2-25-1159/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-25-1159

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G. Š.-i vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

7036,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela (e-post XXX)

Kostja: G. Š. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus G. Š. ´i vastu osaliselt.

2. Mõista G. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS-i ja G. Š. ´i vahel

01.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 959,32 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

33,91 eurot.

3. Mõista G. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS-i ja G. Š. ´i vahel

01.04.2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla maksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

15.01.2026

136,96

15.02.2026

139,12

15.03.2026

141,31

15.04.2026

143,10

4. Mõista G. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 959,32 eurot alates 15.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista G. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Jätta rahuldamata intressi 268,54 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulude 50

eurot nõuded.

7. Jätta maakohtu menetluskuludest 25,02% kostja kanda ja 74,98% hageja kanda.

8. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 915 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele G. Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

228,93 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

9. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse G. Š.

’i (kostja) vastu võla nõudes ning 03.03.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendis

hagiavalduse täienduse koos ümberarvestatud nõudega.

2. Hagiavalduse ning selle 03.03.2025 täienduse kohaselt sõlmisid C AS (esialgne

võlausaldaja) ja kostja 01.04.2020 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu.

Kostjale on välja makstud laenusumma 6085,80 eurot, millele lisandus lepingutasu summas

124,20 eurot ehk laenusumma kokku on 6210 eurot. Krediidikulukuse määr oli 22,08%.

Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja C AS saatis 28.02.2023

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. 29.03.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Nõue loovutati hagejale 14.04.2023.

3. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 6210 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2020-15.04.2026.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1831,01 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 4378,99 (6210-1831,01) eurot.

4. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlgnevust 4378,99 eurot, intressi 268,54 eurot, haldustasu

6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1505,60 eurot ja

viivist alates 23.01.2025 kuni põhinõude summas 4378,99 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 18,90% aastas.

5. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 03.03.2025 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel

saadud summa 1644,01 eurot (6210-4565,99). Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas

6210 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 4565,99 eurot. Arvestades kõik kostja

2/10

maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Seega esitas hageja

alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Ümberarvestuse kohaselt on tasutud 15.05.2020-

15.04.2025 osamaksed täielikult ning 61. osamakse ehk 15.05.2025 osamakse osaliselt.

Kostja on võlas seega alates 15.05.2025 osamaksest. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,05% päevas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Kohus toimetas hagiavalduse, 03.03.2025 puuduste kõrvaldamise ja 05.03.2025

kohtumääruse kostjale kätte 03.06.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel

(teadaande avaldamise kuupäev 18.05.2025). Kostja hagile vastanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX

tuleneva kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 959,32 eurot ja

viivise 33,91 eurot ning pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed perioodil 15.01.2026-15.04.2026, kokku summas 560,49 eurot. Lisaks mõistab

kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt 959,32 eurot alates 15.01.2026 kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

8. Hageja nõude aluseks on C AS ja kostja vahel 01.04.2020 sõlmitud laenuleping nr XXX

(dtl 14). Hageja nõuab hagis lepingu alusel põhivõlgnevust 4378,99 eurot, intressi 268,54

eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist

1505,60 eurot ja viivist alates 23.01.2025 kuni põhinõude summas 4378,99 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas (dtl 11).

9. Kohus on hageja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostja ja C AS on 01.04.2020

digitaalselt allkirjastanud väikelaenulepingu nr XXX, mille kohaselt on laenusummaks 6210

eurot, lepingutasu 124,20 eurot, lepinguigakuine haldustasu 1,5 eurot, igakuise osamakse

suurus 147,29 eurot, igakuiste osamaksete arv 72, igakuine maksepäev 15, esimese osamakse

maksepäev 15.05.2020, viimase osamakse maksepäev 15.04.2026, intressi- ja viivisemäär

0,05% päevas ehk 18,90% aastas, krediidikulukuse määr 22,08% ning laenu kogukulu 10

728,64 eurot (dtl 14).

10. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija

saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

3/10

11. Käesoleval juhul on pooled lepingu allkirjastanud ja menetluses vaidlustamata asjaoludel

on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja andnud kostjale laenu. Hageja esitatud

maksekorraldusest nähtuvalt on C AS kostjale 06.04.2020 üle kandnud 6085,80 eurot (dtl 25).

Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.

12. Hageja väitel on kostjal tasumata põhiosa summas 4378,99 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.05.2020-15.04.2026.

Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 1831,01 eurot. Seega

on lepingust tulenev põhivõlg summas 4378,99 eurot (dtl 7). Lepingu ülesütlemise seisuga so

29.03.2023 oli kostjal tagastamata 15.12.2022, 15.01.2023, 15.02.2023, 15.03.2023 maksed

(dtl 4). Hageja on esitanud ka väljavõtte nõude aluseks oleva lepingu tagasimaksetest, millest

nähtub, et viimane tagasimakse on tehtud 09.11.2022 (dtl 26-37).

13. Kohus on tuvastanud, et vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma igakuist osamakset

summas 47,29 eurot iga kuu 15. kuupäeval (välja arvatud viimane osamakse, mille suurus oli

146,85 eurot) (dtl 14,19-20). Hageja väitel on kostjal põhivõlg summas 4378,99 eurot (dtl 7).

Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus

loeb hageja väite õigeks.

14. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 14.04.2023 talle loovutatud (dtl 5). Hageja on

esitanud kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 40), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole ning teade nõude loovutamise kohta ei ole allkirjastatud.

Vastavalt VÕS § 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Hageja on väitnud, et nõue loovutati talle 14.04.2023, kuid nõude loovutamise

kinnitus ei ole allkirjastatud ning autoriks on nimetu C AS esindaja. Samas nähtub kohtule

esitatud meeldetuletuskirjadest, mis on saadetud kostjale alates 17.04.2023, et hageja viitab

selgelt asjaolule, et tegemist on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva võlaga,

mis on hagejale loovutatud. Kohus peab seega usutavaks, et nõue on loovutatud, kuna hageja

valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid. Samuti ei ole kohtule esitatud kostja

vastuväidet nõude loovutamisele. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud.

15. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 22,08% aastas (dtl 14). Eesti Panga

avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2020 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,61%

= 61,83%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

17. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

4/10

18. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste

kohaselt oli kostja arvestatud sissetulekuks 828,02 eurot ja kohustusi ei tuvastatud. Kostjal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud

teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal (dtl 6-7). 03.03.2025

menetlusdokumendis on hageja aga märkinud, et kostja igakuine sissetulek oli 818,82 eurot,

väljaminekuteks arvestati 0 eurot, igakuiseks osamakseks kujunes 147,29 eurot ning

laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 671,53 eurot (818,82-147,29). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

maksehäireid ei olnud. Coop grupi sisestest süsteemidest selgus, et kostjal pole olnud

varasemaid laenulepinguid Coop grupis ja kostja pole kasutanud ka muid finantsteenuseid (dtl

87-88). Hageja esitas tõendina krediidianalüüsi (dtl 41-47). Tegemist on väljavõttega

krediidiandja süsteemist, mis sisaldab nii kostja taotluses esitatud andmeid kui ka päringute

vastuseid (dtl 88).

19. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

19.1.

Hageja selgituse kohaselt kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud

andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hageja on esitanud tõendina

krediidianalüüsi, kuid sellest ei nähtu, milliseid avalikke andmebaase on kontrollitud.

Hageja on viidanud maksehäirete kontrollimisel Taust.ee-le ning krediidiinfole, kuid

esitatud krediidianalüüsist ei nähtu, kas, millal ning kelle kohta päring on tehtud ning

milline oli päringu tulemus. Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud lepingu

sõlmimise eelselt ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired

puudusid, samuti see, et krediidivõime kontroll üldse läbi viidi. Väidetavast

krediidianalüüsist ei nähtu mingilgi määral kostja krediidivõime kontrolli läbiviimine,

pigem on lähtutud kostja esitatud andmetest.

