilhagid

78. Kohtueelses menetluses on kannatanud Rimi Eesti Food AS ja Tõrva Tarbijate Ühistu

esitanud tsiviilhagid vargustega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes.

79. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele

vargustega tekitatud varalise kahju põhjustajaks on Joel Kaiss. Varaline kahju on

kannatanutele tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega.

Rimi Eesti Food AS ja Tõrva Tarbijate Ühistu on esitanud tsiviilhagid vastavalt summas

711,15 eurot ja 349,28 eurot ning jäid nende juurde esitatud ulatuses ka kohtuistungil.

Kohtu hinnangul kajastab Tõrva Tarbijate Ühistu tsiviilhagi objektiivselt kannatanule

tekitatud varalisi kahjusid. Kohus asub seisukohale, et Tõrva Tarbijate Ühistu esitatud

tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt

kannatanu kasuks väljamõistmisele.

80. Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi tuleb siiski osaliselt rahuldada kahel põhjusel.

Esmalt, kui liita kokku J. Kaissile esitatud süüdistustes nimetatud varalised kahjud Rimi

Eesti Food AS-le, siis need moodustavad kokku summa 679,16 eurot

(73,74+36,89+63,98+279,16+225,39), aga mitte 711,15, nagu tsiviilhagis /I kd, tl 9/ kirjas

on. Sellest 679,16 eurost tuleb maha arvata 05.06.2025 episoodis ühe 0,5-liitrise viski

maksumus 31,99 eurot, mida polnud süüdistuses J. Kaissile ette heidetud. Seega on

põhjendatud rahuldada Rimi Eesti AS tsiviilhagi summas 647,17 eurot.

81. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju

tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toimepandud vargustega. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest

tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2

kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §

132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis,

mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS §

1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju

tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis,

kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust.

Menetluskulud

82. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiiside tegemisega tekkinud kuludest, määratud kaitsja tasudest ja

sundrahast.

83. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

84. Käesoleval juhul moodustuvad Joel Kaissi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

alusel järgnevast:

1) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot;

2) surnu kohtuarstlik ekspertiis 1117,16 eurot (I kd, tl 199);

3) joobeseisundi tuvastamise kulu 114 eurot (II kd, tl 12);

4) kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiis 2900 eurot (II kd, tl 102);

5) määratud kaitsjale A. Pärtelile määratud tasu kohtueelses menetluses 185,44 + 142,74

+ 66,96 + 66,96 + 267,84 eurot, s.o kokku 729,94 eurot (II kd, tl 104–107, 109–111,

113–115, 117–119, 121–123);

6) määratud kaitsjale A. Pärtelile määratud tasu kohtumenetluses 1377,15 eurot.

85. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.

86. Kohus on seisukohal, et punktides 1, 2, 5 ja 6 märgitud menetluskulud, s.o kokku summas

5439,25 eurot, tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ning § 180

lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta punktides 3 ja 4

nimetatud kulud riigi kanda.

Asitõendid

87. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.

88. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde

kriminaalasja toimiku juures asuvad:



üks CD-R plaat vormikaamera salvestisega;



üks CD-R plaat häirekeskuse kõnesalvestisega;



kümme CD-plaati kaupluste turvakaamerate salvestistega.

89. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui väärtusetud asjad Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad asitõendid (hoiule võtmise akt

nr 25ATH36072 (II kd, tl 124)):



suletud korgiga Coca-Cola pudel – pakend nr 1;



DNA proov – pakend nr 2, JKL3.1, JKL3.2, JKL3.3;



hukkunult võetud DNA proov – pakend nr 3;



10 küünealust kaapeproovi – pakend nr 4;



DNA proov – pakend nr JKR1, JKR2, JKR3;



DNA proov – pakend nr JKR4, JKR5;



kohvipurk „Jacobs“ – pakend nr JKL1;



puidust käepidemega nuga – pakend nr JKL3.

90. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel J. Kaissile Lõuna

prefektuuri asitõendite hoiuruumis (Tartu, Riia 132) asuvad asitõendid (hoiule võtmise akt

nr 25ATH36072 (II kd, tl 124)):



halli värvi lühikesed püksid – pakend nr JKR;



pruuni värvi T-särk – pakend nr JKR;



musta värvi sokid – pakend nr JKR;



musta värvi kapuutsiga pusa – pakend nr JKR;



pruuni värvi sandaalid – pakend nr JKR;



rohekat värvi kapuutsiga dressipluus – pakend nr JKR.

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Devy Einer

Rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Arikas

Rahvakohtunik