3-26-82/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-82

Haldusasi

X. Xi esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X. X

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Vabastada X. X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. X. X esitas 11.01.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub

kohustada Tallinna Vanglat võimaldama talle pikaajalist kokkusaamist Y. Yga. Taotluse

kohaselt on Tallinna Vangla keeldunud taotlejale pikaajalise kokkusaamise lubamisest ning

taotleja on sellega seoses esitanud vanglale ka vaide 11.01.2026.

Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tallinna Vangla palub 13.01.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

X. X saabus Tallinna Vanglasse 10.11.2025. Esimese taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks Y.

Yga esitas taotleja 30.11.2025 ning seda ei rahuldatud, kuna tal olid Ringkonnaprokuratuuri

12.11.2025 määruse alusel suhtlemispiirangud ja pikaajalise kokkusaamise keeld kehtis kuni

12.12.2025. Järgmised taotlused esitas X. X 22.12.2025 ja 29.12.2025, milles ta soovib

pikaajalist kokkusaamist Y. Yga 07.02.2026 või 08.02.2026. Tallinna Vangla ei ole käesoleva

seisuga taotluste osas kirjalikku otsust teinud. Inspektor-kontaktisik on X. Xile suuliselt öelnud,

et tõendamata on vangistusseaduse (VangS) § 25 lõikes 1 sätestatud tingimus. Vanglal puuduvad

andmed, et kaebajal ja Y. Y oleks ühiseid lapsi. Arvestades, et X. X kandis ajavahemikul

02.06.2020−29.08.2024 eelmist karistust vanglas ja kaebaja elukaaslane oli Z. Z, mitte Y. Y, siis

on alust arvata, et täidetud ei ole ka teine tingimus, s.o vähemalt kaks aastat väldanud kooselu

enne karistuse kandmise algust. 10.01.2026 esitas X. X vanglale vaide pikaajalise kokkusaamise

võimaldamiseks Y. Yga. Vaie on menetlemisel.

Kui kaebaja tõendab, et tal on pikaajaliseks kokkusaamiseks seadusest tulenevad tingimused

täidetud, siis ei ole vanglal põhjust kokkusaamist keelata. Kui kohus kohustaks vanglat kaebajale

kokkusaamist võimaldama, kohustab kohus vanglat seadust mitte järgima ja võimaldama

kaebajal kokkusaamist isikuga, kelle osas ei ole pikaajalise kokkusaamise õigus tõendatud.

Kaebaja saab Y. Yga suhelda kirjutades ja helistades ning lühiajalise kokkusaamise raames.

Lühiajalist kokkusaamist on taotletud kolmel korral, millest kahel korral ei ole Y. Y

kokkusaamisele tulnud. Seega on kokkusaaja ise loobunud kohtumistest, milleks talle luba on

antud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Taotleja majanduslikku seisu arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja otstarbekas on anda X.

Xile menetlusabi riigilõivu tasumiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-d 110-112).

4. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249

lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS §

249 lg 2).

5. Tallinna Vangla 13.01.2026 seisukohast nähtuvalt on X. X esitanud vanglale 22.12.2025 ja

29.12.2025 taotlused pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks Y. Yga 07.02.2026 või

08.02.2026. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole praeguse seisuga taotluste osas kirjalikku otsust

veel tehtud ning taotluste võimaliku lahenduse osas on kaebajale seni antud üksnes suulisi

selgitusi inspektor-kontaktisiku poolt. Eelnevat arvestades on X. X esitanud 10.01.2026 vaide

vanglale ja esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ennatlikult, st ootamata ära tema taotluste suhtes

tehtavat kirjalikku otsust. Kaebaja on soovinud pikaajalist kokkusaamist kas 07.02.2026 või

08.02.2026, milliste kuupäevade saabumiseni on veel piisavalt aega ning kohtul puudub ka

mõistlik põhjus arvata, et vangla jätaks kaebaja taotlused selleks ajaks lahendamata. Kohtule ei

nähtu seega mingisugust põhjendatud vajadust ennetavalt sekkuda vangla tegevusse ning

sisuliselt esialgse õiguskaitse korras haldusorgani asemel otsustada, kas kaebaja taotlused tuleks

rahuldada või mitte. Kaebajal puudub eelkirjeldatud olukorras selgelt vajadus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks.

6. Täiendavalt märgib kohus, et ka juhul, kui kaebaja taotlused pikaajalise kokkusaamise

võimaldamiseks oleks juba jäetud rahuldamata, ei ole taotleja esialgse õiguskaitse vajadus

kohtule äratuntav. Olukorras, kus kohus kohustaks vanglat võimaldama kaebajale pikaajalist

kokkusaamist tema soovitud ajal, saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamisega oma

eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist. Sellises olukorras peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema iseäranis ülekaalukas vajadus ning vaide või kaebuse eduväljavaated

peaksid olema väga head. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

Vangla selgitustest nähtuvalt ei ole täidetud VangS § 25 lg-s 1 sätestatud tingimused lubamaks

kaebajale pikaajalist kokkusaamist faktilise abikaasaga ning kohtule esitatud taotlusest ei nähtu

vastupidist. Lisaks helistamise ja kirjutamise võimalusele on vangla taotlejale võimaldanud

lühiajalisi kokkusaamisi (sh kahel korral kolmest ei ole kokkusaaja kohtumisele tulnud).

7. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)