2-22-15453/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasi

D.C kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-22-15453

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine, usaldusisiku tasu

määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik D.C (ik XXX; elukoht XXX , 60542 XXX; e-post

XXX )

Usaldusisik E.Z (ik XXX; Tartu kohtutäitur XXX, e-post

XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806; e-

post XXX)

3. Credit.ee OÜ (rg-kood 11898079; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-

post XXX)

5. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post XXX)

6. Coop Pank AS (rg-kood 10237832; e-post XXX)

7. OÜ GS Core (rg-kood 14550827; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.C (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

D.C

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada D.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada E.Z usaldusisiku kohustustest D.C kohustustest vabastamise menetluses.

4. Rahuldada D.C usaldusisiku E.Z tasu taotlus.

5. Määrata usaldusisik E.Z tasu suuruseks D.C kohustustest vabastamise menetluses 170

eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

6. Usaldusisiku E.Z tasu 210,80 eurot hüvitada võlgniku D.C poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade D.C

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 18.10.2022 määrusega välja D.C pankroti, algatas võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E.Z .

Kohus lõpetas 20.10.2023 määrusega D.C pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning

jätkas võlgniku suhtes 18.10.2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. E.Z jätkas

usaldusisikuna D.C kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas usaldusisikut

esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 1. novembril ning tegema väljamakseid

võlausaldajatele iga aasta 18. oktoobril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustused kokku 64 770,84 eurot (II järgu nõuded).

2. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 17.11.2024 ja lõpparuande 27.10.2025.

3. Usaldusisik esitas kohtule lõpparuande 27.10.2025. Aruande kohaselt on võlgniku tulutoovast

tegevusest viimase aasta jooksul usaldusisiku kontole laekunud võlausaldajate nõuete katteks

8045,80 eurot. Usaldusisik jättis võlausaldajatele väljamaksete teostamisel usaldusisiku tasu

katteks 210,80 eurot ning ülekandetasudeks 2,25 eurot. Väljamakse summas 7832,76 eurot tehti

võlausaldajatele 27.10.2025.

4. Usaldusisik palub kohtul otsustada võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest seoses kolme aasta möödumisega menetluse algatamisest.

5. 27.10.2025 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmiseks kokku 2 tundi järgnevalt: suhtlemine võlgnikuga kohustustest vabastamise menetluse

korralduslikes küsimustes, võlgniku poolt igakuiselt esitatava konto väljavõtte alusel

sissetulekude ja usaldusisiku kontole tehtud ülekannete kontroll – 40 minutit; võlausaldajatele

väljamaksete arvutamine ja teostamine – 40 minutit; kohtule aruande koostamine ja esitamine –

40 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 54 lg 5 alusel

usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 170 eurot (2 tundi × 85

eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot. Usaldusisik palub

hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel.

KOHTU SEISUKOHT

6. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

7. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis

2/5

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine

selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

8. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku

avaldatust.

9. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei

esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

10. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või

karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. D.C ei ole

eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11.1. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Aruannete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud Hansaliin OÜ-s. Kohus

leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust.

11.2. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Usaldusisik on kohtule esitanud kõik aruanded. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud

oma tegevusest ja sissetulekust piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu või vara ning ta ei ole rikkunud FIMS § 47 lg 2 sätestatud kohustust.

11.3. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitis.

Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks

menetluse jooksul kokku 16 440,05 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele

väljamakseid 16 029,56 eurot, 406 eurot on läinud usaldusisiku tasu katteks ja 4,50 eurot

ülekandetasudeks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lg-tes 3–5 sätestatud raha eraldamise

kohustust.

11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

11.5. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

12. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p

11). Võlgnik on regulaarsete nõutavas määras tehtud eraldiste tegemisega kohustustest

3/5

vabastamise menetluses üles näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

13. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste

täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohtu hinnangul on võlgnik kohustustest vabastamise menetluses täitnud kolme aasta jooksul

oma FIMS § 47 kohustusi nõuetekohaselt, rahuldades seejuures võlausaldajate nõudeid 16

029,56 euro ulatuses, mis moodustab 24,75% protsenti kõigist esitatud nõuetest. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

14. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse

4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. D.C

tuleb FIMS § 49 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

15. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud D.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus ka D.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

17. Kuna kohus lõpetab D.C kohustustest vabastamise menetluse, tuleb E.Z vabastada FIMS § 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest D.C kohustustest vabastamise menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

18. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt

usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei

tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär

kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60

eurot).

4/5

19. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete

täitmisele 2 tundi tunnitasuga 85 eurot.

20. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust

ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse

halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik

palub usaldusisiku tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot,

kokku 210,80 eurot.

21. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku

tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku E.Z tasuks määrata 170 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, s.o 40,80 eurot, kokku 210,80 eurot.

22. Usaldusisiku tasu 210,80 eurot, sh käibemaks 40,80 eurot, tuleb hüvitada võlgniku D.C poolt

usaldusisikule loovutatud raha arvel.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

5/5