19.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu

sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust. Piisav ei ole kontroll, et kostjal ei olnud varasemaid laenulepinguid Coop

grupis ning kostja ei olnud kasutanud ka muid finantsteenuseid.

19.3.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. C AS

kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud ei ole. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse

hindamiseks.

19.4.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute,

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime

kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse

tegemist ei saa pidada piisavaks.

19.5.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha

adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr

2-22-142669, p 11.2.2).

5/10

19.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

21. Hageja on 03.03.2025 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 1644,01 eurot (6210-4565,99). Kostja sai lepingu alusel laenu

kokku summas 6210 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 4565,99

eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega

võlas. 03.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakseid ei ole.

Ümberarvestuse kohaselt on tasutud 15.05.2020-15.04.2025 osamaksed täielikult ning 61.

osamakse ehk 15.05.2025 osamakse osaliselt. Kostja on võlas alates 15.05.2025 osamaksest.

Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt (dtl 90-91):

15.05.2025

120,87-59,3 (tasutud) = 61,57

15.06.2025

122,77

15.07.2025

124,70

15.08.2025

126,67

15.09.2025

128,66

15.10.2025

130,69

15.11.2025

132,75

15.12.2025

134,84

15.01.2026

136,96

15.02.2026

139,12

15.03.2026

141,31

15.04.2026

143,10

22. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga

29.03.2023 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas, kuivõrd maksed olid tasutud

kuni 15.04.2025 täielikult ning 15.05.2025 osaliselt. Kostjal tuleb tagastada otsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla osa ning tulevikus sissenõutavaks muutunud

osamaksed vastavalt tasumise tähtpäevadele.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks. Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu nr XXX katteks teinud makseid

summas 4565,99 eurot (dtl 26-37). Kohtu hinnangul ei ole õige arvestada tehtud tagasimaksed

maha summast 6210 eurot, kuivõrd kostjale on üle kantud 6085,80 eurot ning 124,20 eurot oli

arvestatud lepingutasu katteks, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel muid

6/10

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eelnevast tulenevalt on põhiosa

võlgnevus 1519,81 (6085,80-4565,99) eurot. Hageja on välja toonud tabeli tulevikus

sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete kohta (vt p 21), kuid ei ole summat kokku

arvutanud. Kohus on arvutanud, et hageja välja toodud tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhiosa maksete tabeli osamaksete summa on kokku 1523,14 eurot (61,57 + 122,77 + 124,70

+ 126,67 + 128,66 + 130,69 + 132,75 + 134,84 + 136,96 + 139,12 + 141,31 + 143,10).

Eeltoodust tulenevalt tuleb 15.05.2025 osamaksest veel 3,33 eurot (1523,14-1519,81) tasutuks

lugeda ning 15.05.2025 sissenõutavaks muutunud põhiosamakse jääk on 58,24 eurot.

24. Põhiosa võlgnevus on seega 1519,81 eurot, millest kohtuotsuse tegemise ajaks on

sissenõutavaks muutunud perioodi 15.05.2025 – 15.12.2025 osamaksed, kokku summas

959,32 eurot (58,24 + 122,77 + 124,70 + 126,67 + 128,66 + 130,69 + 132,75 + 134,84) ning

kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

25. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks

muutunud, on märgitud lepingu nr XXX maksegraafikus nelja viimase põhiosa osamaksena,

tasumise tähtaegadega 15.01.2026-15.04.2026 (dtl 19). Tulevikus sissenõutavaks muutuvate

põhiosamaksete kogusumma on 560,49 eurot (136,96 + 139,12 + 141,31 + 143,10).

26. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus. Arvestades, et kostja on viimase tagasimakse lepingu alusel teinud 09.11.2022 ning

ei ole peale seda teinud ühtegi tagasimakset, siis on põhjendatud hageja nõue tulevikus

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, kuna võib eeldada, et kostja oma kohustusi

õigeaegselt ei täida.

27. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab edasiulatuvalt kostjalt välja põhiosamaksed

kokku summas 560,49 eurot. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta

kostjat.

28. Hageja nõuab ümberarvestatud nõude puhul edasiulatuvat viivist tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla osamaksetelt 0,05% päevas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni (dtl 92).

29. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära.

Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust

ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenu andnud vastutustundlikult. Kui

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda

lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale

jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist).

Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt

võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga,

peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgseks intressi- ja viivisemääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113

lõikest 1 tulenevalt on hagejal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole

kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

30. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ja

7/10

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

31. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,80 eurot

kujunenud alljärgnevalt:

Maksepäev

Põhiosa

summa

Viiviseperiood

Viivise

summa

15.05.2025

58,24

16.05.2025-

14.01.2026

4,03

15.06.2025

122,77

17.06.2025-

14.01.2026

7,28

15.07.2025

124,70

16.07.2025-

14.01.2026

6,35

15.08.2025

126,67

16.08.2025-

14.01.2026

5,35

15.09.2025

128,66

16.09.2025-

14.01.2026

4,33

15.10.2025

130,69

16.10.2025-

14.01.2026

3,31

15.11.2025

132,75

18.11.2025-

14.01.2026

2,14

15.12.2025

134,84

16.12.2025-

14.01.2026

1,12

KOKKU

33,91

32. Lisaks mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 959,32

eurot alates 15.01.2026 kuni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

33. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid

on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Nõue jääb

rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud

summade tasumisega (dtl 54-63).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. Hageja esitas 11.11.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte

toimetatud 27.11.2025. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha

esitamiseks, kostja vastanud ei ole.

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

36. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

8/10

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

38. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

39. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 1594,50 eurot, millest riigilõiv 665 eurot ja

esindaja kulud 929,50 eurot (dtl 191). Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja

hageja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, seega lähtub kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel ilma käibemaksuta summadest.

40. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (665 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

41. Hageja lepingulise esindaja kulu on 929,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 191):

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 3 h; hageja 03.03.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 2 h; hageja

11.11.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h.

Kokku seega 5,5 tundi.

42. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isikud - juristid. Menetluskulude nimekirja

kohaselt oli esindajate tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

43. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

44. Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindajate taotletud tunnitasu suurus

kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 100 eurot ilma käibemaksuta.

45. Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguliste esindajate ajakulu sellises ulatuses

põhjendatud. Käesolev vaidlus on hagejale nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute

infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide

põhjendused valdavas ulatuses ja suurema osa hagiavaldustest ning muudest

menetlusdokumentidest moodustavad seaduse ja kohtupraktika tekstide väljavõtted, mis küll

tõstavad menetlusdokumentide mahtu, kuid ei tähenda lepingulise esindaja sisulist tööd

justnimelt selle tsiviilasja materjalidega. Põhjendatud ei ole ka pärast hagiavaldust esitatud

9/10

seisukohtade ajakulu. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja

keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi.

46. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

250 eurot ilma käibemaksuta (2,5 tundi × 100 eurot).

47. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 915 eurot, millest 665 eurot on riigilõiv

ja 250 eurot on lepingulise esindaja kulu.

48. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

49. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded

jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 6209,13 euro tasumist (põhivõlg 4378,99

eurot, intress 268,54 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1505,60 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt

välja 1553,72 eurot (põhivõlg 959,32 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 560,49

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 33,91 eurot) Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

25,02% (arvestuse aluseks olev tehe: 1553,72 / 6209,13 * 100% = 25,02%). Seega jäävad

menetluskulud 25,02% ulatuses kostja kanda ning 74,98% ulatuses hageja kanda.

50. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 915 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 25,02% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 915

* 25,02% = 228,93 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

51. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

52. Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte

toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning

kostja võimalikul elukoha aadressil, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi

proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

53. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10