4-26-5/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-5

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-5 (2317,25,008849)

Kohtunik

Katrin Mikenberg

Väärteoasi

Kertu Heinmaa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve-

talituse 08.12.2025

otsusele väärteoasjas nr

2317,25,008849, millega Kertu Heinmaad karistati

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga

1200 eurot

Kaebuse esitanud isik

(menetlusalune isik)

Kertu Heinmaa ‒ isikukood 49707200220; XXX

kodanik; elukoht XXX; e-post XXX; kehtivad

karistused puuduvad

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

(registrikood: 70008747)

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve-

talituse kohtuesindusgrupp; aadress: Pärnu mnt

139, Tallinn; e-post pp

a @politsei.ee

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133‒135, maakohus

otsustas:

1. Rahuldada Kertu Heinmaa kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 08.12.2025 otsus väärteoasjas

nr 2317,25,008849 määratud karistuse osas.

2. Teha selles osas uus lahend ning karistada Kertu Heinmaad LS § 224 lg 2 järgi

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

4. Otsuse koopia saata Kertu Heinmaale ning Politsei- ja Piirivalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE

4-26-5

Kertu Heinmaa juhtis 18.11.2025 kella 00.28 ajal Tallinnas XXX juures suunaga Sõpruse pst-

le mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,33 mg/l.

Oma tegevusega rikkus Kertu Heinmaa LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu on

kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 08.12.2025 otsusega nr 2317,25,008849 karistati Kertu

Heinmaad LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut (1200 eurot).

2. Kertu Heinmaa esitas mainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles talle määratud

rahatrahvi vähendamist 80–100 trahviühikuni. Ta leiab, et määratud karistus on

ebaproportsionaalselt karm, karistuse eesmärgid on võimalik saavutada väiksema

trahviga. Tegemist on esmakordse rikkumisega, millest ta on õppinud. Ta tegi ametnikega

koostööd ning kahetses juhtunut. Otsuses arvestatud mõõtmistulemus jääb LS § 224 lg 2

vahemiku alumisse ossa. Otsuse põhjenduses viitatud väited kõrgendatud ohu kohta

vajavad ettevaatlikku käsitlemist, need on hinnangulised ning nende tõendusväärtus

karistuse raskendamisel on piiratud. Kaebaja on nõus kirjaliku menetlusega.

3. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta asus

seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja süüteo toime

pannud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Arvestades

seda, et Kertu Heinmaa teadis, et on tarvitanud alkohoolset jooki, pidi ta arvestama

võimalusega, et juhtima asudes ei ole ta veel kainenenud. Arvestades alkoholi sisaldust

väljahingatavas õhus, pidi ta oma juhile keelatud seisundist olema teadlik. Mis puudutab

määratud karistust, siis isik pani teo toime tahtlikult, mis viitab tema keskmisest

suuremale süüle. Tegemist on ühe raskema liiklusalase rikkumisega. Kertu Heinmaa

liiklusalane käitumine näitab, et ta võtab hetkeemotsioonide ajal liikluses vastu ohtlikke

otsuseid. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama edaspidi

rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Õigusrikkumisele järgnev karistus peab

olema parajalt range, et hoida ohutase liikluses madalal.

KOHTU SEISUKOHT

4. Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. Kertu Heinmaa

nõustus talle etteheidetud rikkumistega täielikult, tema väitel hindas ta oma seisukorda

valesti, see oli tema jaoks esmakordne ja ta kahetseb. Ta lubas, et selline liiklusrikkumine

jääb tema jaoks esimeseks ja viimaseks korraks.

5. Seda, et Kertu Heinmaa juhtis 18.11.2025 mootorsõidukit juhile keelatud seisundis,

tõendavad lisaks isiku enda ütluste veel:

-

tunnistaja V. E. ütlused, kes politseiametnikuna märkas XXX juures sõidukit, mille

juhiga oli varem kokkupuude seoses öörahu kutsega. Tunnistaja peatas Kertu Heinmaa

juhitava sõiduki kella 00.30 ajal. Juhi joovet indikaatorvahendiga kontrollides oli

alkoholisisaldus 0,46 mg/l. Politseiasutuses kontrollides näitas tõenduslik alkomeeter

näitu 0,33 mg/l;

-

indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Toodud

tõendid näitavad, et 18.11.2025 kella 00.30 ja seejärel 01.00 ajal kontrolliti

mõõtevahenditega alkoholisisaldust Kertu Heinmaa väljahingatavas õhus ning tulemus

oli positiivne. Lõplikuks mõõtetulemuseks oli tõendusliku alkomeetri järgi 0,33 mg/l;

-

tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 EE taatlustunnistus nr TTRC-25/00114,

mille kohaselt on mõõteseade kontrollitud ning vastas mõõtmiste ajal esitatud

4-26-5

nõuetele. Mõõtmist teostanud politseiametnik O. O. on tõendi järgi läbinud mõõtealase

koolituse;

-

Kertu Heinmaa suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on

näha sõiduki juht, sõiduki mark, registreerimismärgi number, juhtimise aeg, koht ja

põhjus (kattuvad väärteoprotokollides esitatuga).

6. Kohus leiab, et Kertu Heinmaa on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Puudub

info selle kohta, et Kertu Heinmaa oleks kontrollinud alkoholisisaldust oma hingeõhus

alkomeetriga või ta oleks kasutanud teadaolevaid internetipõhiseid alkoholi

kalkulaatoreid. Vastupidi, ta on ülekuulamisel selgitanud, et hindas enda olukorda joodud

alkoholi koguse järgi ning arvas, et „joodud alkoholi kogus ei ole nii suur, kui hiljem välja

tuli“. Olukorras, kus isik teab mootorsõidukit juhtima asudes, et on samal päeval

tarvitanud alkoholi sisaldavaid jooke, peab ta ka võimalikuks, et joove ei ole juhtima

asudes veel täielikult kadunud. Kui sellises olukorras sõidukit juhtima asuv isik ei võta

ette midagi selleks, et veenduda organismis alkoholi puudumisest, siis ta sisuliselt

möönab, et läheb rooli juhile keelatud seisundis.

7. Tulenevalt LS § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla

alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmed

tõendavad aga otseselt, et Kertu Heinmaa hingeõhus oli alkoholi lubatust rohkem (0,33

mg/l). Isik ise on tunnistanud alkoholi tarvitamist. Seega on tema tegu on õigesti

kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei

tuvastatud.

8. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse

mõistmist puudutavatest juhistest. Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel

võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse

üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kertu Heinmaale etteheidetava teo eest LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtava rahatrahvi

keskmine määr on 150 trahviühikut.

9. Kohus leiab, et Kertu Heinmaa süü on keskmisest väiksem. Nimelt oli süüdlase

väljahingatavas õhus alkoholi 0,33 mg/l kohta, s.o LS § 224 lg 2 sätestatud vahemiku

(0,25 mg/l kohta kuni 0,74 mg/l kohta) alammäära lähedane kogus. Isikut ei ole

varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ning puuduvad muud asjaolud, mis lubaksid

süü suurust hinnata keskmiseks. Süüdlase karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda

tema puhtsüdamlikku kahetsust. Nimelt on Kertu Heinmaa juba ülekuulamisel

tunnistanud, et olukord on vastuvõetamatu ja häbiväärne, ta kahetseb ja tal on kurb ning

lubab taolist käitumisest edaspidi hoiduda.

10. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Kertu Heinmaale määratud põhikaristust 150

trahviühikut on tema süü suurust ning kergendavat asjaolu arvesse võttes võimalik

vähendada. Kohus on veendunud, et ka 100 trahviühiku (s.o 800 euro) suurust rahatrahvi

ei ole isikul mugav kanda ning aitab süüdlasel tunnetada, et mootorsõiduki juht ei tohi

liiklusseaduse nõuetesse suhtuda ükskõikselt ja taoline hetkeemotsioonist lähtunud tegu ei

tohi korduda.

Seega rahuldab kohus Kertu Heinmaa kaebuse rahatrahvi vähendamise osas ning mõistab

talle LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4-26-5

Katrin Mikenberg

kohtunik