2-25-16823/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-16823

Tsiviilasi

Holm Bank AS-i hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

390,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja Helina Sild

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Holm Bank AS-i hagi X vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks välja 29. augustil 2024 sõlmitud laenulepingust nr

52408290083 tulenev põhivõlg 299,01 eurot, intress 9,51 eurot, viivis 12,26 eurot ja

sissenõudmiskulu 25 eurot.

3. Mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (299,01 eurot) alates

9. oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 14,99% aastas ehk

0,041068% päevas.

4. Jätta menetluskulud X kanda.

5. Mõista Xlt Holm Bank AS-i kasuks välja menetluskulu 140 eurot.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas Viru Maakohtule 8. oktoobril 2025 hagi X (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 29. augustil 2024 sõlmitud

laenuleping nr 52408290083. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 299,01 eurot, intress

9,51 eurot, viivis 12,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning jooksev viivis tasumata

põhivõlalt (299,01 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 9. oktoobrist

2025 kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 14,99% aastas ehk 0,041068% päevas.

2. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte

toimetatud 3. novembril 2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg.

Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29. augustil 2024 laenulepingu nr

52408290083.

8. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb

eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu

kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098/50, p 13).

9. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku

teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.

10. Lepingu sõlmimise ajal 29. augustil 2024 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse

määr 16,65%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 31,36% on seega väiksem, kui

lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr ning seega

VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.

11. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Krediidiandja kontrollis tarbijakrediidi lepingu sõlmimisel kostjal regulaarse sissetuleku

olemasolu ning kohustuste (sh finantskohustused) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto

väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist ning tegi päringu Maksu- ja Tolliametile.

Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmiseks sissetulekuks oli 1350 eurot ning igakuiseks

finantskohustuseks 422 eurot. Hageja võttis laenu andmisel arvesse kostja igakuiseks

keskmiseks sissetulekuks taotlusel märgitud 1300 eurot ning kohustuseks kostja igakuised

finantskohustused konto väljavõttelt 422 eurot, millele liitis arvestusliku elatusmiinimumi

338,20 eurot, kokku 760,20 eurot.

Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja

poolt (VÕS § 4034).

12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de

1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

13. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 140 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning

tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)