2-25-17230/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

14.jaanuar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-17230;

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.P. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 2957,72 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

S.P. (isikukood XXX; aadress XXX,)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista S.P.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr

L89014028523 alusel põhivõlgnevus 1170,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 155,05

eurot; välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1170,17

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.01.2026 kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses;

1.1 välja mõista S.P.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu nr CNT00000136538 alusel

põhivõlgnevus 526,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 376,93 eurot; välja mõista

S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (526,95 eurot) võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 sätestatud määras alates 14.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist

mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 88,5% ja hageja kanda 11,5 %;

2.2 välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 446,92 eurot;

2.3 välja mõista S.P.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 446,92

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud;

3.Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg 2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Inbank Finance ja S.P. sõlmisid järelmaksulepingu nr

L89014028523, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja

kauba maksumusega 1739 eurot. Kaup väljastatud müüja Tele2 Eesti AS poolt, mis on

kostjale kätte toimetatud pakiautomaati. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.10.2024. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1.

25.10.2024. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas

30.10.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 32). Coop Finants AS (edaspidi kui esialgne võlausaldaja) ja S.P. sõlmisid

20.10.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT00000136538, millega Coop Finants AS

võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud

krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset 10.07.2024, 10.08.2024, 10.09.2024,

mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.09.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 30.10.2024

saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks

kogu võlgnevuse jääk. 30.10.2024 loovutas Coop Pank AS kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 51).

Hageja palub mõista lepingu L89014028523 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

1170,17 eurot, sissenõudmiskulude nõue 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 263

eurot. Mõista lepingu CNT00000136538 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus

796,95 eurot, intress 51,82 eurot, sissenõudmiskulude nõue 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 146,35 eurot. Mõista lepingu L89014028523 alusel kostjalt hageja kasuks

viivis alates 3.10.2025 kuni põhinõude 1170,17 summas eurot täitmiseni lepingujärgse

viivisemääras 24% aastas. Mõista lepingu CNT00000136538 alusel kostjalt hageja kasuks

viivis alates 3.10.2025 kuni põhinõude 796,95 summas eurot täitmiseni lepingujärgse

viivisemääras 19,90% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas

riigilõiv summas 385 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 23.10.2025,

kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2957,72 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel

sõlmitud 17.10.2023 järelmaksulepingu nr. L89014028523, kauba maksumusega 1739 eurot

(dtl 18-29) ning kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud 20.10.2023 krediidikontoleping

CNT00000136538 (dtl 41-47).

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance ja Coop Finants AS olid oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandjad ütlesid lepingud üles vastavalt

25.10.2024 ja 30.09.2024 (dtl 30-31, 49-50). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti 800

eurot ja sõlmiti järelmaksuleping 1739 euro osas. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal

on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab.

Tegu on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekute arvestamisel lähtunud

kostja poolt laenutaotlusel esitatud andmetest: igakuised sissetulekud on 800 eurot ning

kohustused 380 eurot. Samuti tegi esialgne võlausaldaja päringu Maksehäireregistrisse, mille

andmete kohaselt maksehäired puudusid. Coop Finants AS on hinnanud kostja

krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on

põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja

krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning

lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

10. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet järelmaksulepingu nr. L89014028523 ja krediidilepingu nr.

CNT00000136538, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks (dtl 32-40; 48.

11. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

12. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

13. Järelmaksulepingu nr. L89014028523 (kauba maksumusega 1739 eurot) alusel on kostja

teostanud makseid kokku 568,83 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 1170,17 eurot. Krediidikontolepingu CNT00000136538 (krediidi 800 euro)

alusel on kostja teostanud makseid kokku 273,05 eurot (dtl 53-55), seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevus 526,95 eurot.

14. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise

intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4,

RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes

seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest

lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus (leping nr L89014028523

põhivõlgnevus 1170,17 eurot) perioodi 26.10.2024 – 13.01.2026 eest on kostjal viivis

155,05 eurot ja (lepingu nr CNT00000136538, põhivõlgnevus 526,95 eurot) 31.10.2024-

13.01.2026 viivis 69,11 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

15. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista

kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1170,17 eurolt ja

526,95

alates kohtuotsuse tegemisest (14.01.2026) kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

17. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88,5% ulatuses kostja ja

11,5% ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 385 eurot ning õigusabikuludest

summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 505 x 88,5% = 446,92 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(446,92 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik