2-25-13762/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-13762

Kohtuasi

X avaldus Tallinn, Tedre tn 81 korteriühistu

04.07.2025 otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.12.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X, lepinguline esindaja Y (isikukood

XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.12.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas 25.08.2025 (täiendatud 28.09.2025 ja 30.11.2025) Harju Maakohtule avalduse,

milles vaidlustas Tallinn, Tedre tn 81 korteriühistu 04.07.2025 üldkoosoleku otsuse.

2. Harju Maakohus jättis 25.11.2025 määrusega avalduse käiguta ja andis Yle tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks, paludes täpsustatavas avalduses vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p-le 1 ära märkida menetlusosaliste ning nende võimalike

esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei

2-25-13762

selgu avaldusest avaldaja ega puudutatud isiku (eelduslikult korteriühistu) andmeid ega ka

see, kas avaldaja on Tallinn, Tedre tn 81 korteriühistu liige.

3. Y esitas 30.11.2025 avalduse täienduse, milles märkis avalduse esitajaks / avaldajaks Y,

kes esindab korteriomanikku volikirja alusel ning viitas dokumendi lisana 1 esitatud X

(korteriomaniku) volikirjale.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus keeldus 02.12.2025 määrusega avaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

koosmõjus § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus Y kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegemist olukorraga, kus avaldus ei ole esitatud

avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Y ei

ole korteriomanik ega korteriühistu liige ning tal ei ole võimalik teostada korteriomanikule

või korteriühistu liikmele ette nähtud õigusi. TsMS § 3 ei võimalda antud juhul pöörduda

kohtusse teise isiku õiguste kaitseks. Avalduses puuduste kõrvaldamise raames ei ole avaldaja

isiku vahetamine võimalik.

Yl ei ole ka õiguslikku huvi (tuvastushuvi) korteriühistu otsuste vaidlustamiseks. Kolmas isik,

st isik, kes ei ole juriidilise isiku ega juriidilise isiku organi liige, saab nõuda juriidilise isiku

otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist ainult juhul, kui otsuse kehtivusest

sõltub kolmanda isiku nõue kas juriidilise isiku või mõne tema organi liikme vastu.

Korteriomaniku esindajal ei ole korteriga seotud isiklikku õiguslikku huvi. Korteriühistu

otsused ei puuduta esindaja õigusi ega kohustusi. Samuti puudub korteriühistu liikme

esindajal korteriühistu või selle organi vastu nõue, kuna tal ei ole lepingulist ega lepinguvälist

õigussuhet korteriühistuga.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja

maakohtule menetlusse võtmiseks või rahuldada avalduse.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusökonoomia põhimõtet,

valides range formaalse tõlgenduse sisulise lahendamise asemel, tekitades sellega osalistele

uusi ja asjatuid kulusid ning pikendades menetlust. Avaldaja esitatud volitusest nähtus

üheselt, kelle nimel ja huvides avaldus esitati. Kirjalik volitus annab õiguse teostada

korteriomanikule või korteriühistu liikmele ette nähtud õigusi. TsMS § 218 lg 1 p 5 kohaselt

võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane. Y on

korteriomaniku (X) alaneja sugulane. Avaldaja vahetamine on puuduste kõrvaldamise raames

võimalik. Olukorras, kus volitaja isik ja õiguslik huvi on esitatud dokumentidest nähtavad, on

Riigikohtu praktika kohaselt tegemist formaalse puuduse kõrvaldamisega, mitte

menetlusosalise vahetamisega.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-13762

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS §

667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa ise otsustada avalduse maakohtu menetlusse võtmist.

8. Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 ekslikult

menetlusse võtmata põhjusel, et Y ei ole esitanud avaldust enda õiguste ja huvide kaitseks

ning tal puudub avalduse esitamiseks tuvastushuvi.

Kuigi Y esitas 25.08.2025 avalduse ning märkis 30.11.2025 vastuseks kohtunõudele, et

avaldajaks / avalduse esitajaks on tema, nähtub sellest menetlusdokumendist koosmõjus selles

viidatud volikirjaga, et ta soovis esitada avalduse X volitatud esindajana, mitte enda nimel.

Sellest tulenevalt tuli maakohtul kontrollida, kas X on volitanud Y esindama end mh ka

korteriühistuga seotud kohtumenetluses ning kas Yl on TsMS § 218 lg 1 p 5 järgi õigus olla

kohtus X alaneja sugulasena tema lepinguline esindaja. Avaldusele lisatud X 19.08.2025

volikirjast (dtl 700) nähtub, et X volitas Tedre 81 korteri nr 3 omanikuna Y ennast esindama

Tedre 81 korteriühistu teemades. Y sünnitunnistuse (dtl 1335) kohaselt on X Y poeg. Seega

võis Y esitada avalduse X lepingulise esindajana.

Kuna maakohus jättis eeltoodu tähelepanuta, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse

ning saadab asja maakohtule X avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

9. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas

menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja

hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 177 lg-te 1 ja 2

järgi maakohus.

10. Määruskaebuse esitajal on TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus taotleda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

11. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu avalduse menetlusse võtmisest ega tee

TsMS § 372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule

määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust TsMS § 660 lg 1 järgi esitada (vt ka

RKTKm 05.04.2017, 3-2-1-12-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 15.01.2026 määrusega

2-25-13762

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X 15.01.2026 vigade parandamise taotlus.

2. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 määruse põhjendava osa punkti 8

teises lõigus sisalduv ilmne ebatäpsus.

3. Lugeda Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 määruse põhjendava osa punkti 8 teise

lõigu neljas lause sõnastatuks järgmiselt: „Y sünnitunnistuse (dtl 1335) kohaselt on X Y

isa“.